Kasutaja sirrsorr päevik
Pühapäev ja õhtu hilja aeg on minna puhkama.Kuid uni ei mul tule silma peab vist mõtted ära viskama.Vanuril on palju mõtteid, mõtled möödund elust lastest veel . tuleb meelde enda ja ka laste e,lu siis see kõik mu ümber kurvaks teeb. ÜkskordELAMEsiin ilmas peab elama täie rõõmuga.Kuid kõik pole nii kerge siin ilmas. Kõik mu ümber hinge peale rõhuvad. Mis olen elus pattu teinud ja sedakoormat kandma pean .Kõik elu see on tühja läinud nüüd end valmis minekule sean. Järglased te ärge nutke,et elu selles ilmas raske on,Meid aga ärge taga nutke.Teha on kõik teil enda ÕNN..
Jumalaga sinitaevas ,jumalaga isamaa jumalaga nurmed metsad ei teid enam näha saa . Jumalaga päiksekiired ,jumalaga põld ja aas ,jumalaga ruttipõld minu jaoks on kodumaa muld. Jumalaga lapsepõlv, jumalaga mäed ja nõlv ,jumalaga tütreke ja jumalaga pojake. Jumalaga lapeslapsed, jumalaga nende lapsed ,jumalaga kõik mis jääb kus on kalmuküngas mäel. Ärge mind te unustage vahel meelde tuletage.Kanakakrad ja ka moone,minu kalmule te tooge, Nii see elu ringi ringleb põlvest põlve edasi . Nii see ajaratas ikka veereb aina edasi. OLGUIKKA MAAPEAL RAHUei siia sõialised mahu .Eesti on nii väike maa, selle eest peab hoolima.Olgu rahu ,lilli ,päi´kest ja ka igas…
MINU KODU ON NII VÄIKE
AGA SÄRAB NAGU PÄIKE
SIIN ON TELER.KAPP JA NAGI
ALL ON PÕRAND AGA ÜLAL LAGI.
EI SIIN MAHU TANTSU LÜÜA
KUID KÖÖGIS VÕIB JU TORTI LÜÜA.
SAAB KA SALATIT JA MAHLA
MIS SIIS ENAM ONGI TAHTA.
KODU KÜLL ON TILLUKE
KUID TULGE IKKA KÜLLA VEEL
KUI ON TUJU KÕIGIL HEA-KA KITSIKUST SAAB PIKA REA.
SÖÖME TORTI,JOOME TEED.MEIL ON KÕIGIL TORE MEEL. KUID MA POLE
HARJUNID SELLE ELUGA JU
PEABKI NII VIST KÕIK OLEMA
MU ARVUTIS ON IKKA VEEL SINU PILT
IGA JUMALA PÄEV VAATAN SELLES SIND.
MA KUJUTAN ETTE ET SA OLED MU KÕRVAL,
KUD KUI REAALSUSSE NAASEN , MÄRJAKS LÄHEVAD SILMAD.
MUUD KUI KUJUTAN ETTE , AGA TEGELIKULT IKKA,
OLEN ILMA SINUTA.......MA OLEN SINUST ILMA.
Nii nukker on meel,mõtlen kas keegi on teel. õues teed libedaks läinud,kas pole sõites keegi kraavi läinud. Teedel jää on juba peal , ärge kiirustage seal,
sest v äike liigutus ja
võib juhtuda õnnetus.
Sõitke hästi hoolega ja sealt kus näitab noolega,
Seal on sõiduteed korras, nagu naaberriigis Norras.
TÄDIL kodus koerake
koera nimi Murike.
Tema hüppab,rõmsalt haugub
ja lööb käpaga miS paugub.
Teiseks tädil kiisuke,kiisu nimeks Miisuke,Tema tassist piima lakub
ja oma nurruga ta rõõmu pakub.
Vanaemal lehmake,lehma nimi Mannike,
Mannike see piima annab ja oma piima kaasas kannab.
Vanaisa elab metsa sees,sõidab vankril hobu ees,
Hobusega ta tööle sõidab,sellega ta aega võidab.
Minul pole kassi,koera ega hobust ,vissikest
Tööle sõidan ma bussiga vist
ja piima ostan ka Selverist.
KUI KORD ÜKSKORD SUUREKS SAAD
TAIPAD SA ALLES SIIS,
ET ELUS KÄIDUD PALJU MAAD
MIS VANADUSSE VIIS.ö
Väikselt rõõmsalt ringi jooksid
ei sa taipand midagi
kes sul riided,toidu ostsid
ei tänanud sa kedagi.
Noorusaeg see möödas ruttu
lapsed saanud kasvanud.
Palju sai siis pattu tehtud
ei siis sellest mõelnudki.
Nüüd kui vana ja pea on hall
ja meenutad elatud aegu.
Oleksvõind jääda nii mõnigi trall
Ehk elaks sellest teisiti praegu-.
Enam pole mõtet taga nutta neid aegu
ela kuidas elama peab
Nii kuis päev end seab
nii elan selles rütmis praegu .
Täna on käes 18. mai
on päev mil töö mul otsa sai.
Head aega tüdrukud ja poisid,
muidugi ka kõik teised.
Olen ikka päris kurb,
sest homsest olen nagu orb.
Ei kosta kõrvu laste kilked.
on jäänud tühjaks rind ja pole teie pilkeid.
Soovin kõigile kõike head ja
loodan,et mind meeles pead.
Küll tulen ikka teid vaatama ja külla
Siis võtan ma teid korraga küll sülle.
Edu õppimises,tööl
unenägusid häid igal ööl.Kuulge ikka õpetajat
tema seda ikka vajab
lisa olin lasteajas õpetaja abi.
Miski pole nõnda hea,
kui oma ema pai.
Sa sõber ikka seda tea su ees on maailm nii lai.
Kuid ainult ikka meeles pea
sa oma ema paid.
Sa palju ilmas teada said
kuid kõige rohkem meelde jäi
on ikka oma ema pai.
Kui ükskord sina suureks saand
ning ka väga vanaks jäänud.
Mõeldes emale on nõnda hea
PEA padil unistades.
On mu pea ,oma ema põlve peal.
Käes on aprill see kevade kuu
rohekaks muutub siin üksindane puu.
Teel on igalpool vesised lombid.
Taevas on hõljumas pilvede tombid.
Päike see kõrgemalt soojendab maad
näole juba tumedat jume vist saab.
Puhuvad ikka veel külmad tuuled ,
selleksei ei tule veel lehedki puule.
Kuid siiski saab peagi MAI
ta teeb soojusega kindlasti pai.
Siis näeme kindlasti rohekaid puid
ja õues kilkamas laste suid.
Siis ongi käes suvine aeg
mil päikese käes end pruuniks praen.
Siis pole vaja kasukat kanda,
vaid jooksen kohe paljalt liivale randa.
Vees saab joosta ja rannas palli lüüa.
Ole ainult mees se e pall ikka kinni põüüaq.