Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
62, Põlva, Eesti

...Venemaal nagu mujagi maalimas nõuti 1911.a-st alates eksamil kolme lendu sulletud marsruudil pikkusega vähemalt 5 km ,kusjuures tuli sooritada kaks kaheksat ümber teineteisest 500 m kaugusel paikneva masti.Seejärel tuli lennata 5 km ja maanduda mite kaugemal kui 50 m ettenähtud kohast.õhus pööret rehes hoidsid vene kendurid kandepiinnad rangelt rõhtasendis,sest selle aja arusaama kohasett kardeti,lennuki kallutamisel napiks tiibade all õhku,mis teda üeval hoiab.Pärast eksmilendu oli Golantchikoval kõigepealt kavas demonstratsioonesinemine Riias 5.mail 1912 ning äärepealt oleks see lend jäänud ka viimaseks.Keegi hipodrooomi aia taga seisnud pietia peavaatajaist visks kaika maanuva lennuki propellerisse,mistõtti Golantchiova oli sunntud lennusuunda muutma.Selle tagajärg oii vastu aeda puruks sõideud lennuk ja vigastud lendurr.Paranenult sõitis Golantchikova Beriini,kus lootis lendurikarjääri jätkata.Sakas ja prantsue keelt valdav kena neiu võitis kohe Fokkeri südame.Ta sai temalt oma kästusse 100 hj Argus-mootoriga monoplaani ning 22.novembri 1912. ületas ta sellel sakslanna Molly Beese nimel oleva naiste kõrguslennu maailmarekordi,mis siis oli 850 m.Golantchikova saavutatud 2200 m oli parem ka Venemaa meeste rekodist.Uus maalimerekordi püstitamisel kulus tõusks pool tundi,maandumiseks 6,5 minutit.Onuks päikeselojanguni aega enam,tulnuks rekodkõgusele veel ehk mõnisada meetit lisaks.Ent lendur pidi ju mõtema ka sellele,et ta jõuaks valges maanududa.


....Lpn Rajevski õpetas Esimese maaimasõja ajal välja üle 50 sõjaväelenduri ning jõudis ka pool aastat rinde olla.Lisaks 4,3 ja 2 järgu Georgi ristie teenis ta välja ka 3.järgu Stanislvi ja Anna ordeni.Hiljem läks ta punaste poolele ning hukati 1937.a.Kummalisel kombel pärast Gagarini kosmoselrndu avaldas esmesesle kosmoselendurile ajalehe veergudel tunnustust ka postuumselt rehabiliteeritud piloot-aviaator Rajevsiki.Jamburgis 21.juulil 1890.a.sündinud Alleksander Daniel Michelson sai lenduridiplomi Ülevemaalisest Keisetlikus Aerokubist 22.oktoobril 1911.a.Kaks aastat hiljem lõpetas ta Sevastoopoli sõjalennukooli.Esieses maailmasõjas autaustati teda kõikide nelja järgu Geoorgi ristudega.Ka tema jäi Vene kodusõja ajal punaste poolele ning temast sai Moskva lennukooli intruktor.22.oktoobril 1911.a.sooritas Peterburis lendurieksami ka Viljandi postisoteerija Aleksander Golatchikovi tütar Ljubov .Sellele Peteburis Molly Moret'nime all mustlas laulude esittamisega leiba teenivale raamaupidamist õppivale neiule jätiis prantase Guyot'lend aastal 1909 nii sügava mulje,et tal tekkis tahmie ka ise õhu tõusta.Pärast esimest lendu M.Jefimovi kaassõitjana ei jätnud ta enne järele,kui oli Gattsinas lendureksami sooritanud,seda nejanda naisena Venemaal.Keiserlik Aeoklubi andis talle 29.detsembril 1911 lenduritunnistuse,mis kandis järjekorranumbirt 56.Kord 1911.a.keegi väga rikka vene kaupmehe poeg pummeldas seal ning lausus,ta võivat mõistuse kaotuseni armida naisesse,kes lendab.( Olid ju tookord Vene pealinnia senstsiooniks kolm esimest vene naislendurit - ZverevŠahhovskaja ja Antra).Golanchiova haaras joobnud noormehe sõnast kinni ja õppis noormehe kulul lendama,mis oli tol ajal kaunis kallis lõbu,õppemaks oli 500 rbl,peale selle tuli sisse maksta tagatis 600 rbl suuruses summas selleks kui õpialane purustab lennuki.


...Georg Linno jäi Venemaal puhkenud kodusõjas punaste poolel ning 1918.a.nimetatati ta Tööliste ja Talupoegade Punase Õhulaevastiku peavalitsuse ülema asetäijaka teaduse ja tehnika alal.7.augustil 1911.a.kell kuus hommikul Peterburis Komandndi aerodroomil tegi neljanada eestlasena eksamilennu Riia Poütenikumi mehaanika üiiõpilane ja ainuke Ülevenemaalise Keiseiserliku Aeroklubi eestlasest liige Karl Laas.Ta lendas kaheistmelisel bipaanill Farman Narodnõi nr 10.Karl Laas /sünd. 21.aprilil 1892/ astus pärast kolme aastat Riia Polütehikumis õppimist 1915.a. vabatahtiikult  Vene sõjaväkke ning võeti sõjaminister Suhhmlinovi ssooviusel väljaspool järrjkorda sisseastumiseksamiteta Nikolai sõjaväeinsenedide kooli.Selle lõpeamise järel suunati Laas 1916.a,Riia rindele,kus ta vapruse eest ülendati leitnandiks.Vabadussõja ajal teenis Laas varustusülem Reimani käsundushviserina.Pärast eraennujaama asutamist / 1932/ asus ta sinna tööle.Laasi instruktoriks oli ta koolivend Tartu Aleksadri gümnaasimumi päevit - Ülevenemaalise Aeroklubi liige Alaksandr Rajevski ( sünd.22-mail 1887 Hakovis;hukatud 1937).Gümnaasiumis oli Rajevski olnud üpris keskpärane õpilane,keda lõpueksameil vaid jamalasõna tundmises oli väga hea hindelvääriliseka peetud.Rajevski oli Tartu ülikoolis 3-aastat keemiat.Vaid kuu aega varem kui ta õpilane Laas,oli ta ise Bleroriot' juures lendamise selgeks saanud ning seda kinnitas Prantsuse lenduridipom.nr 539.Peagi lähetati Ravjeski Morane'i juurde surmasõlme õppima.Selle sooritamine oli tollal sedavõrd kaelamurdev julgustükk,et esimene naislendur Šahhovskaja kiitis sakslasi aukuse eest,juna keegi neist polnud läinud sellisee riskile.Vahetult enne oma esimese surrmasõlme sooritamise päeva oli Rajevski olnud tunnistjaks kahe prantslesest instruktori lennuki kokkupõrkele,mille tagajärjel mõlemad surnuks kukkusis.Et ka Rajevskil endal oli varem avarii juhtunud,,siis tegi ta oma esimesel surmasõlmelennul esimesele sõlmele kohe veel üksteist sõlme otsa -  üks sõlm ia esslmises avariis kaotatud hamba eest.


...Mõni aasta hilljem sai Gerdt Wredest Soome lennuväe lendurvaatlejs..1919.a.jaanuaris maandus ta koos lendur Durchmanniga Narva jõe jääle,et tehe kindlaks,kelle käes on linn.Kolmanda eestlasena tõusis oma instruktori,esimse vene lenduri M.Jefremiviga õhku Georg Linno sünf.23.august 1884.a.Tartus).Pärast sõjaväe elrktrotennikakooli lõpetamist sai vend Aleanderist raadotelegraafijaama ülem Ukrainas,Georg astus veel Sevastoopoii lennukooli.Täpselt kuu 23.märtsil 1911.),pärast 26.tundi ja14 minutit lennutreeningut anti staabikaptem Linnole lsõjaväelenduri diplom.Seejärel töötas Linno samas lennukoolis instruktorina.Hiljem juhats Linno Kiievis ennusalka.Mõna aega teenis temmaga ühes roodutšik Plotr Nesterov,kes soorittas 9.septembril 1913.a.esimese surmasõlme maailmas ja sai selle tembu eest 10-päeva aresti.


... Kaks Soome koolipoissi tegid sama 1911.a.kevadsuvel 5-7 meetri kõrgusel õhulwnde.Eelmisel aastal koos G.Vekšiniga Haapsalus purilennuga tegelenud Friedrich von Grewigk oii nüüd Wredede pere koduõetajaks,õpetades 15-aastast Gerdt Henrikut ja tema 13- aastast venda Kennetit.Nende poistega koos ehitati purilennuk.Turu saarestikus Salvsaarel asuva suvila juures tehti selle biplaaniga neli edukat lendu.


....1917.a.teenis Grünbeg Rumeenia rindel 6.Doonau õhusõidudivisjoni üleana ning hlljem ülendati Kagurinde 2.Õhusõidu rongi tehnillseks juhatajaks.Sellel kohal oli ta veel mõnda aega pärast bolševike võimuletulekut.Need arreteerisid ta ja mõistsid surma.Kui 1921.a.õnnestus Grünbergil kodumaale tagasi tulla.Alul töötas ta Tallinna-Pärnu kitsarööpmelise raudtee inspektorina,seejärel teedeministreeriuis õhusõidu ala korraldajana,hiljem õhuühenduse ja jõuvankrite inspektorina.Ta suri 2.oktoobil 1923.a.Arvatavasti oli Grünbeg 35.lennudiplomi omandanud Vene kodanik.Nädal hiljem kui Grünbergile on Deutssher Luftfahrer Vebind lennutunnistuse andnud ka esimesele soomlasest lendurille Edmund Niemlälele.1.jaanuariks 1911 oli lenduritunnistuse saanud 545 inimest.Prantusmaal 345 ja Saksamaal 46,Inglismaal 43,Itaalias 31,Belgias 26,USA.-s 21 Austria-Ungais 18 ja Venemaal 7) kuid neist oli selleks ajaks hukkunud juba 33.Kaks Soome koolipoissi tegid sama 1911.a.kevadsuvel 5-7 meetri kõrgusel õhulende.


... Võtke Hiina tähtsam tööstustsentrum Shangai,seal on eeslatel tehnikatö.ökojad.Olgu see Londonis,Pariisis või Berliinis,igalpool paremal tööstuse alal,on eestlane kiire,anderikas tööline ehk töökoja juhataja.Et Grünbergil Et Grünbergil oli kange tahtmine endale lennuk osta,siis üritas ta Venemaal Fokkeri esindajana raha teenida.Ta veenis Fokkerit,et see osaleks Peterburis 1912.a.korraldatavatel lennuvõistustel.Kuigi Fokker tuli nendel võistlustel 3.-kohale ,jäi tal Vene võimudega kaup tegemata.Põhjus oli lihtne:Fokkeril ei olnud küllalt raha,et sellest olekd jätkunud kõigile,kes ootasid temalt altkäemaksu - uksehohoidjatest kindraliteni.Esimese maalimasõja ajal valmistas Fokker sakslastele ühe selle sõja parimaid hävituslennukeid -Fokker D.VII.Tollal oli Fokkeri tehase katselenduriks saanud -kpt.Otto Alfreds Balodis Lätimaalt.Grünberg töötas Fokkeri juures kuni 1913.a. lõpuni.Seejärel oli ta kuini ilmsõja alguseni ametis Gnome'i lennukimootorie tehases Pariiisis.Alanud sõja rõttu pidi ta kui Venemaa kodanik Venemaale naasma.Aastani 1917 töötas ta Gnome'i tehases Moskvas.


...... Nüüd oli   Fokker Berliinis juba ise lennukursuste andja ning ühtaegu ka lennukikonstruktor,kelle tehas tootis lennukeid müügiks.Fokkeri firmas olid lisaks Grünbergile tööl ka tallinlane Johannes Haas ja Viljandi postiametniku tütar Ljubov Golanschikova sünd.21.aprillil 1888;surn.1961 USA-s).''Mine kuhu tahes suureasse tööstuse-tsentrumi,leiad eestlast,kui anderikast ja eeskujulikku töölist,meistrit ehk töödejuhatajat.Olgu Aeeriks,Euroopas või Aasisas.


...Tituläärnõnik selline tiitel on kirjutatud tema teenistuslehel).Grünberg lõpetas 1904.a.Mittweida tehnikumi ning aastail 1911 - 1912 jätkas õpinguid Charlottenburgi kõrgemas tehnikakoolis vabakuulajana.1911.a. kevadel oli Günberg kodumaal tagasi.Peterburis toimus suur lennundusnäitus ning 29.aprillil ...' käis ka Keisrihärra väljanäitust vaatamas ja rääkis 3-6 minutit eesti lennukunstniku hr Grünbergiga.Majesteet küsis Gr poolt välja pandud lennumasinate üle seletust.Lõpuks tänas ta Grünbegi käepigistusega.''Pärast lennueksami sooritamist töötas Grünberg sõjaväe lennukoolis Johannisthalis instruktoria ning võttis osa Saks sõjaväele mõeldud õppelennuki Albatros MZI ehitaisest..See 100-hj Argus-moooriga varustatud ja dubleertud juhiistega lennuk oli biplaan.Laieneva saba ja taha kaarduvate tiivaotste  poolest sarnananes ta tõepoolsest suure linnu kui lannumasnaga,tiibade ulatus 13,20 m,lennuki pikkus 10,58 m,tühimass 480 kg).1912.a.asus Grünberg tööle Anthoni Herman Geard Fokkeri juurde.Grünbergist tublisti noorem hollandlane oil esiese lennu teinud alles 1910.a.jõulude eel ning lenduritunnistuegi saanud Berliinis mõned kuud pärast Grünbergi.


...Tituläärnõnik selline tiitel on kirjutatud tema teenistuslehel).Grünberg lõpetas 1904.a.Mittweida tehnikumi ning aastail 1911 - 1912 jätkas õpinguid Charlottenburgi kõrgemas tehnikakoolis vabakuulajana.1911.a. kevadel oli Günberg kodumaal tagasi.Peterburis toimus suur lennundusnäitus ning 29.aprillil ...' käis ka Keisrihärra väljanäitust vaatamas ja rääkis 3-6 minutit eesti lennukunstniku hr Grünbergiga.Majesteet küsis Gr poolt välja pandud lennumasinate üle seletust.Lõpuks tänas ta Grünbegi käepigistusega.''Pärast lennueksami sooritamist töötas Grünberg sõjaväe lennukoolis Johannisthalis instruktoria ning võttis osa Saks sõjaväele mõeldud õppelennuki Albatros MZI ehitaisest..See 100-hj Argus-moooriga varustatud ja dubleertud juhiistega lennuk oli biplaan.Laieneva saba ja taha kaarduvate tiivaotste  poolest sarnananes ta tõepoolsest suure linnu kui lannumasnaga,tiibade ulatus 13,20 m,lennuki pikkus 10,58 m,tühimass 480 kg).1912.a.asus Grünberg tööle Anthoni Herman Geard Fokkeri juurde.Grünbergist tublisti noorem hollandlane oil esiese lennu teinud alles 1910.a.jõulude eel ning lennu


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.