Kasutaja miizuolen päevik
Elu on ikka uskumatult kummaline!
Me tahame teenida üüratult suuri summasid, kuid õnnelikumad oleme just hetkedel, kui meil on rahakotis vaid mõned eurod…
Me tahame kanda tuntud firmade riideid, kuid lõppude lõpuks tunneme me endid ikka kõige mugavamalt oma vanas pidžaamas…
Me unistame istuda nooblis restoranis ja koos eliidiga süüa õhtust, aga siiski naudime kõige enam lihtsat toitu koos oma sõpradega…
Me soovime omada kiireid ja kalleid autosid ning minna pikale sõidule
kallimaga, kuid oma südame avame üksnes jalutades mööda pikka teed koos
Temaga…
Meil on iPodid täidetud muusikaga, aga mõnikord
raadiost tulev laul, on…
Armastus ei ole "See on sinu viga" vaid "Anna andeks" Armastus ei ole "Kus sa oled?" vaid "Ma olen siinsamas" Armastus ei ole " Kuidas sa võisid?" vaid " Ma mõistan sind" Armastus ei ole " Ma soovin, et sa oleksid siin" vaid "Ma olen sinu kõrval. Kogu aeg
| “Loodus on andnud inimese kahe isanda võimu alla – need on nauding ja kannatus. Ja ainuüksi nende määrata on see, mida me teeme ja mida me peaksime tegema” |
Ei taha karda ja kingisadu,
vaid vaikseid lumiseid metsaradu.
Soovin,et õnn oskaks tulla ja avada ust,
et tuba ja õu saaks täis armastust.
Jõuluõhtul näed taevas sa tähtede pidu,
kuuled kuljuste häält,saani naksatust.
Rullub lahti su ees kogu jõuluilu,
täis su unistusi ja armastust.
Häid jõule kõigile....
Mind ei saa iseloomustada vaid ühe sõnaga.Ma igatsen kedagi,kes mul alati olemas oleks.Mulle meeldivad tähed,kuu,öö ja lõputu silmapiir.Armastan inimesi,kes ka mind armastavad.Ma võin olla miski,mida kuskil mujal ei ole.Ma võin olla keegi,keda kunagi ei eksisteeri.Ma andestan,kuid mitte kunagi ma ei unusta.Tee mulle ükskord haiget ja miski pole enam endine.Tihtipeale olen jonnakas,kiuslik ja minuga on raske,kuid see olen siiski mina.Ma võin olla su parim sõber või suurim vaenlane-vali ise.Mu huulil on alati naeratus,kuid minu sisse sa ei näe.Sa tead mu nime,mitte minu lugu
kaks tabletti aspiriini ja klaas vett.Mõtleb, et kuidas see küll siia
sattus, vaatab veel toas ringi ja näeb, et kõik on tip-top korras.
Tooli peal on ta riided, mis on pestud ja triigitud.
Tõuseb püsti ja loeb kummuti pealt kirja: "Kallis, hommikusöök ootab sind köögis ahjus, läksin hommikul vara poodi. Sinu Musi."
Vaarub siis kööki. Poeg sööb parajasti putru seal, küsib siis poisi käest:
"Kuule, mis eile siis õigupoolest juhtus?"
"Noh,
sa tulid koju kell 3 öösel, täis nagu templielevant, oksendasid
esikusse, ajasid lillevaasid ümber, räusaksid ja lõpuks kukkusid kokku
ja jäid suure toa ukse ette magama."
"Aga miks…