Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
63, Põlva, Eesti

               SURM

Elu ja surma vahekodi:meeldivus/kardetavs,ühtekuuluvus, jne.

1) Surmast ei ole koledamat ja Siberist ei ole pikemat teed

2) Liiva jumal pole ilmas tänu saanud.

3) Suitsunud seinte vahel on ikka sojem,kui valgete laudade vahel.

4) Surm on eluga ilus,elu ilma surmata kole.

5) Enne surma ei sure keegi.

6) Surma ja elu tee liigub ikka.

7) Kus puu kukub,sinna ta jääb.

8) Parem lühike surm,kui pikk piinamine.

  Ininimene on surelik:surm o möödapääsmatu,tuleb kunagi ikka;surma eest ei saa pageda

1) Muld pärib kõik.

2) Inimene on ikka surelik

3) Surm ei lähe heinaküüni.

4) Ega keegi ilmasambaks jää

5) Ega taevatoeks jää keegi

6) Kõik saavad kord kaks kätt rinna pääle.

7) Küll surm ka oma ajal tuleb.

8) Ega kahte eluaega keegi ela.

9)  Ega keegi kaht surma ei sure.

10) Nõndakaua peab elama,kui surm tule.

11) Surma võlg tahab maksmist saada.

12) Üle surma ei ole keegi.

 13) Surma ette ei või ükski kätt panna.

 14) Surma eest ei jookse keegi.

     Surm ei tule hõlpsasti,põhjuseta;surmal on palju põhjusi

1) Kuus viga seitsmes surm

2) Ega muidu surm tule,kui haigust pole.

3) Ühkskümmendüheks surma on maailmas.

   Surm võib tulla igal hektkel,ei teata ette,ei küsi luba

1) Inimese elu ripub,kui juuksekarva otsas.

2) Täna elab,homme sure.

3) Täna elus,homme kirstus.

4) Täna kuld,homme muld.

5) Täna tallad sina mulla peal,ehk homme tallab muld sinu peal.

6) Mõtted mere taga,surm selja taga.

7) Ei surm pole mägeda taga.

8) Surm on…


     LOOMAKASVATUS,KODULOOMAD

      Loomapidamiskalender

Tavalised loomatoiduvarud











1) Kui mihklipäeva saab vanatont heinu kuivatda,siis ei tule loomatoidu puudust

2) .Tõinisepäevast pidi pool loomatoitu alles olema.

3) Jüripäevani peab karjaheina olema,nelipühini tööheina.

4) Lojuse toidu puudus on nälja ema.

    Karjatamine:kevadine ,,võtmete kätteandmine''loomadele;vatajase karjatamise tulukus,mihklipäev-karjatusperioodi lõpp

1) Madisepäeval antakse kanade võti kätte ja madu pöörab omale teise külle.

2) Madisepäeval saab kukk võmed puusa.

3) Kui madisepäeval kana võtme kätte saab,siis saada ka kõik teise loomad võyme kätte;kui aga kana mitte,siis teised ka mitte.

4) Kui kanad madisepäeva oma võtmega süüa ei saa,siis ei saa ka sead paastumaarjapäeval.

5) Kui kana ei lähe,ega siis muu loom ka ei lähe.[ Loomade kevadise väljamimeku kohta]

6) Sigade künd ja naiste külv on kevadel kõige esmine.

------------------------------------------------------------------------------------------

Lehmde piimaanni muutmine

1) Kui kasemahl rammus,siis lehmapiim lahja;kui kasemahl lahja,siis lehmapiin rammus olema.

2) Jaan võtab piimast oma jao,Pärtel võtab piimast pera.

3) Jaan võtab püti,Jaagup kaks,Laurits laob lakaotste.

4) Jaakub võttab pütti,Laurits kaks,Pärtel pühib põhja.

5) Vikati tagast kahaneb,aga sirbi tagast kasvab piimaand.

Lambapügamine

1) Noorekuuga nurme,vanakuuga varju

2) Jüripäev annab lammas kuue,mihklipäev kasuka.

3) Märdi-ja kadrinapääva vahe ei niideta lambaid.

4) Märdi-ja kadrinapäeva vahel ei niideta lambaid,siis viivad sandid villa ära.

5) Luts on lammaste lugeja.[ Enne lutsinapäeva niideti ikka lambaid

Loomade tapmine sügisel

1) Olev tuleb,tapab soku,Laurits lambe ehk kitse.

2) Laurits tuleb,laud seljas;Pärtel tuleb pusa peos.

3) Kui tuleb mihklipäev,siis löpeb öina vaev.

4) Tapa sügise härg ära,neli…


     LOOMAKASVATUS,KODULOOMAD

      Loomapidamiskalender

Tavalised loomatoiduvarud

1










1) Kui mihklipäeva saab vanatont heinu kuivatda,siis ei tule loomatoidu puudust

2) .Tõinisepäevast pidi pool loomatoitu alles olema.

3) Jüripäevani peab karjaheina olema,nelipühini tööheina.

4) Lojuse toidu puudus on nälja ema.

    Karjatamine:kevadine ,,võtmete kätteandmine''loomadele;vatajase karjatamise tulukus,mihklipäev-karjatusperioodi lõpp

1) Madisepäeval antakse kanade võti kätte ja madu pöörab omale teise külle.

2) Madisepäeval saab kukk võmed puusa.

3) Kui madisepäeval kana võtme kätte saab,siis saada ka kõik teise loomad võyme kätte;kui aga kana mitte,siis teised ka mitte.

4) Kui kanad madisepäeva oma võtmega süüa ei saa,siis ei saa ka sead paastumaarjapäeval.

5) Kui kana ei lähe,ega siis muu loom ka ei lähe.[ Loomade kevadise väljamimeku kohta]

6) Sigade künd ja naiste külv on kevadel kõige esmine.

------------------------------------------------------------------------------------------

Lehmde piimaanni muutmine

1) Kui kasemahl rammus,siis lehmapiim lahja;kui kasemahl lahja,siis lehmapiin rammus olema.

2) Jaan võtab piimast oma jao,Pärtel võtab piimast pera.

3) Jaan võtab püti,Jaagup kaks,Laurits laob lakaotste.

4) Jaakub võttab pütti,Laurits kaks,Pärtel pühib põhja.

5) Vikati tagast kahaneb,aga sirbi tagast kasvab piimaand.

Lambapügamine

1) Noorekuuga nurme,vanakuuga varju

2) Jüripäev annab lammas kuue,mihklipäev kasuka.

3) Märdi-ja kadrinapääva vahe ei niideta lambaid.

4) Märdi-ja kadrinapäeva vahel ei niideta lambaid,siis viivad sandid villa ära.

5) Luts on lammaste lugeja.[ Enne lutsinapäeva niideti ikka lambaid

Loomade tapmine sügisel

1) Olev tuleb,tapab soku,Laurits lambe ehk kitse.

2) Laurits tuleb,laud seljas;Pärtel tuleb pusa peos.

3) Kui tuleb mihklipäev,siis löpeb öina vaev.

4) Tapa sügise härg ära,neli…


        MITTEKALENDAARSED VANASÕNAD

Öö ja päev..Valgus ja pimedus.Päike kuu ja tähed

1) Ööl üheksa poega,päeval mitu mõtet.

2) Ööl üheksa poega,päeval kümme külaist.

3) Ööl on üheksa ima.

4) Öö ei ole kelegi sõber.

5) Pimedus ei ole kellegi sõber.

6) Ära karda pimedat,pimedal ei ole piitsa.

7) Kuu on teavalmp.

8)  Kuu on poissmeeste päike.

9)  Kui koit hakkab,siis Koidutäht näitab.

10) Mis sa õõsel ei näe,võid päeval näha.

Vesi,tuli,kivi,maa

1) Vesi on vanem kui tuii.

2) Ilmas pole kolme asja: kivil juurt,iinnul piima,veel oksa.

3) Tulel ei ole hända ega vee sees oksa.

4) Kivil pole hända taga.

5) Veel pole oksa,kus sa hakkad,toeteibast,kus toetad.

     Mets,puud,taimed

1) Kes metsas käib,see hoidku silmad lahti.

2) Ega mets tühi ole.

3)  Mets on vaese mehe kasukas.

4) Mets on emane:sealt saab iga varas võtta.

5) Metsal ei ole taba ess.

6) Mets klaasib ennast ise.

7) Puu on vanem kui inimene.

8) Tamm kasvab kasukas,seljas pea paljas.

9)  Kus kuusele kehv,seal männile hea.

10) Kadakad on karjavitsad,ohakad on orjavitsad,nõgesed on nõmmemarjad.

      Metsloomad ja.- linnud

       Hunt ja karu

1) Hunt ütleb: ,, Kassi kannab kaksi kuuda,koera kannab kolmi kuuda,mina neitsi neii kuuda.''

2) Hunt üle aja minnes on suurem kui hobune.

3) Hunti toidavad ta jalad.

4) Hunt olla vanast üelnud: ,, Hobuse jalg põle muud kui takukoonal,hobuse hambad on tulised tangid,härja sarved tulised orad

5) Hundi on ühe mehe jõud,aga ühekse mehe arru;karul on üheksa mehe jõud,aga ühe mehe…


      SÕBER JAVAENLANE,SÕPRUS JA VIHAVAE

   Lahkus,sõbralik meel võidab sõpru

1) Rahuline süda rõõmus nägu kogub omale palju sõbru.

2) Lahke silm leiab sõpru.

3) Lahke suu teeb palju sõpru.

4) Kes sõbru tahab saasd,peab ise sõbraiik olema.

Sõpradest tuntakse sind ennast.Sõber tunneb sõpra.Kuidas mees,nõnda sõber

1) Ütle,kes on su sõbrad,siis ütlen,kes sa ise oled.

2) Sõpradest tuntakse sind ennast.

3) Tinne mehe sõrpra,siis tunned meest ennast.

4) Sõber tunneb sõpra.

5) Iga mees tunneb oma sõpra.

Sõprusel,,heal sõbral,sõbra nõuandel on suur väärtus.Parem omada sõpru kui vaenlasi

1) Sõprus on suurem kui kõik muu.

2) Õige sõber kaalub rohkem kui kuld.

3) Paem sõna sõbralt,kui rubla raha.

4) Parem üheksa sõpra,kui üks vaenlane.

5) Parem üks sõber,kui kümme vaenlast.

6) Sõber on parem,kui kõige ligem ligemine.

7) Parem hea sõber,kui halb sugulane.

8) Parem sõber,mis on ligi,kui vend,mis kauge.

9) Sõber ligidal on parem,kui sugulane kaugel.

11) Truu naaber-kallis vara,kuiri naaber-kibe elu.

12.) Ära osta talu,vaid osta naabeur.

  Vana sõber suur vara sõprus ( ja vana viha) on püsiv.Paem vana sõber,kui uus

1) Vana sõber on hea sõber.

2) Vana sõber on,kui varn seinas.

3) Vana tee,vana sõber

4) Viha on nagu vein,aja seisujes läheb kangamaks.

5)  Parem vana tuttav,kui uus sõber.

6) Parem üks vana,kui hulk uusi.

7) Ära unusta enne vana sõbra,ära,kui uut pole veel läbi proovinud.

   Ära usalda sõpra liialt.Salakaval sõber on ohtlikum,kui vaenlane

1) Igat sõpra ei või usaldda

2) Annad sõbrale suu,siis ära anna südant.

3) Annad sa sõbrale kätt,siis ära…


12) Kes ei sünni sauna,see ei sünni mõisa.

13) Kes sünni sööma,see ei sünni makale.

14) Ei sünni magama,ei mahu magama-pää üle päitse,jalad üle jaiutsi.

15) Heal lapsel antakse võileiba,nutjal ei natukestki.

      Süüd ühel süüd teisel,nurisejal kui ka süüdistataval

1) Süü katlal,süü kaanel.

2)  Igakord pole süüd söel.vahel ka sepal.

3) Süüdi härral,süüdi härjal.

4) Süüd koeral,süüd kondil.

5) Pole üksi vasikal süüd,rokal on ka süüd.

6) Süüd ei ole igakord vasikal,süüd on vahel ka vasika joogil.

7) Süüd kokal,süüd rokal,süüd roka joojal.

8) Ega piimal üksi süüd ole,joojal kah.

9) Süü keitjal,süü sööjal.

10) Ega igakord ole taar süüdi,vahest om ka taari jooja,

        Hädaldamine,muretsemine loeb,aitab palju.Muretsemata eii ei saa ellada

1)  Hädaldamine annab aastase taarihaude.

2) Karimine annab kallahaudid.[ Kui mõne asjaga kangesti hädadataks,kartes selle lõppemist ja kui lõpuks seda asja ülegi jääb]

3) Karjumine toob kannika juure.

4) Eks kisa anna ikka keedu kapasid.

5) Õige mure on suur vara

6) Ei inimene saa linnu kombel elada.[ Ei  saa päevast päeva ilma muretsemata elada]

    Muretsemisest pole kasu; ära muretse ette;ära alistu murele.Ära hädalda,ara nurise.Ela vapralt ,repipalt,rõõmsalt

 1) Mure ei avita kedagi üle mulgu.

2) Mure ei tohi meest murda,mees murdgu mure maha.

3) Näri ja urise.

4) Ära asjata appi karju.

5) Parem viis aastat vähem elalda ja heaste kui viis aastat rohkem ja viralda.

6) Elu peab elama,ussi peab tapma.

 Nalja võib ikka teha.Nali,narer on hinnatud ,,terviseks'',mõjuvam kui viha;lõbus inimene meeldib

1) Kust muidu nalja saab,kui nalja ei…


Kõnee kutuurilisi sätteted: kõneldava,selle meeleolu vastavus olukorrale,valitsevale meeleolule;vestluskaaslase arvestamine;kaks ärgu rääkigu korraga;tähelepanematule ei korrata.Kõneväärsus

1) Hääl ajal könele,halval ajal e vait.

2) Juma andku heal ajal kõnelda ja kurjal aja vait olla.

3) Vaata enne mehe otsa,kui rääkima hakkad.

4) Kaks kotti ei kõlba korraga jahvatama

5) Ega õpetaja kuradi pärast jutlust ei pea.

6) Ega kuradile kaht jutlust peeta.

7) Ole rõõmus rõõmsatega,nuta nutjarega.

8) Kes kuulmata sandi pärast kahte jutlust peabb.

9) Hobune komistab nelja jala peali,miks siis inimene mitte sõna pealt.

10) Hobune komistab nelja jala pealt.

--------------------------------------------------------------------------------

1) Üks häda on rääkida,teine häda on vait olla.

2) Vait olemine on ka mõnikord hea vastus.

3) Häda rääkida,vaev vait olla.

4) Parem paar sõna südamest,kui pikk palve peast.

5) Suu on loodud küsijaks.

6) Kes palju küsib,saab targemaks.

7) Hää küsija,parem kostja

8) Kes kõneleb,see külvab,kes kuulab,see lõikab.

9) Eks see koer käuksutab,kelle kaigas käib.

10) See koer teeb häält,kellel kivi pihta läks.

     VIRISEMINE,NURISEMINE HÄDAMINE,MURETSEMINE.PESSIMISM JA OPTIMISM.NAER,NALI;EDEVUS,KERGUS.

         Virisejal,nuriseja alati viga ( leplik lepib halvemagagi).Heale antakse,virisejale mitte

1) Pahal lapsel palju viga.

2) Paha ratas karjub ikka kõige rohkem.

3) Kass uriseb ikka,kui hiir suus on.

4) Virisejal on silmad ka villis.

5) Sandil seal seitse viga.

6) Paha siga mõnda viga.kärss kärnad ja maa külmetand.

7) Üks siga üheksa viga.

8) Kass sööb oma toitu ikka nurisedes.

9) Viis siga mitu viga.

10) Üks siga sada viga:kärs kärnas,maa külmetand.

11) Hea lepib vähesega,aga paha ei lepi paljugagi.





   Suur suu ( liigne loba,vastuajamie vms) toob ebameedivusi.saadab seljatäie

1) Kes räägib,mis taha,see kuueb,mis ei teha.

2) Kes palju räägib,palju vastab.

3) Lobiseja saab lopsi,seisja auu saab saia.

4) Pea suu kinni,seisab selg terve.

5) Mis suu kutsub,seda selg kannab.

6) Kel suur suu,se lai selg.

7) Kel suur suu olgu piht paks.

8) Kel pikk kee,sel pikk tee.

Tühi jutt,pilge,naer ei too rääkijale tulu,langeb ta enda peale tagasi;toob kahju tüli

1) Palju kisa ei keeda pudru pehmeks.

2) Tühi kott ei seisa püsti,pikk jutt ei täida kõhtu.

3) Naer ei täida kõhtu.

4) Naer tulen nuttes koju,kutsikas kõrvas.

5) Ei suured sõnad suhu sure.

6) Teist parastada ehk ennsat varastada on üks.

7) Kes tuld teeb,peab ise ka suitsu ära kannatama.[ Kui oled haba juttu rääkinud,pead ka hukkamõistu ära kannatama]

8) Kiusajal kibe koht,pilkajal pime paik.

9) Tühi jutt toob tüli.

10) Ära puhu tühja juttu,tühi jutt toob tüli majja.

11) Paha keel tõstab tüli.

12) Kes teist kõneleb,see kõhnaks jääb.

Ära räägi halbu hutte;ära naera teist; ara tunne kahjurõõmu;parem suu sisse kui sejataga jks.

1) Ära puhu tuult taeva poole.

2) Keela lihast koera luise aia taga,kui ta tikub inimesi purema.

3) Ära naera,kui naabrimehe maja põleb.

4) Ära räägi rohkem,kui võid teisele suu sisse õelda.

    Sõna,keele (oskuse),hea sõna kasulikkus

Sõna ( keeloskus,nõuküsimine,veenmine) aitab edasi,on väärtuslik,mõjub

1) Silmad selged suu lahti,siis on kätel kerge.

2) Ega keel koormaks ei ole

3) Keeled suus-teed lahti.

4) Küll keel toidab.

5) Sõna murrab meeste meele.

6) Söna…


       Tõhi jutt ei võta tükki,haukumine ei tee haava,naer ei riku nahka jms.

1) Ega sõnad auku pähe ei tee.

2) Ega haukumine haava tee,

3) Ega haukumie haava tee,kui aga külge ei karata.

4) Haukumine ei tee haava,ega tühi jutt ei võta tükki.

5) Naer ei hakka naha külge,sõimamine sõrme külge.

6)  Naer ei võta nahka,tühi jutt tüki;naer jäeb naerjalle,kaks pead otass

7) Ega nali luud riku.

     Ära aja tühja juttu taga.Ära hoolirahva rääkimistest,ära pelga naeru.Inimene,keda räägitakse.

1) Mine sa aja tühja juttu taga.

2) Ära aja tühja tuult rusikaga ilmaaegu taga.

3)  aja tuult kotti.

4) Koer haugub,tuul kannab.

5) Kes iga koera haukumist võib tähele panna.

6) Mis see kuule teeb,kui koer teda haugub.

7) Las ilm laidab,küll jumal aitab.

8) Kes naeru kardab,see peeru kooleb.

9) Las vareb vaagub,küll ta vakka jääb.

 ,,Pah sõna'',iiigse lobisemise halbu külgi

           Loba,tühi jutt,paha sõna on taunitav ( räpane,patune,valeik jms.)

1) Keel on inimese kõige suurem vaenlane.

2) Lobasuu teeb palju pattu.

3) Paha keel on paha viis.

4) Kes palju räägib,see pälju valetab.

5) Kes tühja räägib,see sööb tuult.

6) Kerge meel ja edev keel,need elavad alati ühe katuse all.

7) paha sõna palagu,hea sõna elagu.





             Üks naerab,kritiseerib teist,ise pole parem

1) Pada sõimab katelt,ühed mustad mõlemad.

2) Üks narr naerab teist

3) Narr,see,kes teist naerab.

4) Pime ärgu naegu pimedat.

5) Hea naerab paremat.

6) Hää õptab paremat.

          Kegem kritiseerida,kui ise (paremini) teha.Laitjaid palju,aitajaid vähe

1) Kivisüld on kergem mõõta,kui kokku kanda.

2) Kergem teist laita,kui ise paremini teha.

3) Laitjaid on küll,aga võta koorem oma selga,talu esite ja laida siis teist.

4) Kui tee ääres ehitatakse,on palju laitajaid.

5) Kui laev mrerel hukka läheb,siis on maa peal tarku palju.

         Mitmesugust kiitmisest ja laitmisest

1) kus kiitust seal laitust.

2) Mida üks kiida,seda teine laidab.

3) Kes teist laidab see ennast kiidab.

4) Hull kiidab hobust,narr kiidad naist

5) Parem kiita kui laita.

6) Parem ike kiita kui niita.

7) Kiit jääb korralt inimese küge kinni,lait see kukkugu korralt maha,seda ei taha keegi endaga kaasa vedada

  Tühja jutu,kiituse-laituse,pilke,tähusetus ( kastus,kahjutus) kõnealuse jaoks

        Kiit(e)misest pole kasu.Tühise (kurja,,pahelise) kiitusel-laitusel  pole tähtust

1) Kauplemisest saab kopika,kiitmisest mitte krossi.

2) Ei kiitlemine maksa midgi,kui tegemine puudulik.

3) Koer elab kiitusest,mitte inimene,

4) Kiituset  ei ela keegi.

5) Kits ei ela kiitusest ega lammas laitusest.

6) Kaua kits kiitusega elab ehk vasikas palvega.

7) Kas ma saan teiste kiitusega kiriku,kui mul omal uut kuue ei ole.

8) Kui kaua põrsas palvetega elab.

9) Mis sest kasu,kui koer kiidab ehk kahju,kui lits laedab,

10) Mis kõhna kiitusest pidada ehk lahja laitusest…


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.