Loomulik on, et kurvaks ju teeb kui helme saab juurde aastatekee. Kuid uhkust võib tunda siiski see, kel ette on näidata pikim kee.

Naise armastust tuleb karta rohkem kui mehe vihavaenu. See on mürk, seda ohtlikum, et see on meeldiv

Tunduvalt tähtsam on olla heasüdamlik ja armastav, kui olla see, kellel on alati õigus.

Nõrgad alluvad tähtede mõjule,
tugevad mõjutavad neid ise.

VAHEL ON VAJA ÜKSINDA OLLA, ET KUULATA OMA SÜDAMEHÄÄLT JA TAASTADA ISEENDA SISEMINE JÕUD!

Üksi on mõnikord hea
koos olla tunduvalt parem
kaugusekartus, ma tean
oleme. hiljem või varem

igatseb käsi su pihku
minagi embusse, kaissu
hirmud? ma köidan need vihku
hoolin. ja usaldan vaistu

tunded, need annavad tiivad
igatsus. aga me lendame
aeg sõelub kividest liiva
võta ja jäta mind! ENDALE!

Õnn ei tule mündist,
mis kaevu põhja heidetud,
õnn vajab südamesooja,
mis jagatud, mitte peidetud.

Hoia süda alati kuum,
las ta olla kui tuline ääs,
nii teed õnnelikuks need,
kel on su südamesse pääs.

Ma näen, aga ei vaata.
Ma lepin, aga ei kaota.
Armastan päeva, kuid öösiti ärkan. Olen hajameelne aga kõike märkan, reegleid jälgides nad purustan.
Kõike mäletan, vahel iseennast unustan, olen tugev, kuid vajan sind. Kallistan aga ei puutu, olen muutlik kuid ei muutu, naeratades pisaraid peidan.
Tahan luua aga lõhun, olen suur
aga ometi nii väike. Olen vaikne
aga räägin palju. Vahel näed mind
vahel mu varju,
ei ole ma igavik - olen vaid hetk.
Olen päev, mil säravad tähed. Saadan
su ära, kuid ei taha, et lähed.
Ma andestan, kuid ei unusta, tahan
teada, kuid ei…

Noorust Su ellu ei kaht korda kingita,
tõe ees on uks tihti lukus ja lingita.
Sunni end valele vaatama silma,
omasid reetes jääd endastki ilma.

Ära poe varju, vaid käi üle lageda,
päikese eest pole võimalik pageda.
Elu ei tohi Sa võtta kui vargust,
põlasta heitlikkust, almust ja argust!

Kõike tee nii, et Sa tehtut ei kahetse,
nii, et Sa elus end hiljem ei haletse.
Nii, et Su hinge ei ahistaks häbi,
nii, et käid tõe eest või surmadest läbi!

Selg, mis on kookus, on hoobile lähemal,
tõe ees on hirm üksnes väetil ja vähemal.
Pimedust tauni, see vaimu lööb risti,
põlvili olla on autum kui püsti!

(Endla Tegova)

Täna homme ja alati
igatsus hinges on veel.
Lootused ees
lootused taga
pime juhus
vaid nurgas magab,
kui sa ta leiad
siis ärata üles
Lootused uinunud
tema süles.
Täna homme ja alati
põimuvad lootuste keed,
täna homme ja alati
küsi juhuselt teed.