Kasutaja martinets päevik

On ruudul härmaokkad , kui hõbedane rohi tihedalt seal lokkab .
Toanurgas ahi köeb , leek hubisedes tõuseb , vaibub ja punetavad söed .
Kaks kortsus kätt , kaks kätt , mis vanad nagu muld .
Näo poolenisti peidab rätt ja silmad liikumatud näivad .
Kuid mõtted , mõtted oma rada käivad ...

Soovin , Sulle õnnetusi
õnne hulka hulkuma .
Muidu , aga Sa ei oska
õnnest lugu pidada ...

Langevad kaljud , kõik kokku
puruneb ilu ja õnn .
Armastus side , jääb ikka
seda vaid lahutab - surm ...

Tulge tagasi Eestimaa pojad
Tulge tagasi ootame teid
Tooge kaasa kõik , langenud sõbrad
Tooge surnud - ja haavatud kõik .

Tulge Eestlaste pojad
metsad , väljad , kõik ootavad veel
kõnnib igatsedes kurvalt , teie neid ,
mõõda aegadest kallatud teid .

Kodu talu , kui hüljatud jäi maha
ema sõnad seal saatjaks jäid teel .
Jumal kaitsku , sind ole julge , vahva ,
küll kord tagasi jõuad , siis veel .

Eesti emade parimad pojad ,
milleks peame andma oma tõed ,
maale , mis pole iial me kodu ,
maale , mis vaid pisaraid tõi ...