Kasutaja karmen27 päevik

Keegi arvas,
et lootus on lollide lohutus,
ootus võib tunduda pikana,
aga elu on teadagi elada vaja,
kohustus eneses valmistab raja,
kuidas siis leida see kuldne kesktee,
mis läbi ootuste - lootuste viimaks viib õnnele?
Nopi unistusteaiast üks väikene õis,
seda ehk ikka teha võis,
astu eluteel kitsal ja käänulisel,
rajale, mis umbrohust väänulisel,
ära vaata maha ega seljataha
vaid võta kaasa oma unistused, lootused -
võta need kõik!
Ja usalda alati oma õnneõit!

Vaikselt poeb ta põue
koos oma nukruse ja hallusega.
Vaikselt ilmub ta õuele,
märkamata ja tasa.

Vaikselt hakkab korduma taas,
see sügise vine peale säravat suve,
Vaikselt lendlevad lehekesed maas,
ning maapinda kaunistab veetlev pune,

Ning meeli haarab mänglev vihmapiisk,
Mis vaikselt kaob sügise hallusesse.
Kuid ka sügise hämarus siiski,
suudab olla omamoodi kaunis.

Vajan muutust,
mida suudaksin taluda.
Vajan muutust,
mida saaksin paluda.

midagi ilusat,
midagi uut.
Vaid hellust ja soojust
ei midagi suurt.

Loodan, et sina pakud
mul seda.
Ei saada mind ära,
kui vajan sind enam.

Lumi sajab vaikselt ja minul on üks mõte.
Üksainus. Valge ja puhas. Ilus.
Ara puuduta minu mõtet!
Lumehelbeke sulab.
Minu mõte sulab.
Ja voolab pisarana põskepidi alla ...

Kevad-ses sõnas on päästvat jõudu
kevad-ja polegi talve õudu
kevad me hinged kõik vabastab saastast
kevadel mõtleme möödunud aastast

Kevad- ja jälle on armunuid palju
kevad-nii mõnigi hõiskab valjult
kevadel unuvad hetkeks me mured
kevad-ja lõunamaalt tagasi kured

Kevadel neiud kui inglid näivad
kevadel nemad nii püüdlikult käivad
kevadel ihkaks midagi muuta
kevad-nüüd tuleb ka võimatut suuta

Inimkogu puu all,
puudutab värvilisi lehti.
Nendel lehtedel puu all,
enam elu ei kehti.

Need erksad värvitoonid,
kadusid ära tormiga.
Need erksad värvitoonid,
Igavesti läinud tuulega.

Me otsime oma käivaid radu.
Me astume ümber paljude nurkade.
Me avame lõputuid suletuid uksi,
kuid pimedus pimestab ikka meid.

Me oleme teedel,
mis täis tõusvaid tähti.
Tähti , mis haaravad hingest
ja viivad meid unistuste maailma.

Me kuuleme oma radu,
mida oma hinges sügaval hoiame.
Me pimestume ikka veel,
kuid valgus võib tulla kord meil.....

Selleks,et olla asendamatu,peab olema väga eriline.....

Kui sa jääd ilma kellegist,