Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
62, Põlva, Eesti

...Kristliku Rahvaerakonna erinõudeks oli kirikumõisate säiliamine.Kuid pahepoolste erakondade maaprogramm jäi peale.Pärast maaseaduse vasruvõtmist süvenes rahulolematus vaskpoolse valtsuega,kugi neil oli Asutavs Kogus enamus.Valitsust süüdistati väheses toimekuses.Tööerakond aga väitis,et valitsuse uuendamise ühek põhjuseks oli vajadus anda Rahvaerakonnale võimalus osaleda rahulepingu sõlmimisel Venemaaaga.18.novembril 1919 astus uus valitsus ametisse.Selle moodustas Jaan Tõnisson koalitsioonis sotsiaaldemokraatide ja Tööerakonlastega.Valituses oli ka kaks parteitut minstrit:haridusmimister Konatantin Treffner,senine Treffneri gümnaasiumi juhataja ja sõjaminster August Hanko,senine sõjamnsteerimi esidaja Soomes.

Eestikeelne ülikool:,,1.detsembril 1919.avati suure pidulikkusega Eesti Vabariigi Tartu ülikoool,eestikeelne ja looodetavasti ka meelne ülikool.Oma ülikooli avamiseks oli küll piiisavalt üliõpilasi või ka potesialseid üliõpilasi kasviõi priikooli õigusega Vabadussõja veterande näol,kuid puudu oli eeestlastest õppejõududest.Tsaariaegse ülikooli ainus eestlasest professor Johan Kõpp oli saaanud erakorrraliseks professoriks 1916.aastal tänu sõjaaegsetele rünnakutele sakskeelse usutaduskonna vastu-saksa,eesti,läti usuteaduse profesuurid.Eesti ülikoolis jätkas õppejõuduena rida tsaariaese üiikooli õppejõude,kellele pandi kohustus hakata teadud aja möödues eesti õpetama;ülikooli kutsuti akadeemllise kraaadiga eestlasi kuid abi saadi ka soomlastelt ja rootslatelt,kes saatsid Tartusse mitu oma õpilast,nende seas rahvatedlane Imari Mannieni ja maatealase Johhannes Gabriel Granö.



....1919.aasta maaseadusega riigistati kohe riiggimõisad ja rüütlimõisad.1920.aastatel võeti riigi valdusse ka linnadele jt omavalitsuastustele kuulunud mõisad,kirikumõisad jm.Õigued võõrandatud maade üle läksid Eesti Vabariigile.Võõrandatud maa anti riiklokku maatagavarasse,millest jagati pärandatavad renditalud neile,kes maad harisid.Vabadussõjas silma paisntud sõdurid ja ohvitserid aga ka Vabadussõjas langenud meeste perekonnaliikmed sad autasumaa või maa eelisjärjekorras ja soodustingimustel.Maareformi elluviiimine kestis 1930.aastate lõpuni.Maaseduse ideoloogiliseks taustaks oli ajaloolise õigluse taastamine.Rahvusliku ideoloogia üheks punktiks alates Carl Robert Jakobsoni 1860.aastate lõpul peetud ja ka trükituna avaldatud isamakõnedest oli 700 - aastane orrjapõlv ning muistne vabaduse hävtamine saksa sissetungijate poolt.Seega oli maareform suutnud endise priviligeeritud seisuse,baltisaksa suurmaaomanike vastu,kelle rüütlimõisad esmajärjekorras riigistati.Siiski jäi põllumajandusega tegelevarele aadlikele õigus säilitada oma mõisahooned ja osa inventarist,kuid nende maaomand oli palju väiksem kui seni.Põhiliselt kannatas maareformi läbi baltisaksa maa-aadel,aga võõrandati ka need rüüütli-,karja-ja poolmõisad,mille edukamad eesti talupojad olid 19.sajandi lõpus ja 20.sajandi alguses suutnud päriseks osta.Maareform oli oluline meeste motivatsiooni tõstmiseks Vabadussõjas võitlemiseks,ehhki selle mõju Vabadussõja,eriti Võnnu lahigu võitmisel,mille päeva tähistati alates 1930.aastest võidupühana,on rahvuspoliitistel põhjustel hiljem ületähustud.Sõduritele on sõdimise eest maad lubatud alates antiikajast;ka Saksa vägede juhataja Lätis Rüdiger  von der Goltz lubas Võnnu laingus Eesti vägede vastu võidelnud Saksa vabakorpuslastest vabatahtlikele maaad.Õiguse maad saada sad Eestis võidelnud Soome,Taani ja Rootsi vabatahllkud,kuid tingimuseks oli Eesti kodakondsusse astumine;mõned seda võimalust ka kasutasid.Maaseadse taga seisid Asutas Kogus pahepoolsed erakonnd.K.Pätsi Maaliit ja J.Tõnissoni rahvuslased olid mõõdulamtel seisukohtadel.Kui maaaseadus kehtestas ainsa maaomadi vormina väikemaaomadi,siis Maaaliit ja Rahvaerakond pidasid võimalkuks ka suurema,kuni 300 - tiiinuse maaomandi seadustamist.



...Igal rüütlimõisal üks hääl kubermagu kõrgeimas omavalitusorganis-rüütelkonna maapäeval.Rüütimõisa maadel elavad talupojad pidid nende kasutuse oleva maa eest tegema tegu ja maksma andamit.19.sajandil algas järk-järguline üleminek raharendile,kuid kohati säilis teorent rendi tasumine naturaalandamina.kuni I maailmasõja lõpuni.Kuni 19.sajandi II pooleni ei tohtinud talupoja seisusest isik mõis osta,isegi kui tal olnuks raha.Talupojaseisusele loodi 19.sajandi keskel väikemaaomand-talu.Eestimaa 1856.aasta talurahvaseadus määras talu suuruseks 3-21 tiinu põllumaad,lisaks karja-ja heinamaad.Talupoegadel oli õigus oma talud mõinikult päriseks osta.


...Riigiogu liige sotsiaaldemokraat Karl Ast oli juuli algul Riigikogus õelnud,et ametiühngute häälekandjas Töö Hääl kirjutas varjunume all üles kutseid 1.mai demonstratsioonile Kingissepp ise.Kinngissepp võttis selle põrndasluses lehes Kommunist omaks ja lisas,et kirjutas need ühe kõrge Eesti riiigiametniku korteris.Ilmselt oli tegu algusest peale provokatsiooniga,mille eesmärgiks oli koompromiteerida valitsust ja tekitada tüli Eesti pahempoolsete erakondade vahel.Üle piiri liikumine toimus ka Vabadussõja ajal ja Kingissepp oleks Venemaale pääsenud ilma mininister Oinase abitagi.Viimanne kirjtas oma avalikus seletuskirjas ajalehes Sotsiaaldemokraat,et kohe,kui Kingisepa pakkumine enam väga siiras ei tundunud,katkestas ta kontati.Miks Kingissepp just Oinese juurde läks? Nad oiid vanad tuttavad,olid ühel ajal Peterburis õppinud.Lisaks Kingissepale ja Oinasele olid sel ajal Peterburi noorte eesti sotsiaaldemoraatie seltsonnas ka Jaan Anvelt,kes 1919.aasta kevdel oli Nõuogude Venemaa nukuvalitduse,Eesti Töörahva Kommuuni esimees ja Alma Ostra Oinas Alesande Oinase abiaasa,kes oli 1909.aastal välismaale pääsemiseks koguni Jaan Anveltiga fitiivse abielu sõlminud.Järgmisel aastal abiellus Alma Ostra Alekander Oinasega.Hiljem läksid nende teed lahku,Kingissepsast ja Anveltist said enamllased,perekond Oinas jäi sotsiaaldemokraatides.Siseinister Oinase tagasiastumisest keeldumise korral ähvadasid Rahvaerakonna ministrid valiususest lahkuda ja ta astus tagasi.Uueks siseministriks nimetati tema erakonnakaaslane Alesande Hellat.Hellat andis 1919.aasta augustis siseministrina korralduse lailali ajada Eesimaa ametiüingute I kongress,mille põrandaaluste kommunistide esindajad suutsid üle võtta.Hellatit süüdistati hiljem nn Irboska veretöös,käsu andmises 25 ametiühingu tegelase mahalaskmises,kud tänases on selgunud,eyalgatus tuli sõjaväelastelt endilt.''.Maareform:Oktoobris võeti vastu maaseadus,millega algas suurmaaomandi livvdeerimine.Suurmaaomandiks oli mitut liiki mõisavaldused.Väikemaaomandi ( talude) õigusli alus Balti ubermangudes oli loodud alles talurahvaseadusega 1840.-1860.aastatel,varem talupojaseisusel maaomandi õigust ei olnud..Suurmaaomand oli tekkinud sajandite joosul pärast Eesti vallutamist ristisõdijate poolt..Algul oli tegu läänidega,mida valitsejad annetasid oma aasliest sõjapealiele…


...Mõnikorrd on väiedetud,et vapsid olid Saksa natsionaitide sõsarpartei ja käepikendus Eestis.See ei vatsta tõele - populistliu liikumisnena tegelesid vapsid teemadega,rahvast kõnetasid ja nende hulka kuullus ka saksvastasus.Pigem on taasivaade ja osaliselt ka Nõukogude propaganda mõjul üle tähtsutusutatatud vapside kokkupuuteid teiste samasuguste liikumistega mujal Euroopas.Kuid erinevalt Kominternist puudus ülemaailmneäärmuslaste innnternonatsionaal juba sellepärast,et paremäärmuslased olid marurahvuslsed.Vapside koostöö oli tugevam Soome mõttekaaslaste - Lapua liijumise aktivstide ning Akateeminen Karjala-Seura haritlasetsest liimete noodustatud Isamaalise Rahvaliinumisega,mis oli parlamendierakond.1930.aastate keskpaiga vapside protsesseidel sunnitööle mõistetud mehed vabasti 1938.aasta mais,kui Koostantinin Pätsi presidendis valiimise puhul anti amnestiaseadus..Enamik vabadussõdalsi vahistati uuesiti 1940--1941,sedakoda juba Eesti okupeerinud NSV Liidu salateenisyuse NKVD poolt ja nad husti või kadusid Gulagi vangilaagritsse.

Riigikogud,valitsused ja tähtsamad sündmused 1919-1934:Asutav Kogu 1919-1920:oma raha,ülikool,maasedaus ja põhiseadus:1919.aasta kevadel valitut Asutavas Kogus oli enamus pahempoolsetel eraondadel.120 mandaasist võtsid sotsiaaldemokraadid 41,Tõõeraond 30,Rahvaerakod 25,Maaliit 8,Eesti Iseseisesev Sotsialistlik Tööliste Partei 7,Kritlik Rahvaerond 5 ja rahbusvährmus 4.Asutava Kogu esimees oli Sotsiaaldemoraay August Rei.Oma raha:Vabadusõja alguses olid Eestis käibel nii Saksa idamargad,idarublad,Tsaari-Vene rublad,aga ka nn duumarublad ja nn kerensid ehk Vene Ajutise Valitsuse rahad,aga ka Soome margad.191.9.aasta alguseest olid käibele lastud Eesti 50-,100,-200,-500-ja 1000-margased võlakohusused.Lõpuks oli rahva käes ka kuldraha.1897.aastal alanud rahareforimga viidi Vene rubla kullaalusele ning lisaks paberrahale emitteeriti kuldmünte:viie -ja kümnerublased nin 15-rublane imperiaaal ja 7,5 -rublane poolimperiaal.Erinevalt paberrahast on kuldraha väärtus stabiilne,hoolimata aegadest ja riiigiorrast,ning paljudes Eesti majapidamistes on nn niolaisud (keiser Nikolai II nime järgi,kelle kujutis oii müntidel) tänini alles,kas mustades päevadeks hoituna või laste ,,hambarahana''põlvest põlve edasiantuna.Oma raha on üks riiiluse tunnuseid ja lõpuks tuli riigil katta järjest suuremas ulatuses…


...Vabadussõja kangelane ja Kaitseliidu asutaja 1918.aastal,kontraadimiral Johan Pitka oli asutanud 1920.aastal erakonna,mis kandideeris 1923.aastal Rahvusli-Vabameelse Parteina riigikokku,et võidleda Eesti iseseisvuse eest ning korruptsiooni ja kuritegevuse vastu.Partei sai neli parlamendi kohta,kuid Pitkat ennast ei valitud.Need kaks liikumist näitavad,et Eestis oli pind sõjaveteranidele toetuvaks poliitiliseks tegevuseks olemas.1926.aastal rajati Demobiliseeritud  Sõjaväelaste Liidu jarglasena Tallinna Vabadussõdalaste Liit,mis 1929.aastal kavas üleriiliuks Eesti Eesti Vabadussõdalaste Keskliidus(EVKL).EVKL seadis oma eesmärgiks võitluse poliitilse koruiptsiooni nn lehmakuplemiise ja mrarksimi vastu.ning Riigikogu koosesisu vähenamise,isiuvalimisednimekirjavalimiste asemel ja suurte volitusega eiigipea ametissenimatamise.Viimaseid põhimõtted sisaldav vapside põhiseaduse muudatus võeti 1933.aasta oktoobri  rahvahääleusel ka vastu.Vapside juhtideks olid kindralmajor Andres Larka ning noor jurist ja andes kõnemees Artur Sirk,kes oli vapruse eest Vabadusristi saanud.Aktiivsete vabadussõdalaste hulka kuulus rida ohivtsere,Vabadussõja kangelasi ,teiste seas kolme Vamadusristi kavaler Oskar Luiga ning kahe Vabadusristi kavalrid Eduard-Alfred Kubbo ja Paul Laamann.Vapsid oli moodne popullstlik erakond jõulise propagada,oma sümboolika,vormiriietuse ja massiürituste ning löögimeesrega,kes üritustel korda pidasid ja sotsialistida löögimeesrega kaklesid.11.augustil 1933 kehtestas Jaan Tõnisson kogu riigis kaitsesisesukorra ,,põhiseaduses määrstud demokraatliku riigikorra kaitseks.''.Vabadussõdalaste,aga ka sotsilistide jt sõjaväestatud ühigud ning spordi-ja võimlemis seltsid suleti.Organisatsioon taastati pärast kaitseseisukorra lõppu.Eesti Vabadusõdalaste Liidu nine all.K.Pätsi võimuhaaramise järel suleti orrganisatsioon lõplikut.Selle juhid ja akitvstiid vangistati ja mõisteti sunnitööle ja vanglasse.Kuigi ka kommunistide toetus ajuti üsna suur nende  taga seisis Nõukogude Venemaa,oli vapside liikumiine tugevam - nad saavutasid väljapool parlamenti tugeva rahvaliikumisena rohkem kui 2/3 rahvhääletusel osalenute toetuse oma põhiseaduse eelnõule,nende juhtide hulka kuulus palju rahva deas populaaresid sõjangelasi ning nende kandidaat oli uue põhiseaduse alusel 1934.aasta aprillis toimuma pidanud riigivanemavalimiste üks tõenäolisi võitjaid.  






....Kommunistliku partei organid põranda all taastati mõne ajas 1928..aastal,siis olid nn illegaalse büroo liikmeteks Eestis 1940.okupeerimise ajal ja järel juhtroili mänginud Karl Säre ja Nikolai Karotamm.Enami põrandaaluseid kommuniste oiid väga noored:Jaan Tomp suri 30-aastaselt,149 kohtuprotsessil eluksajaks sunnitööle mõistetud Olga Künnapuu ( Laiuristin) oii ainult 21-aastane.19.sajandi viimasel kümnendil sündinud noored mehed olid võdrlnud maaimasõjas ja Vabadussõjas,20.sajandi esimese kümendi noored vanuse tõttu maailmasõtta ei jõudnud.Kuid sõda a revolutsioonid jätsid jälje a nende ujunemisele.Pöördelistel aegadel valis hulk neist poole ning paljusid ahvatles enamuse põrandaalune romantika ja maailma muutumise muutumise aated,mille õõnsust ei mõstbud 20.sajandil miljonid haritlasedki,rääkimata aasti talumeeste ja linnatööliste poegadest-tütardest.1920.aastate alguse kommunistide prosessidel pikaks ajaks sunnitööle mõistetud mehed ja naised vabastati 1938.aasta mais,kui Kontanin Päts andis amnestiaseaduse.Vanglatest vabastati üle 100 kommunisi.1940.aasta said endisitest vanglakommuinisiidst okupeetitud Eesti juhid või Eestit juhtima saadeud Staliini ametniike läsilased.Need,kes ilmasõja üle elasid,jätksid kõrgeis ameteis kuni 1950.aastani,kui nad kodanlikeks natsionalistideks tembeldati ja osa ka vaniaagisse saadeti.Nende kohad võtsid üle Venemaalt toodud nn liidueestastest ja ka mitteestlasetest funktsionäsid.Kommunistide juhtide ja ka ,märterite'',nagu Hans Heidemann,Arnold Sommerling jt,nimed võtavad eesti mälus tänini rohkem ruumi kui nende teod Eesti ajaloos kunagi vääinuks,sest sovetliku identiteedi kinnistamiseks imetati nende järgi tänavaid,laevu,koole,kolhoose ja paljut muud;tänepäevani kannab Kingissepa nime Jamburgi linn Eesti piiri lähedal Venemaal.

VABADUSSÕDALASED:1910.aatate alguses ühendas dembiliseeritud sõjaväesasi ja kaistses nende õigusi Eest Demobiliseeritud Sõjaväelaste Liit ( 1922.aastal üle 40 000 liikme).1923.aasta valimistel osalesid nad oma ninekirijaga,uid võtsid ainult ühe parlamendi koha.-- selle sai Heinrich Laretei,kes 1926.aastal valiti Riigikokku jaba asunike nimekirjas.Orginisatsioon saadeit laiali pärast kaitseliidu uuestkäivitamist 1925.aastal.








... 1920.aastate esimesel poolel olid põrandaalused  kommunistid Eesti sisejulgeoleku tõsiseim probleem.Kommunistliku õõnestustegevuse vastu võitles kaitspolitsei ja küllalki edukalt - mitmel suurel sõja-ja ringkonnakohtu protsessil (35 kommmunisti protsess 1920.aastal,50 kommunisti protsess 1921.aastal,115 kommunisyi protsess 1922.aastal ja 149 kommunisti protsess 1924.aasta novemsris) mõisteii pikaks ajaks vangi mitusada kommmustlikku akttivisii.Osa esimestelprotsessidel vangi mõistetud tegelasi vahetati peagi Nõuogude Venemaale välja ja varsti olid olid nad Eestis põranda all tagasi..Kuid 149 protsessil vangi mõstetud mehed ja naised jäid enamasti vangi kuini president Pätsi 1938.aasta mais antud amnestiani.1922.aastal tabati Kingisepp ja hukati välikohtu otsusrel,1923.aastal sai tulevahetuses kaitsepolitseiniega suma.keskomitee liige Jaan Kreuks.1024.aasta novembris andis sõja-ringkonnakohus 149 kohus ühe kohtualuse,Jaan Tompi välikohtu alla,mis ta surma mõistis.Jaan Tomp oli EKP keskomitee liige,Eesti Töölisühingute Kesnõuogu esimees ning I ja II Riigiogu liige.Välikohtu alla anti ta selle eest,et kutsus kohutsaalis üles riigiukukutamisele.Kommunistide tegevus kulmineerus 1924.aasta 1.detsembri  võimahaaramiskataega..Eesti kommunistide rahastajad,relvastajad,mehitajad,ja juhid Venemaal olid ürituse õnnestumise suhtes skeptilised,luid Punaarmee üsused Eesti piiril pandi lahiinguvalmis.Korraldus väljastumine peatada tuli liiga hilja.:29.novemrili Ööl vastu 1.detsembrit ootamatult tabatud Eesti riik,söjavägi ja politsei suutsid reageerida ja mäss lämmatati.Ründajad tapsid 21 inimest ning suutsid tungida riigivanema residentsi,sõjaministeeriumi,vallutada peaposkontori,sõjaväelennuvälja ja autotankiüksuse,kaotades ise lanenutena 12 meest.Sadakond tabatud mässajat mõisteti välikohtutes surms ja hukati.1930.aastate alguses oli kommunistlikke putškatseid ka teistes riikides.1924.aasta invasioonikatset on nähtud maalimarevolutsiooni käivittamise viimse jõupingutusena.Sama aasta jaanuaris surnud bolševie ja Nõukogude Venemaa juht Vladimir Lenin ning algas Stalini positsiooni tugevdamine,kelle poliitikas sai ,,sotsillmi ülesehtiamine ühel maal'' ja hiljem Vene impeeriumi taastamine.Kommunistid tegutsesid Eestis põranda all küll edasi,kuid 1924.aasta detsembrimäss oli purustanud nende toetuse tööliste ja maatööliste seas.


...Otsese taustata olid ka kaks-kolm korda nädalas ilmuvad maakondiliud ajalehed:Sakala,Järva Teataja jt.Pärast Konstatin PätsI võimuhaaramist suleti 1935.aasta septembris Põllumeestekogude ajaleht Kaja ning asutati selle asemel valitsusmeelnene päevaleht Uus Eesti.,,

Enamlased ja Nõukogude Venemaa invasioonikatse 1924.aastal:Kommunistid,kelle partei oli Eestis keelatud,boikoteerisid 1919.aastal Asutava Kogu valimisi.Esmapilgul on see arusaamatu-kuidas saakski põrandaalune partei valimistel osaleda? Kuid kommunistid suutsid varierakondade või valimisliitude kaudu kõigisse Riigikogudesse 5-10 oma kontrolli all olevat saadikut.Eesti-Vene piiri oli eriti 1920.aastate alguses võimali salaja ületada;venemaa kommunisitli partei saatis Komiteni ja Eestt kommunistide Venemaa büroo kaudu Eestisse nii agitaatoreid,raha kui löögimehi.Raha oli piisavalt,et mõjutada töölisliiumist ja kogu Eesti poliitikat.Kommunistide tähtsateks tugipunktides Eestis olid Nõulogude Venemaa saatkond ja mitme väliskaubandusega tegeleva NSV Liidu asutuse esindused.Viimased loodi seetõttu,et pärast Tartu rahulepigu sõlmimist,kui teised riigid Nõukogude Venemaad veel ei tunnustanud,oli Eesti ja eeskätt Tallinna sadam Nõukoude Venemaa aubandusvärav.Vabadussõja ajal 1919.aasta augustis suutsid bolševikud oma kontrolli alla saada Eesti ametiühingute 1.kongressi,mis nõudis viivitamatut rahu Venemaaga.Sotsiaaldemokraadist siseminister  Aleksander Hellat käskis politseil kongressi laiali ajada,sadakond inimest arreteeriti ja saadeti Irboskasse,kus enamik üle rindejoone Nõukogude Venemaale aeti.25 inimest lasid aga soomusronglased maha.1918.aasta sügisest tegutses Eestis põranda all Eesti bolševike juht Viktor Kingispp,hiljem tulid põrandaalust võitlust juhtima ka Jaan Anvelt Otto Rästas.Kommunistidel oii üsna suur toetus nii linnatööliste kui maatöörahva seas.1924.aastal hinnati põrandaaluse kommunistlliku partei liikmeskonda (ca 2000) sama suures või suuremakski kui sotsiaaldemokraatidel.Komiterni III kongress 1921.aastal oli vastu võtnud resulutsiooni töörahva ühiste väerinnete moodustamiset.Eesti kommunistid algatasid selle asutamise 1922.aasta jaanuais Tallinna Ametiühingute Kesnõukogu oli juba kommunistide kontrolli all.1922.aasta märtis suutsid kommunistid sotsialisiidelt üle võtta ka Maatööliste Ametiühingute Üleriiiku Liidu,mis…


...1920-1933 nimetasid viis Riigiogu viis koosseisu ametisse 20 valitsust.Kauem kui  aasta suutsiid võmulul olla K.Pätsi valitsus jaanuarist 1921 novembrini 1922 ja O.Strandmani valitsus 1929,aasta juulist 1931.aasta veebruarini.Enam-vähem aasta oli võimul Jüri Jaaksoni valitsus detsebrist 1924 detsemnrini 1925 ja J.Tõnissoni valitsus detsembrist detsembrini 1928.Kuid Ado Briki valitsus oli nomiaalselt võimul ainult 28,-30.juulil 1920,sest ametisse kinnitamisel jäi üle kolmveerandi Riigikogu liikmetest erapooletuks,mis näitas parlamendi toetuse puudumist.Riigivanemate kiire vahetumise taustal oli Riigiogu esimehe amet palju stabiilsem.Ajalookirjanduses jäävad Riigikogu esimehed aga pahatihti riiigivanemate ja teiste minitrite varju,ehkki nende roll kasvõi valitsuse moodustaja nimetamisel järjekordse vaiitsuskriisi ajal oli suur.Konkurentsitult kõiige kauem oii selles ametis Rahverakonnast Põllimeestekogusse üle läinud Kaarel Eenpalu,kes oii kuus aastat järjest III IV Riigikogu esimees ning juhtis V Riigikogu juunit juulini 1932 ja uuesti 1933.aasta maist 1934.aasta augustini..Aastel 1920-1926 oli ta kuue valitsuse siseminister,teda peetakse Eesti politei rajaks.Siseministriks sai ta ka pärast Konstantin Pätsi võimuhaaremist 1934.aastal ja ta oli vaikiva ajastu juhtiv ideoloog Riikliku Propaganda Talituse looja ja patroonina.1938.aastal sai ta peaministriks;tema valitsus astus tagasi 1939.aasta sügisel pärast baaside lepibgu sõlmist.Eesti sisepoliititika trendiks võib pidada sotsiaaldemokraatide mõju aeglast kahanemist ning suurte stsentri-ja parempolsete erakondade tugevnemist väiksemate erakondade ja valimisliitude arvel.Viimastel Riigikogu valimistel 1932 aastal saatis edu Ühienud Põllumeeste Erakonda,mis oli sündiud põllumeestekogude ja asunike ühinemisel -- nemad said 100-st parlamendikohast 42.Rahvuslik Keskerakond,milleks olid liitunud Rahvaerakond,Kristlik Rahvaerakond ja Tööeraond,sai 23 mandaati ning sotsiaaldemkraadid 22.Enamik Riigikogu liikmeid ja ministreid tegid poliitikat oma kutsetöö kõrval,ainult Riigikogu liikme tasust elatujaid oli vähe.Jaan Tõnisson oli vandeadvokaat ja Postimehe väljaandja,vandeadvokaadid olid ka riigivanemad Konstantin Päts,Jaan Teemant,Anta Piip,Jüri Jaakson,ja…


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.