Päevikud


paar tundi tagasi
aleks30
61, Põlva, Eesti

Kui varases lapsepõlves lahutas arusaamatust põnevus,siis hilisemas nooruses tuli hakata andama hinnanguid ka nendele sündmustele,inimestele,maailmakordadele,suhumistele,mida vanaisa taas ja taas  oma noortele vestluskaalastele ehk mulle ette ladus.See,et et oli hea pedagoog,oli vaieldamatu.Mul on jäänunud kuidagi alateadvusse uitama aruaam,et vanaisa jutustas mulle tihitipeale üht ja sama lugu,aga iga kord tõi ta sisse mõne nüansi,mida ta hinadas mnu vanusele vastavaks lisaväärtuseks.Kokkuvõttes talletus see kõik ikkagi kui  üks jutustus,ühest elust ja samadest inimestest.Aga siis kanagi lapsepõlves üha uute ja uutena.Kunagi juba varases nooruses ,kui vanaisa pikad elulood hakkasid vaheluma minu tärkavate eluätluslike küsimustega,õudsime me teemani,kelleks ma tahan saada.Olles naiivses tuhinas ja õhinas oma vanaisa ajaloovestes,isiku -ja sündmustekirjeldustest,olin sellel küsimusehetkel - ajaloolaseks.Mäletan nagu eile,kuida muidu pead käte vahel hoidev ja küürutav vanaia tõstis oma pilgu ja jäi mind teraselt vaatama.Muutusin kohmetuks.kuna ei mõitnud vanaisa sellist tavapäratut käitumist.Kui ma ei eksi siis sel korral vanaisa mulle oma reaktsooni kohe ei selgitanud,vaid langetas taas pea ning mõnda aega hiljem sai mulle toimunu arusaadavaks.Vanaisa ei tahtnud mulle pettumust valmistada ja seetõttu viis vestlusteema alles kunagi hilem ajalooharidus soovile tagasi.Sealt tuli mulle väga selge sõnum.Ajalugu kui teadus,olenemata valisavast korrast,jääb alati valitsejate pärusmaaks.Kui sa tahad olla aus ajallane,siis pead sa peaaegu alati olma oposistsioonis,isegi siis kui sinu ajaoohuvi puudutab Vana-Rooma või mõda muud iidsedset ,kohati muistset maailma korda.Selle tõestuseks võttis ta tolleagse ajalooõpiku  ja tutvuvustas mulle mõnda muinaspeatükki täiesti teisest lähtekohast.Ainukseks enam-vähem tõsiseltvõetavks ajalooskriptiks pidas ta 1930 -ndate Eesti Ensüklopeediat,kuid ka sealt oskas ta leida artikled ja kohti,mille käsitlusega ta uidagi nõustuda ei tahtnud.Ta litsalt ei tahtnud,et ma õpiks valetama.Omaette…


vähem kui päev tagasi
aleks30
61, Põlva, Eesti

... Kui arega veel tagasi kerida,siis tõmbub vanaisa tunduvalt rohkem sirgu,kuid arvastada tuleb asjaoluga,et kõrge rüht ja elu jätab ta ikka minu jaoks kergelt kühmu.Samal ajal oli ta alati väga korrekse kehahoiakuga,kuist puudus lodevus,ehk andiaki võimluse tal aastaid ülishikke kaherealise nööridega rätsepanõela alt tulnud ülikondi,mille olemasolu Nõukogude ajal eukuse kohususliku atribuutika hulka ei käinud.Samuti nagu ei käinud sinna hulka ka keskmisest uhkem lõhnavesi või siis odekolonn,kes seda enam mäletab..Isegi mansetinööbid,mis tema päevasärkidel käisid,võisid jutustada oma lugu ja tagatipuks ka edev kaelasall.Tema välise riietuse ja hoiakute imago on mind pannud vahel mõtlema,kuidas ja milliste vahenditega kompenseeris ta oma välist korrektsust nendes kümnetes erinevates laagrites,türmides ja kambrites.Selleks pidi olema hulk ssemist shikki ja uhkust,mis välise puudimisel appi tõttas.Mõningad elemendid vanaisa atribuutikast on muide siiamaani minu enda edevus arsenalis relvastuses.Vaanaisa väist edavust talltustas aga tama sisemine meelerahu ja intelligents,elukoogemutel rajatud kindlameelsus,mis kahjuks pidi vahel andma koha hambad rirtis kannatustele,kõik oma laste ja lastelaste nmel,et neile lehtaka liiga,nagu talle osaks sai.Vähe on vist neid õnnelikke järglasi,kelle meelistegevuseks on suu ammuli kuulata,kas vanaisa voodijalutsis,elutoa diivanil  või suvila verandal tundide kaupa vestlesid millestki kaugest  ja arusaamatust.


aleks30
61, Põlva, Eesti

...Isegi praegukui mlme mõtlen tema peale,maalib mälu mulle silmme ette vanaisa kitsa toa ,kui ta ligi kahemeetrise mehena ,põlv üle põlve ,pea õlgade vahele tõbumult ,selg küürus ,vastu öökapil töötavat kollast VEF-i raadiot ennst surub.Vanaema tuba oli kõrval  ning kuna vanaisa õised sideseansid BBC,Ameerika Hääle ja teiste ,,sõbralike''jaamadega käisid vanaemle näevidele,siis kuulas vanais vähemalt öössti jutlusi lähenevast sovjeti aja lõpudt kõrvaklapidega.Infonälg oli tal suur.Ma olen hiljem tihitipeale ,mis sundis teda selliseks pidevaks teadvuse toitmiseks.Ehk see,et praegu viiendiku oma elust  oli ta veetnud erinevates komgides,laagrites,türmides,kuhu jõuds informatsioon ainult läbi uute tulijate,seinaklõpisimiste,ja kuulujuttude kaudu. Või oli asi hoopis selles,et aastad,mis vanaisa elas väljaspool vanglalt,jätsid  tema tedavuse ikkkagi vahistatuks.


eints789
32, Pärnu, Eesti

https://www.youtube.com/watch?v=aH5BiQ7CSeU&list=PLUK67nwn_Cio3wNPzA4SEN7IX3XIR0v49&index=7


aleks30
61, Põlva, Eesti

... nihkunud üha teisejärgulisemate eesmärkide hulka.Selle kõige tõttu tõstatubki küsimus:milleks? Kui aga heita natukene terevam pilk ajaloo peale,siis hakkavad paistma ka teised toonid toonid peale musta ja valge,natuke sinist,törts punastki ,kohati rohelist ja kindlasti domineerima pürgivat kollat.Teadagi,ju,et läbi kollaste prillide on isegi kõige hallim toon tunduvalt erksam,Ju seda me oma alateadvuses ju tahamegi,elda vährmali näiliselt paremas maalimas,olla ise näiliselt tunduvalt õiglasemad.Selle värvitu ja kiretu ajalookästluse selgitamiseks leidsingi ma endale vastuse küsmusele,milleks.Lihtsalt selleks,et tuua üks mulle lähedane inimene pragusesse maalima ja lasta tal jutustada lugu sellst,kuidas nägi tema maalima enda ümber ,kõigi oma eelhoiakutega ühe või teise inimese poliitika või maalmakorra suhtes,kuid samal aja vabalt,nii nagu meie tänapäeva Eestis seda inimestele pakkuda saame ja tahame.Deklameerime ju kõrgematet kantsltest,et väljendus-ja sõnavabadus on üks kõige tähtasamatest õigustest.Selle eest oleme valanud verd,hgi ja pisaraid ja mis see kõik maksakskui pööraksime väljendusvabaduse taas meila mugavasse ajalookäsitlusse.Mina armastasin oma vanaisa,teama julgust rääkida tõtt ka sellele ajal,kui suur osa meist otsis tõde teiste tegudest ja mõtetst,sest nii oli lihtsam.Ma olen vanaisale tänulik,et ta õpetas mind mõtlema lihtsa maailma musta ja valge petlikkuse üle juba siis,kui siin meil kogumaailma ühevärvilisena ja erkpuhasena kirejeldati.Vanaisa õpetas nägema värve seal,kus nende otsimine võis kurjalt kätte maksta.Seda eelist olen suutnud endas ka tänini kanda ja toonprillid ei ole minu jaoks.Aga nüüd vanaisast ajas eestpoolt tahapoole.Vanaisa suri 1984.aastal.Olin siis keskkooli esimeses ehk tollases üheksandas klassis.Meie 21.keskkool asus kohe raadio-ja telemaja kõrval ning mäletan,et vihmasel sügispäeval olime kutsutud taas saate ,,Kaks takti ette''taustapublikuks.Selle üriustuse puhul oiime isegi vabastatud tundidest ning kui salvestus läbi sai,lonkisin…


aleks30
61, Põlva, Eesti

                     Mõned mõtted:

Ma olen endalt selle raamatu avadamise eel ja ajal tihti küsinud:milleks seda kõike vaja on?Minu vanaiaa on oma idealismi elukäigu ja maailanägemusega  vajunud tänapäevaste jaoks sügavale minebikku ning see,mida,kuidas ja miks mõtles tema,on tänapäeval meie ühiskonna ja meie personaalsest teadvusest välja tõrjutud.Aeg on läinud edasi ajalugu selgelt raami suruval sammul ning meie ajaloolise käsitluse pealiskaudsus ning igapäeva elu kiirus on sellele kõigele kaasa aidanud.Maailmakäsitlus on viimastel aastakünetel muutunud suhteliselt must.valgeks,vajadus teda lahata aga 


aleks30
61, Põlva, Eesti

6.Meetod:Janne Holmen kaustab oma doktoritöös järgmist meetodit.Kõigepealt kirjaldab ta 1940.-1990.aastate ajaloo õppeplaane Rootsis ning võrdleb neid Norra ja Soome omadedga.Seejärel võrdleb ta Rootsi,Norra ja Soome tsitaate.Ta selgitab,kuidas erinevate aastakümnete õpikud käsilevad USA-d ja NSV Liitu.Sel moel ilmneb,et suurriikide kirleldused on õpikutes suures osas sarnased,kuid leidub ka palju erinevusi.Soome õpiud näiteks näiteks on Nõukogude Liiduga sõlmitud rahulpingust tugevani mõjutatud,kui teiste Põhjamaade õpikud.Nõukogude Liidu ja USA iseloomust õpikutes on doktoritöödes kirjeldatud Põhjamaade väikeriiklikust seisukohast.Põhja on,nii  nagu Balti riigidki väokesed riigid kahe suuriigi USA ja Nõulogude Liidu vahel.Kokkuvõttes nätab Holmen,kuidas sõltuvus suurrikides Põhjamaase õpikutekste õjutab.nende kahe teadlase kogemusi kasutan ma õpikute tekte kirjldades.

6.2.Tähendulik ajakugu:Keskne idee Jan Patoca loomingus on see,et ajalool peab olema tähendus,mis resuleerub aktivees tegavuses.Ma kirjrldan siin tema mõtted,kuidas on võimalik ajalugu uuesti vallutada ja kasutada.Patoca teoorias on niisiis keakne läsitus,et ajaloolistel sündmustel peab olema tähendus.Ilma selleta on üksikjuhtumid mõttetud ja sihitud;ütlusi ajalooliste sünmuste kohta võib teha vaid siis,kui neil on oma ilmne telaos - sihtt,annsb üksikjuhtuitele mitte üksnes tähenduse,vaid  määrab ka nende lõplku eesmärg,alguse ja lõpu.Patoca estuses ei alga ajalugu problemaatilisuse alguasest ega hetkest,kui see tekitab ,,inimkonna kollektiivse mälu,vaid varem enesetmõistetava eelajaloolise elu probematiseerimsest.Eelajaloolise ininmkonna aktsepteertud arusaamade läbiraputamisest,kui inimene avastatb võimaluse elada vabana ja sidumata end jõududega,mis on seda algusest saadik valitsenud.''


aleks30
61, Põlva, Eesti

Pedagoogilist teksti iseloomustab tunnus,et  see ei ole loodud uute teadmiste vahendamiseks.Selle eesmärk onrepprodutseerida või taasluua olemasolevaid teadmisi.Pedagoogiliste tekstide silmnähtav funktsioon on toimida didaktilis tööriistana esitavad õpikutekstid infot,bahendavad teadmisi,reprodutseervad norme ja annavad selgitusi.''Õpikutekstid annavad - nagu ütleb ka Selander - faktlisi teadmsi süsivesinikest,saksakeele tegusõnadest, Karl XII-st jne.Ajagan räägigib ka kooliõpikute selektiivsest funktioonist:korraldada koolis omandatut,valida ja konbineerida teatud väärtushinnanguid ning teadmisi,pöörab rõhku ühtedele  maalimavaadetele ja väldib teisi.Niisiis on pedagoogilistel tekstidel lisaks dialektilisele funktsioonile ka selektiivne funktioon.Ajagan selgitab,väljendades oma seisukohta õpiku niisuguse mõju kohta:,See selekteeriv ülesanne,mis tektil minu hinnangul on,seob seda mingll kindlal ajaloolisel perioodil tugevalt valitseva deoloogia tootmise  ja taastootmisega.''Kokkuvõtlikult ütleb ra,et teksti sõnatus ei ole mingi enestmõitstav nähtus,see ilmneb selgelt sellistest ideoloogiatatest läbipaistvatest teksidest,nagu seda on ajalooõpikud.


Millu555
Tartu, Eesti

Imelikult astub alla
kevad kellukesi tilistades,
paneb aralt maale ühe talla,
teine jalg jääb õhku kumisema.
Ning siis läheb rõõmsalt vilistades,
ikka õhus üks ja teine maas,
järgi vilistab ja õitseb aas,
hakkab kõikjal särama ja sumisema.

Tule, pääsu, teeme endal pesa
räästa varju, roogu, ristinuppudesse.
Lõoken, kui lõhnab karikakrais kesa,
Minu laul saab üle sillerdama.
Minu laul on arm, see kullerkuppudesse
paneb mett ja kulda, lükib õide puud,
avab lindude ja laante, vete suud.
Tule, päev ju hakkab pillerdama.

(Henrik Visnapuu)



aleks30
61, Põlva, Eesti

5.3.Individuaalne ja sotsiaalne aspekt:Me oleme enamasti ühel meelel selles,et ei ole olema tekste,mida võib mõista või tõlgendada kui puhtindivduaalset avaldust,kuid mitte ka kui avaldusi,mis ei ole üldse indiviidaga seotud.Mõttevahetuses tuleb kasutadda hoopis dialektilste opostsooonide ja sünteeside mõisteid.Sellepärast võib igat konkreetset idividuaalest ütlusust,isegi kui tegemist on vaid üksikute sõnadadega,vaadelda kui sotsiaalset avaladust.Ehkki iga iniviid kastutab ütlise sisu oma personaalsel viisil,on see ütlus osa sotsiaalsest tegelkkusest.Sin lähtume saisukohast,et tekste ja tekstide loomist tuleb vaadelda osana dialetlisest liikumisest üldise ( sotsiaalsed koolid,dikursused,ideoloogiiad ja mõtteviisid) ja kuidas ( konkreetses ajaloolises olukorras asuv inimene neid norme tõlgendab ja konretseerib) aspeki vahel.Siin on lihtne leida seoseid keeleteaduslike uurimustega.Kui jägida,kuidas keel erinevaid ühikonlikke suhted kirjeldab,võivad selles vilksatada autori ideoloogilsed motiivid..Ideoloogiat konkretiseerib teatud keeruline sõnastus,Niisiis esineb selle seisukoha järgi pidev vastastikune toime keelelise ja ideoloogilise tasandi vahel.

Teksti võim - võimu tekst:Nüüdisaegses loolis loobuvad  palijud õpetajad õpikute kasutamisest või kasutavad neid õppetöös vaid osaliselt.1950.aatstel oli olukord teistsugune.Siis väljendasid kooliõpiud selgemalt keskvõimu seisukohti.Sel aja oli õpikute traditstioon tähtsam kui praegu ja õpik oli ühtlasi didaktilne teejuht,kudas ja millises järjekorras õpilastele kurususe osi õpetada.Võimu tekst kirjutas ette ,mida kodanikud tekstitruu õptaja abiga õppia pidid.Teksti võim oli 50.aastate koolis teistsugue kui praegu.Riikliku õpikute uurngu tulemsel on kindlaks tehtud,et õpikutekstid olid vastavuses valitseva võimu püüdlustedega.

5.5.Pedagoogline tekst ja selektiivne traditsoon:Selander kirjutab pedagoogiste kohta ülevaatlikult: ,,Pedagoogiline tekst erineb muudest tekstidest sellle poolest,et  see on produtseeritud 


← eelmine 1 2 3 4 5 ... 8136 järgmine
Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.