Kasutaja aleks30 päevik

aleks30
63, Põlva, Eesti

5) Kea koer elades,see koer surres.

6) Koer jääb ikka koeraks.

7) Kes koer siin,see koer ka seal.

8) Ei koer karva muuda,ega vares sulge heida.

9) Millal must koer valgeks läheb

10) Koer ajab karva,aga ei muuda värvi.

11) Madu poetab naha,aga poeta paha.

12) Uss ajab küll enesele uue kesta,aga amet jääb ikka vanaks.

  Tundmiskriteeriumid ,,hambast''/ ,,karvast,,,laulust/sulgedest''.Kuidas bägu,nii tegu

1) Ära vaata lindu sulgist,vaata laulust.

2) Lindu tuntakse tema sulgedest,hunti tema karvast.

3) Iga kukke tuntaks karvast.

4) Koer tuntas karvast

5) Koera vaadatakse karvast,aga mitte hambast.

6) Koer tunnus karavast,hunt hamast.

7) Koera ei tunta karvast ega hambast.

8) Katsu koera hambast,ära katsu karvast.[ Kui keegi kedagi paremaks peab,kui too on]

9) Inimesi tuntakse nende tegudest.

10) Puud tuntakse viljast,meest tegudest.

11) Lindu tuntakse laulust,inimest tegudest.

12) Orasest tuntakse vilja,tegudest meest.

13) Litsi kaetas näost,miist teost.

14) Lindu kiidetakse laulust,inimest teost.

15) Ära tunne mind,vaid tunne mu tegusid.

16) Kuidas mees,nõdna teod.

17) kuida nägu nõnda tegu.

18) kuidas koor,nönda tuum.

Kõik ole see,millena ta pealt näha paistab

1) Kõik ei ole kuld,mis hiilgab.

2) Keik ei ole kuld,mis hiigab,keik ei ole muld,mis mustab

3) Kõik ei ole kuld,mis hiilgab,kõik ole tuli,mis läigib.



        Vale igipõline.Vale jutu,ilu,jätk

1) Vale käib põlvest põlve.

2) Vale on jutu ilu.

3) vale on jutu jätk

4) Vesi on pere piima jätk,vale on pika jutu jätk

      Mitmesugust õiglusest ja kõverusest,valetamisest ja tõest,ausõnast

1) Õigus ei tunne sõbrust.

2) Õiged ja ülekohtused käivad kõik teed mööda.

     LUBAMINE JA TÄITMINE,SÕNAPIDAMINE JA MURDUMIE

Taida,mis lubad,pea sõna,Meest peetakse sõnast

1) Kui pead sõna kinde,siis seisab meel terve.

2) Pea sõna enda vastu,siis pead sõna ka teiste vastu.

3) Mehe sõna loeb.

4) Situ sinna,kus sa kükitad.

5) Mees pea sõna pidama,kas või jalg alt maha.

6) Meest sõnast,häga sarvest.

7)  Meest peetakse sõnast,härga sarvest ja houst ohjast.

8) Meest sõnast,naist nabast.

9) Mees peetakse sõnat,hobune ohjast,härg sarvest.

    Lubada kergem,kui täita;enam lubajaid,kui tegijai.Lahke lubaja tihti halb tätija ( ja vastupidi).Täitmine on tähtsam,kui lubamine,

1) Kerge lubada,aga raske täita.

2) Kerga lubada,aga mitte anda.

3) Palju on lubajaid,pisut täitjaid.

4) Ega rebane sinna kohta tee,kus ta kükitab.

5) Ei koer sinna situ,kus kõkita.[ Kelm ei täida lubadust]

6) Mida pikemaks,seda peenemaks.[ Esialgsete suurte lubaduste kahenemisest,]

7) Kes palju vannub,see palju valetab

8) Miis kärme lubama,aga mitte täitma.

9) Mees küll lubamas,kuid koer täitmas.

10) Lahke lubaja on alati laisk täitja.

11) Kes laisem lubama,on tihiti tulisem tegija.

12) Laisk lubab,virk teeb.

13) Mees,kes makasab,loll,kes lubab.

14) Hädas on abi enam kui lubamine.

15) Ei aita lubamine,vaid tegemine.

16) Paremp täita kui tõota.

 Lubamine on võlg,kohustus.Ära luba mõtlematult.,muidu kahetsed.Antud sõna ära võta tagasi

1) Mis…


        Vale igipõline.Vale jutu,ilu,jätk

1) Vale käib põlvest põlve.

2) Vale on jutu ilu.

3) vale on jutu jätk

4) Vesi on pere piima jätk,vale on pika jutu jätk

      Mitmesugust õiglusest ja kõverusest,valetamisest ja tõest,ausõnast

1) Õigus ei tunne sõbrust.

2) Õiged ja ülekohtused käivad kõik teed mööda.

     LUBAMINE JA TÄITMINE,SÕNAPIDAMINE JA MURDUMIE

Taida,mis lubad,pea sõna,Meest peetakse sõnast

1) Kui pead sõna kinde,siis seisab meel terve.

2) Pea sõna enda vastu,siis pead sõna ka teiste vastu.

3) Mehe sõna loeb.

4) Situ sinna,kus sa kükitad.

5) Mees pea sõna pidama,kas või jalg alt maha.

6) Meest sõnast,häga sarvest.

7)  Meest peetakse sõnast,härga sarvest ja houst ohjast.

8) Meest sõnast,naist nabast.

9) Mees peetakse sõnat,hobune ohjast,härg sarvest.

    Lubada kergem,kui täita;enam lubajaid,kui tegijai.Lahke lubaja tihti halb tätija ( ja vastupidi).Täitmine on tähtsam,kui lubamine,

1) Kerge lubada,aga raske täita.

2) Kerga lubada,aga mitte anda.

3) Palju on lubajaid,pisut täitjaid.

4) Ega rebane sinna kohta tee,kus ta kükitab.

5) Ei koer sinna situ,kus kõkita.[ Kelm ei täida lubadust]

6) Mida pikemaks,seda peenemaks.[ Esialgsete suurte lubaduste kahenemisest,]

7) Kes palju vannub,see palju valetab

8) Miis kärme lubama,aga mitte täitma.

9) Mees küll lubamas,kuid koer täitmas.

10) Lahke lubaja on alati laisk täitja.

11) Kes laisem lubama,on tihiti tulisem tegija.

12) Laisk lubab,virk teeb.

13) Mees,kes makasab,loll,kes lubab.

14) Hädas on abi enam kui lubamine.

15) Ei aita lubamine,vaid tegemine.

16) Paremp täita kui tõota.

 Lubamine on võlg,kohustus.Ära luba mõtlematult.,muidu kahetsed.Antud sõna ära võta tagasi

1) Mis…


         Õiglus, puhas südametunnistus on suur väärtus.Süütu ei pruugi karta,teda ei puutu, ei saa kahjustada keegi.

1) Hea südametunnistus on pehme peapadi.

2) Puhas süda,pehma padi.

3) Süüta süda on kõige parem.

4) Puhas süda on rohkrm väärt kui kott kuld.

5) Õiglane meel ja puhad käed on parem kui kuld ja vara.

6) Puhas suu ja puhas käsi käib maailma läbi,

7) Puhas taevas ei pelga mürinat välku ei välku.

8) Tõde ei värise.

9) Ausat meest ei hammusta keegi.

10) Õige peale kadeda hammas ei hakka.

11) Vale jutt läheb õige  inimese peat maha,kui hane pealt vesi

   Õigus on võitmatu,jääb peale,ei kao,käib julgesti jne.Tõsi tõuseb vale vajub.

1) Õigus ei kõigu.

2) Õigust ei väära keegi.

3) Õiguse vastu vastu ei saa ükski.

4) Õigus kestab,õelus laugune,kõrkus kukub äkitselt.

5) Õigus eiab kõige vanemaks.

6) Säädus on vanem on vanem kui meie kõik.

7) Õigus õitseb,kohus kaitseb.

8) Õigus õitseb,kangus kaob,õelus oma pead taob.

9) Õigus käib teed mööda,vaikus aia ääi mööda.

10) Õigus sõidab tõldas,valskus käib jala.

11) Tõsi tõusb,vale vajub.

12) Tõsi,mis tõuseb,vale,mis vajub.

13) Kui tõsi,siis tõusku,kui vale,siis vaugu.

      Valel lühuke iga,vale tuleb päevavalgele

1) Midagi ei ole ilmas,kel lühem elu igaon kui valel.

2) Ega vale vaka alla jää.

3) Valel on lühikeses jalad.

4) Vale käib ühe jalaga,unenägu kakudegs

5) Tühi jutt hüppab ühe jalaga

6) Valel on saba taga

7) Vale ei seisa kotis.

8) Ülekohtune kõne ei saa tee peale elsdes.

9) Vale tuleb paevalgele.


        SÜÜTUS, ,,PUHAS SÜDA'' ÕIGUS,ÕIGLUS. VALTAMINE VALE  JA TÕDE.

Tee,õigust.Õigus on ülekõge tähtis,enam kui rikkus jms

1) Tee,mis õigus on.                                                                           2) Tee õigust,siis snd kiidab jumal ning inime.                                3) Soola-leiba söö,aga õigust.                                                          4) Õigus on ikka ikka üle kõikide.                                                  5) Õigus on vanam kui kohus.                                                           6) Õigus enam kui rikkus.                                                                7)  Õigust ei või kullaga üles kaalud.                                               

Räägi tõtt,vihka valet.Parem ( veidi)…


           PETTUS/KAVALUS,OSAVUS

       Magus (himu) petab maia

1) Koera petetakse leivaga.

2) Magus petab maia ära.

3) Maius aja mesihärja verku.

4) Meega püütakse maiast.

5) Meega püütkse kärseid.

6) Rasv petab hiiri lõksu.

Lolli,ettevaatamatut kerge petta,tarka ( kavalat) raske.Mees ( koer),kes petab,lollkes laseb 

1) Piakse hullukene hugudetav on.[selle kohta,kes,end kergasi ära meelitada laseb]

2) Kes ei tee silmi lahti,peab kurku lahti tegema.

3) Kui ei hoia silmi lahti,siis hoia rahakott lahti

4) Silmad lahti,või kukkur lahtii

5) Rumala kotsist on kera matti võtta.

6) Seda lindu on kerge püüda,kes madalalt lenadavad.

7) Rumala karjatse kanik süüakse ikka ära.

8) Seda lammast sünnin niita,kel villa on.

9) Seda lammast ei saa niita kus villa ei ole.

10) Ei maksa seda püüda,kes is püüdmisest elab.

11) Ära peta lolli,peta tarka,kui ta ennst petta laseb.

12) Mees,kes petab,narr,kes petta laseb.

13) Loll,kes ennast lollist petta laseb.

        Kaval petab kõiki.Tark ( kavalam) kavalamat.Kavaluse ja tarkuse suhteid

1) Kavalus ajab kõiki kotti,köidab kotisuugi kinni.

2) Kavalusega saab püüda kavalust,kurjusega kurjust.

3) Kel om kavalustsel ka tarkust.

4) Ise on tarkus,ise kavalus.

5) Hene selga vett visata,ta ikka kuiv.

6) Kassi käpad ikka all

7) Tark kutsar,kes nenda mõistab sõita,et ohjad sõnnikuseks ei saa.

           Osavusparadokse

1) Jänes joosku,,aga jäägu jälgi.

2) Soe olgu sõõnü,lamba olgu alale.

3) Hundid sõõnud ja lambad terved.

4) Keeda putru,kütsa vatska jahu olgu alale

5) Kasukat pese,aga märjaks ära tee.[ Kõnele kellestki nime nimetamata]

 …


        Vang

1) Vargus saab vangiruad.

2) Sulle lauad,mulle rauad.

3) Ühele kirstulauad,teisele vangirauad.

4) Põrguhaude ega vangikoda ei jää ilmaski tühjaks.

5) Ka türma leibä anta.ai süvva'.

             Kelm tunneb kelmi;kelmid ühel nõul,ei reeda üksteist.

1) Kalamees tunneb kalamehe juba kaugelt ära.

2) Küll kelm kelmi tunne.

3) Küll koer koera tunneb.

4) Mees tunneb meest,koer kaera.

5) Pah koer tunne paha.

6) Üks teise vader.

7) Kelm kiidab kelmi,õige õiget ei kiida.

8) Kuri annab kurjale nõu.

9) Vai varas varas näeb.

10) Ei kelm kelmu puutu.

11) Üks siga teise tööd ei tusti.

12) Ega varas varga järelt varasta.



Tagaajamine;süüdlse otsimine;paljude kahtlustamine;tunnitaja,pealekaebaja;süütu süüdistamine;tagaajast süüdlaseks

1) Hunt karjas,koer harjas.

2) Üks varas,aga üheksa tagaajaja.

3) Jumal pagejat ja väsita tagaajajat.

4) Pista perse sipelgapesas,küsi kes hammustas.[ Kui suure sagina seest süüdlast otsima hakatakse]

5) Üks teeb,teise pea kannab.

6) Üks teeb üheksa vastab.

7) Üks patt vargal,ühheksa tagaajajal.

8) Üks patt võtjal, üheksa tagaajajal.

9) Üks süü teijal üheksa süüd arajal.

10) Unustaja pole ilmaski hea tunnismees.

11) Kes varaga ette võib seista.

12) Vitsatoojal  andas kõige enne vitsu.

13) Õnn võtjal,vilja viijal,kõis kaebajale kaela.

14) Ega süü või hulkma jääda.[ Keegi peab süülaseks tehtama,kas või süütu]

15) Parem ilma süüta süüd kanda,kui süü pärast nuhlus võtta,

16) Ilma süüta on hää kanda.

17) Ennem võib ühekskümmendüheksa süüdlast kinni panna,kui ühe õige.

           Oma süü salgamine,teise kaela ajamine,kaudne omaksvõtt

1) Sorik [= keelepeksja] seisab seina ääre,varas valgesse.

2) Varas vannub viimse pulgani

3) Varas vannub võllani.

4) Varas kiidab senni,kui köis kaela ümber saab.

5) Igaüks mõistab oma palge puhtaks pesta.

6) Hunt sööb ja salga.

7) Ära aja oma kasukat teise selga.[ Ära aja oma süüd teise kaela]

8) Pini uma piergu tiid.[ kes süüdi,see punastab]

           Süüldlase(varga,kelmi) karistamine.Koeral korea palk.Omakohus.

1) Rüüstikule seale tulevad ikka rangid kaela.

2) Küsija suu pääle ei löö ükski,aga varga näpud lühendatakse vassi

3) Kahju sest hoobist,mis vargast mööde lääb.

4) Vargal kuri nuhtlus.

5) Vargal kuri kohus.

6) Kelmil kelmi palk.

7) Kasemalk see on patu palk

8) Võta malk ja maksa palk.

9) Paras…


11) Varastatud raha rooste sööb püksid läbi.

12) Varastutud kinganael neelab õigusega saadud raudkangi ära ja kaub ise ka.

13) Varas ikka enese tagant varastab

14) Kes varastab,see põletab ise oma vara

15) varas on alati vaene.

16) Kelmusega ei ole keegi rikkaks saanud.

     Kurjategijat ( varast,petist,ülekohut) ei sallita;varas tunneb hirmu,valu;varguse,pettusega ei saa kaugele,ei leia õnne jne.

1) Ülekohut ei armasta keegi

2) Eks hunti hurjuta igamees.

3) Hoor istub ausa mehe tõllas,aga varas mahu kuhugile.

4) Vargal müts põleb.

5) Ülekohus lööb oma peremeest.

6) Ülekohus peksab oma peremeest.

7) Petis prksab iseenast.

8)  Varga leib on esiotasa magus.pärast viha ja viimaks teeb suurt valu.

9) Ülekohtuga ei saa üle õlekõrre.

10) Üllekohus ei murra õlekõrtki katki.

11) Ega pettusega pikale pääse.

12) Pikad näpud kuluvad ruttu.

13) Pettusel on lõhkine kuub.

14) Ülekohtul ei ole õnne.

15) Varga suu on sõmerid täis.

      Varas jätab jälgi; kuritegu tuleb päevavalgele;seni varas varasta,kuni vahele jääb

1) Rebase saba paista välja.

2) Susigi jätt tähe perrä.

3) Varas jätab jäljed.

4) Vargal on lühikesed jäljed.

5) Ei vargus umbkotti jää

6) Kurjus ei seisa kotis.

7) Ülekohus ei seisa kotis.

8) Ülekous ei jää kukrusse.

9) Ülekohus ei seisa kotis;mis lusikaga võetud,tuleb kulbiga tasuda.

10) Ülekohus ep seisa ilmaski,ta tuleb ikka viimaks välja.

11) Hunt unustab,koer mäletab.

12) Mis hunt unetab,seda koer mäletab.

13) Hunt murrab ikka kuni ta otsa leiab.

14) Rott käib seni kaua pekki näppamas,kuni  kuni lõksu jääb

15) Siga käib seni läbi aia,kuni…


1) Kopikuvargast saab hobsevaras.

2) See on ükskõik,kas nööpnõel või hobune:varas on ikka varas.

3) Sukavardaga alustab,Siberiga lõpetab.

4) Kes hobuse varastb on varas;kes kes valjad võtab,on ka varas

 5) Kes põrsavaras on,ärgu mingu suure sia kallale.

6) Väikesed vargad ripuvad võllas,suured sõidavad tõllas.

7) Väikene varas pandas vangi,suured tõstetakse tõlda.

8) Väikesed varga poodakse üles,suured vargad kantaks süles.

9) Külimitu varas puuakse üles,aga vaka vargale ei tehta midagi

10) Suured kalad hoiduvad sügavusse.

11) Põlluvaras on suurem süüalune,kui aidavaras.

     Vargal pikad näpud,varastab üha.Kes herjub vargile ( vm kurja tegema),ei loobu sest enam.

1) Vargal jäevad näpud.

2) Vargal on pikad näpud.

3) Pikad näpud ei seisa kuskil rahul.

4) Pikku näppu hakkab asi kinni.

5) mis silm näge,sedä käsi koristes.

6) Mis ripakil sii ära.

7) Kus võtta on,sealt võta,kus ripkil sealt raba

8) Ega hunt enne karjast kao,kui ta viimase talle ära viinud on.

9) Ega varas oma adra maha jäta.

10) Ega siga aiamulku uneta.

11) Kui siga rukkis õpib käima,ega ta siis enam karjas seisa.

12) Ega koer pastla närimist maha jäta,kui keretäie peksa saab.

13) Kust hunt hambe veresse saab,sinna tuleb jälle varssi.

14) Tehtud kuritöö sunnib teist veel kurjemat tegama.

       Kus pole/on varast,seal pole/ on vargust.Mis varga käes,see kadunud.

1) Mis varas võtab,ei seda vargalt enam võeta.

2) Mis hundi suus,see hundi kõhus.

3) Mis hundi suus,see hundi nahas.

4) Mis on juba hundi suus,see on tema sees.

5) Mis suus,see hundi kurgus.

6) Mine hundi suust tagasi võtma.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.