Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
62, Põlva, Eesti

...Kui esialgu tervitatigi rahu loomistst riigis küllalt üksmeelselt,sa sellest alguse ajajärk,mida iseloomustab Pätsi autoritaarne valitsemine.Vabadussõjalsed valmistusid 1935.aasta detsembris ka tegelikult ette riigipöördekatset,mispeale nende juhid ja riigipöördekatses oaslejad vangistati ja anti kohu alla.1934.aasta aprillis pidid timuma riigivanema ja Riigi kogu valimesd,kuid 19.märtsil andis Konstantin Päts dekreeidi,millega lükkas kaitseseisukorra lõpetamise edasi.Järgmisel kuul lõpetas Päts dekreediga ka Riigikogu korralise isungijägu.Esialgse kuuekuulise kaitsesisukorra kehtivust pikendas Päts 7.septembril 1934 veel aasta võrra.Riigiogu liikmed nõudsid seepeale Riigikogu kiiret kokkukutusumst.Päts,Laidoner ja siseministriks nimetatud Karl Eiinbund ( Kaarel Eenpalu;1888-1942) leidsid aga,et vana PS alusel moodustatud Riigikogu V kooseis ei ole enam täieõiguslik ja võib kokku tullla vaid erakorraliseks istungijärguks.Parlamendisaadikute nõudmisel imus see 28.septembril 1934.aastal.Vaitsus tutvustas sel erakorralisel istungijärgul oma reformiplaane,k.a kontrolli kehtestamisest trükisõna üle,ning andis teada,et kavatseb muuta halduskorraldust ning haridus -ja kirikuelu.Osa Riigigust kiitis valitsuse tegevuse heaks ja oli nõus kaitseseisukorda veelgi pikendama,teine osa leidis,et tegemist on demokraatia hävitamise põhisaduse rikkuumisega.Enamik sõnavõtjaid soovitas taastada demokraartliku valitsemisviisi,võimalda sõnavabadust nin asuda ette valmisama riigivanema ja Riigikogu valimisi,nagu nägi ette põhiseadus.Kuigi kaitseseisukorra pikendamise oleks riigivanem pidanud viivitamata esitama Riigikogule kinnitamiseks,seda istungijärgu päevakorras ei olnud.Ka ei olnud enam kindel,et Riigikogu enamus selle kinnitanud oleks-seetõttu jäeti see üldes esitamata.Küll aga kuulutati juba 2.oktoobril Einbundi soovil ja Pätsi otsusega erakoorralilne istungijärk lõptetatuks.Nii pandi parlametaarne seaduseandja ,,vaikivasse olekusse''.Korralisselt valitud Riigikogu kuni 7.aprillini 1938 enam kokku ei tulnud,nii riigivanem kui ka Riigikogu jäid muudetud Ps alusel valimata.Samas ei saatnud Päts Riigikogu ka laiali,et jätta vormilist muljet PS järgimisest.Aeg-ajalt kogunes koosolekuks Riigikogu juhatus.Erinevalt Riigiogu täiskoosseisust ei olnud selle juhausel õigust ei kinnitada egs tunnistada kehteuks riigivanema…


... Maim ise ei jõudnud riigiõigus õpiku kirjutamisene,mistõttu teame tema seisukohti üksnes üliõpilaste väljaantud konapektide põhjal.Tollal oli üiikoolis tavaline,et ettevõlikud üliõpilased koostasid ja paljundasid õppejõudude loengute alusel konspekte.Mõnikord luges need läbi õppejõud ise ning parandas suuremad vead,sel juhul nimetati neid autoriseeritud konpekideks.Maimi loengutest on tavalised konpektid.mõni neist põhjalikum,kus on edasi antun ka õppejõu hinnangud kehtivatele seadustele;lühemad konspektid on kirjeldavad ja kiretumad. ,,Igal rahval on tung vabaduse järele,kui ta on suve all ( nagu ta oli seda Vene tsaaririigis);kui tal on suur vabadus ( nagu see oli 1920.a.põhiseaduse järgi),siis tekib tas igatsus käskude saamiseks.Säärane on vahelduv liiumine riigikorra arenemises mite ainult meil,vaid ka muja'',selgitatakse Niolai Maimi loengukonspekitis (1936).Valimiskorra kohta on märgitud:,,Meie põhiseaduse muutmimisseadus ei hävitanud parlamentaarset korda,vaid ainult parlameni valimise kitsamas mõttes.Põhiseaduse muutmisega on Eesti muutunud riigipeata parlamentaarsest vabariigist riiigipeaga konstiitusiooniliseks vabariigika''.1935.aasta konspektis on juttu dekreeediseadusandlusega seotud ohtudest.Nimelt ,,parlamentism on dereedi vastu vaenulik,sest dekreet tekitab seadusandluses dualismi,mis vähendab parlamendi prestiiži'',lisaks võivad dekreedid olla vastuolulised ja ,,hilisem hävitab varajasema''.Maim väitis,et dekreete tohib välja nnda ainult äärmuslikul juhul ja riigipea peab dekredi andmise aluseks olevat edasilükkamatust põhjandama.Kuid nagu märgiti 1934.aasta PS kommentaaris, ..ei muutu dekreet isenesest tühiseks seetõttu,kui Riigikgu ei tunnusta Riigivanema motiive dekreedi andmiseks.Dekreet püsib ikkagi jõus kuni tema äramuutmiseni Riigivanema või Riigikogu poolt'.Ühemõtteliselt kriitilne käsitlus põhiseaduse muudatatusest pärineb TÜ tsiviilõiguse professori David Grimmi (1864-1941) sulest.Tema kaheosaline artikkel ajakiras Õigus 1933.aastast n üks juriidilselt selgemaid ja teravmeelsemaid analüüse Eesi riigiõguse tollasest arengust.Põhiseaduse muudatuste jõustumlsel võttis riigivanem Konstatin Päts üle riigipea kohustused:ta oli nüüd peaminister riigivanema kohustes ja kaitsevägede kõrgem juht.Tuues põhjuseks vajaduse…


... Maim ise ei jõudnud riigiõigus õpiku kirjutamisene,mistõttu teame tema seisukohti üksnes üliõpilaste väljaantud konapektide põhjal.Tollal oli üiikoolis tavaline,et ettevõlikud üliõpilased koostasid ja paljundasid õppejõudude loengute alusel konspekte.Mõnikord luges need läbi õppejõud ise ning parandas suuremad vead,sel juhul nimetati neid autoriseeritud konpekideks.Maimi loengutest on tavalised konpektid.mõni neist põhjalikum,kus on edasi antun ka õppejõu hinnangud kehtivatele seadustele;lühemad konspektid on kirjeldavad ja kiretumad. ,,Igal rahval on tung vabaduse järele,kui ta on suve all ( nagu ta oli seda Vene tsaaririigis);kui tal on suur vabadus ( nagu see oli 1920.a.põhiseaduse järgi),siis tekib tas igatsus käskude saamiseks.Säärane on vahelduv liiumine riigikorra arenemises mite ainult meil,vaid ka muja'',selgitatakse Niolai Maimi loengukonspekitis (1936).Valimiskorra kohta on märgitud:,,Meie põhiseaduse muutmimisseadus ei hävitanud parlamentaarset korda,vaid ainult parlameni valimise kitsamas mõttes.Põhiseaduse muutmisega on Eesti muutunud riigipeata parlamentaarsest vabariigist riiigipeaga konstiitusiooniliseks vabariigika''.1935.aasta konspektis on juttu dekreeediseadusandlusega seotud ohtudest.Nimelt ,,parlamentism on dereedi vastu vaenulik,sest dekreet tekitab seadusandluses dualismi,mis vähendab parlamendi prestiiži'',lisaks võivad dekreedid olla vastuolulised ja ,,hilisem hävitab varajasema''.Maim väitis,et dekreete tohib välja nnda ainult äärmuslikul juhul ja riigipea peab dekredi andmise aluseks olevat edasilükkamatust põhjandama.Kuid nagu märgiti 1934.aasta PS kommentaaris, ..ei muutu dekreet isenesest tühiseks seetõttu,kui Riigikgu ei tunnusta Riigivanema motiive dekreedi andmiseks.Dekreet püsib ikkagi jõus kuni tema äramuutmiseni Riigivanema või Riigikogu poolt'.Ühemõtteliselt kriitilne käsitlus põhiseaduse muudatatusest pärineb TÜ tsiviilõiguse professori David Grimmi (1864-1941) sulest.Tema kaheosaline artikkel ajakiras Õigus 1933.aastast n üks juriidilselt selgemaid ja teravmeelsemaid analüüse Eesi riigiõguse tollasest arengust.Põhiseaduse muudatuste jõustumlsel võttis riigivanem Konstatin Päts üle riigipea kohustused:ta oli nüüd peaminister riigivanema kohustes ja kaitsevägede kõrgem juht.Tuues põhjuseks vajaduse…


...Nikolai Maim oli õppinud aastatel 1903-08 Peterburis,kuid lõpetas 1909.aastal Moskva Ülikooi õiusteaduskonnaVaraded tõõd kirjutas Maim kohalkust omavalitsusest ning hakkas seejärele uurima riiklust ja riigiõigust;omandas seda valdkonda uurides TÜ-s riigiõiguses nii magistri (1915),kui ka doktorikraadi (1928).Kogu Eesti Vabariigi aja õpetas Maim TÜ-s õiusteadust,algaatatel ka haldusõigust.Maim oli dekaan veel aastatel 1931-35 ja 1937-40.TEma teaduslik huvi oii 1920.aatatel seotud parlametarismi,riikide suveräänuse ja erinevate riigikordade uurimisega (,,Parlametarism ja fašism'',1929) 1930.aastatel laienesid ta huvid veelgi,nüüd juba rahvusvahelisele õigusele ja rahvusvaheliste organisatsioonde,eelkõige Rahvasteliidu mõjule riikide suhtlemises.(,Völkerbund und staat'',.1931-32).1934.aastal asus Maim uurima riigiteaduse suunda,mille nimtas mundoloogiaks (sks Weltwissescahaft ,ing mundology).Maimi ideed mundoloogiast ilmusid küll ka saksa ja inglise keeles,kuid tuntuse saavutasid need Sydney professori Julius Stone'i ( 1907-1985) edasiarendusena.Maimi kõrval hakkas riigiõiust õpetama Artue Mägi (Arthur Mäe; 1904-1981),kes õppis TÜ-s aastatel 1923-29,oli aastatel 1939-37 kaasatud TÜ teaduskonna seminari tegevusse ja osales 1930-38 aastal ajakirja Õigus väljaandmisel toimetuse sekretäri ja tegevtoimetajana.1935.aastal kaitses Mägi magistritöö ,,Suveräänsuse probleem Hans Kelseni õpetuses''ning aastatel 1935-40 õpetas kõigepealt valikainet valimisõigusest,andis koos NIkolai Maimiga riigiõiguse seminare ja osales õigusfilosoofia ajaloo õpetamisel..Ta luges ka loenguid Eesti naaberriikide riigiõigusest.1938.aastast Riiginõukogu peasekretärna,andis Mägi igal aastal Eesti riigiõiguse erikusust.Mäi oli 1938.aastal ka presidndi ja Riigikogu valimiste peakomieede peasekretär.Tema teemad riigiõiuse valdonnas oiid põhiõigused,valimisõigus,rahvas,suveräänus ja rahvaesindus.Aastatel 1941-44 oli ta majandusdiretootiumi juriidiline peanõunik ning põgenes 1944.aastal Rootsi.Aastast 1947 oli Artur Mägi Uppsala Ülikooli riigiteaduse Instituudi assisdent ja 1953.-63.aastal Stockholmi Ülikooli õigusteadukonna juures Eesti Teadusliku Intituudi õigusteaduskonna lekktor''.

Riigikogu rolli vähenemist krtiseeris Taru Ülilooli haldusõiguse professor Arur Tõeleid Kliimann 1935.aasal ilmunud ülevaates Eesti iseseivuse arengust.Kliimanni iseloomusus Riigikogu ja riigivanema suhtele ning…


..:Riigiõiguse õptamine ja uurimine 1918-40:Emakeelse Tartu Ülikooli avaaktusest 1.detsmbrll 1919 võttis ainsa õigusteaduskonna õppejõuna osa Nikolai Maim,kes dekaanina aastatel 1919-24 pidi kandma suurt osa teaduskonna rajamise koormast.Eestlasi õnnestus sinna esialgu koondada vaid kolm:peale Maimi enda ka Ants Piip ja Jüri Uluots.Maim oli neist kolmest ainus,kes kaitses doktorikraadi,olles ühtlasi esimene TÜ õigusteaduskonnas kraadi kaitsnud doktor.


---PS vajakajäämisi peeti põhjuseks,mis tõi kaasa nii Riigikogu killustauuse kui ka selle,et Riigikogul oli valitsuse üle tugev ja kaugeleulatuv kontroll.Riigikogu killustatus oii küll tingitud pigem sellest,et alguses puudud valimisünnis üldse ja alates 1936.aasta valimisetest piirduti,et sisse saab vähemalt kaks kohta saanud nimekiri.Valitsused vahetusid väga sagedasti:esimese Riigikogu kokkutulemisest kuni 21.oktoobrini 1933 oli Eestis 16 valitsust,,seega oli valisuste keskmine eluiga lühem kui aasta.Konstantin Päts tuli juba 1923.aastal välja kavaga seada sisse presidendi amet ja oli ka edaspidi mitme PS muutmise eelnõu kootajate hulgas või eelnõude insipireerija,rõhutades ikka ja jälle tungivat vajadust presidendi ametikoha järele.Oma seisukohta selgitas Päts näiteks 1932.aasta märtsis Riigikogus,leides,et ehhki rahvas igatseb riigivalitsemises kõva kätt,piisaks vahest selleski,kui põhiseadus annaks presidenidile selleks vähemalt võimaluse.Ta ei välistanud samas seda,et ,,see käsi võib ju ka pehmelt paitada''.Alates 1926.aastast esitati arvukalt PS muutmise eelnõusid,mida arutati Riigiogus ja millest kolm jõudsid ka rahvahääletusele.Juba mitu aastat (1929-1933) oli kestnud ülemaailne majanduskriis ehk suur depessioon,mis tõi paratamatult kaasa rahulolematuse ka Eestis,kus see muu hulgas pöördus riii juhtimise vastu.Poliitilist kriisi süvendasid inflatsioon,vaidlused krooni devalveerimise üle ja parteise eliidi pikale veninud otsutamatus selles küsimuses.Lisandus erakondade ja poliitkute vastastikune mustamine,mille tõttu umbusaldati kõiki tegevpoliitiuid ja Riigikogu.Kui valitsus müüs kaks Vabadussõajas sõjasaagiks saadud miiniristlejat Peruusse,puhkes skandaal süüdistuste tõttu vaheltkasu võtmises.Populaarsust kogusid vabadussõdalased ( vapsid),kes oiid vetarane ühehdavast organisatsioonist kasvanud suure toetajaskonnaga poliitilseks liikumiseks.Nii ei hääetanud rahvas rahvahääletusel,eriti teisel rahvahääletusel,mitte niivõrd PS muutmise eelnõude sisu üle,kuivõrd näitas oma suhtumist valitsevasse eliiti.Samal ajal käis juba vapside eelnõu panemine rahvahääletusele rahvaalgatuse korras ja vapsid ei olnud kitsid vastupropagandaga Riigiogu eelnõule.1933.aasta veebruris põhjendas kooliõpetaja poliitik,asunike,riigirentnike…


... Kodanike kohustused riigi ees oiid tollase riigiõigusteooria järgi põhiõigustele siiski kohe juude mõeldavad,sest ,,kodanikele on antud põihiõigused ikkagi selleks,et need riiki seesmisell kõvendas.Nõrgestavad nad aga riiklusust,siis võib riik lubarud vabadused maha suruda,kuna riigi sihiks on üldhuvide teastamine.''.Need Nikolai Maimi ( 1884-1976),Tartu Ülikooli riigiõiguse professori loengus esiiatud mõtted põhiõiuste piirudest võisid olla mõjutatud ka kaasaegsest Saksamaa õigusdoktriinist.Saksamaa 1919.aaata Weimani vabariigi kontitutsioon oli üks uuemaid põhiseadusi Euroopas,mis samuti sisaldas põhiõigusi.Samas leidis seal põhiõihuste peatükk alles konstitusiooni lõpuosas ning peakirjas räägiti otsesõnu ,,õigustest ja kohustustest''.Eesti 1920.aasta Ps-s olid põhiõigused väga silmapaistva kohal,modustades esimese regulatiivse peatüki kohe pärast üldisemaid põhimõtteid.Paragrahvid 6-25 sätestasid võrdsuspõhimõtte avali-õiguslikes suhetes,isiku ja kodu puutumatuse,usu- ,südametunnistuse,teaduse,kunsti ja kirade saladusele,likumis - ja elukoha muutmise vabaduse,koosoleku-ja koondusvabaduse,õiguse streikida ja vabalt vaiida elukutset,üksikisiu õiguse rahvuse määramisele ja vähemusrahvuste kultuutuuriautonoomiale,õiguse eraomandile ning lubaduse korraldada majanuslikku elu vastavalt õigluse põhomõtetele ja kindluda inimväärne ülalpidamine.PS looate sõnul lähtuti põhiõiguste kirjapanekul Prantusmaa 1789.aasta ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklatatsioonist ning selle kõrval ka Weimati kontitutsioonist kui oma aja kõige demokraatlikumast ja libraalsemst põhiseadusest.Mõnen neist põhiõigustest olid nimetatud ka juba Vene impeeriumi 1905.aasta oktoobrimanifestis ja 1906.aasta alusseadustes ning Eestis oli kujunenud isegi teatud traditsioon neid taga nõuda.Samas puudusid tsaariaegsetest õigusaktidest näiteks võrduspõhimõte ja sellega kaasnev diskrniseeimiskeeld ning veel mitmed ülalnimetatud põhiõigused.Nii kaasaegsete kui ka hilisemate autorite hnnagul oli Eesti Vabariigi 1920.aasta PS silmatorkavalt liberaalne,demokraatlik jaindividalitlik ning sellist mainet on kindlasti kujundanud ka põhiõiguste kataloogi olemasolu.Riigi korralduse osas lähtus 1920.aasta PS järjekindlalt võimude lahususest,kusjuures rahval oli mitu võimalsust otsedemokraatia teostamisiseks.Seadusandli võim oli Riigikogul,mis oli mõjuvõmsam,kui tollal Euroopa rikides tavaline.Riigikogu valiti…


1920.aasta PS üldisele eesmärgile ja olemusele iseloomulik on põhiõiguste pealkiri:,,Eesti kodanie põhiõigustest''- erinevali 1937.aasta põhiseadusest a peaguseetki ei ole sinna lisatud vastassuunalisest ,,kodanike kohustusi''.





















































1920.aasta P




































...Põhiseasute tähendus ongi olnud eri aegadel erinev:kui alguses nähti neis poliitilst deklaratsiooni,siis hijem on põhiõigused muutynud juriidilislelt siduvaks ja lihtseadustest kõrgemal seisvaks universaalseks normiks.Eesti 1920.aasta PS puhul on märkimisväärne,et seal olid põhiõigused algusest peale õigulike tagatisena.Kõik tähtsamad põhiõiused olid nimetatud jaba eelkonstiutsioolilistes aktides.PS täiendas ja laiendas seda nimekirja.


... Eesti esimese põhiseaduse (PS) võttis Asutav Kogu vastu 15.juunil 1920 ja suurmas osas jõustus see 21.detsemril 1920.Põhiseaduse preambli järgi oli Eesti tiik rajatud ,,õiglisele,sedusele ja vabadusele,kaitseks sisemisele välisee rahule ning pandiks praegustele ja tulvastele põlvedele nende ühiskondlius edus kasus''.Põhiseaduduse kõige tähtamas osaks peetakse tänapäeval just põhiõiguste kataloogi ning õigusriiklus seostatakse eelkõige põhiõiguste tagamise ja kaitsega riiigi poolt.1920.aastal ei olnud see isegi Lääne-Euroopas veel sugugi enestmõistetav.Ka Eesti Asutavas Kogus vaiedi selle üle,kas võtta põhiõigused põhiseadusse või jätta nad väla,nagu tehti näiteks Läti 1922.aasta PS koostamisel.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.