Päevikud


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Tähelepanuväärsed olid Lilienthali teoreetilsed uurimused,kusjuures tal olid sidemed ka vene aerodünaamiku prof. Nikolai Žukovskiga.Nende isikliku kohtumise mälestusena säilib Moskva lennundusmuusemis Lilienthaii kingitus- tema balanissiirpurilennuk.Kahjuks lõppes andeka lennunduspioneeri Otto Liiienthali elutee varakukut.!896.aastal ta hukkus järjekordsel katselennul oma purilennuga.Esimeste lennukite õhkutõusmisel olid tõhusaks toeks ka paljude teiste nimakate teadlste uurimistööd,eeskätt aerodünaamika valdkonnnas.Tunnustatud spetsialistitena on läinud ajalukku ameeriklased Samuel Piermont Lannley ja Octave Chaute,prantslased Alphone Penaud ja Gustave Alexsandre Eiffel,sakslane Ludwig Prandtl,vene tealased Nikolai Žukovski ja Sergei Tsaplõgin ning paljud teised.Sajandivahetusks oli jõutud juba nii kaugele,et  võidi tõsiselt asuda lennuvõimelise lennuki loomisele.Eurooplaste hämmastuseks õnnestus see esimesena Ameerika jalgrattavabriku omanikel,vennad Orville ja Wllbur Wright'idel.Üheaegselt vendadega tegeles lendamise probleemiga innukalt ka ameerika teadlane S.P.Langley,kelle lennuki neli korda vähendatud mudel lendas väga hästi,kuid täismõõtmelise lennuki ,,Aerodrome''stardid ei tahtnud kuidagi laabuda.Katapulldi abil ujuvplatvormilt liikuma pandud lennuk kukkus kahel korral,7.oktoobril ja 8.detsembril 1903.a.asjaosaliste ja arvukate pealtvaatajate meelehärmiks katapuldilt lohe vette ning purunes.Seevastu kroonis edu vendade Wriht'ide lennukastseid,mis polnud äratanud suuemat tähelepanu.Pärast lüllaldaste kogemuste omandamisit mootorita lennus,paigutasid nad oma lennukile ka mootori,sooritades sellega 17.detsembril 1903.aastal neli lendu.Teaded ameeiklaste senatsioonilste lendude kohta innustasid Euroopa nupukamaid meisiehi samaga vastama.Esimeste lennukõlblike ,,aeroplaanideni''jõuti Euroopas siiski alles 1906.aastal.Ehhki siin kujunesid tooniandjateks prantslased,ei ole nende prioriteet päris kõigtamatu.Nii on teada,et rumeenlane Ttalan Vula sooritas omaenda ehitautd lennukil 18.mätsil ja 19.augustil 1906.aastal kuni 24 m pikkusi hüppeid 2,5 meetri kõrgusel.Taanlane Jacob Ellehammer lendas 12.septembril ligi meetri kõrgusel 42 meetri.Kõige kauemwle jõudis 1906.aastl oma lenudega siiski Prantsusmaal elanud brasiilane Alberto-Santos Dumani,kes 23.oktoobril läbis 60 meetit,12.novembil aga 6 .kõrgusel koguni 220 meetrit,millekstal kulus 21 skundit.Järgneval 1907.aastal ilmusid lennundusse…


aleks30
62, Põlva, Eesti

....Prantsuse ,lennunduse isa''insener Clement Ader suutis ehitada küll jõuallika erimassiga 5 kg hobujõu kohta,kuid mõnekümnemeeuitristest hüpetest rohkemat ei suutnud temagi lennuk.Ka iniglise inseneri Hiram Maximi jäi maa peale,kuigi tema auumasin oii veelgi täiususilkum erimass 4,5 kg,hj).Peamiseks põhjuseks aurumasinatega lennukite ebaedus tuleb pidada jõuallika suurt massi,väikest võimsust ja tõsiseid tuudujääke kere ja tiibade konstruksisoonis.Lennuvõimeilise lennuki sünnie pidi paratamtult eelnema aerodünanaamika valldkonda kuuluvate probleeimide uurimine ja lahhendamine.Nendega tegelsid möödunud sajandi lõpu miimed teadlased ja asjahuvilisedÜks esimesi ja viljakamaid llendamise saladus uurijaid oli kahtlemata saksa innener Otto Lilienthal.Juba 1891.aastast alates tegeles ta innukalt balasiirpurilennukite  ehitamise ja katsetamisega,sooritades sadu meetreid pikki mäeveerulende.


aleks30
62, Põlva, Eesti

....Möödunud sajandi viimaslel aastakümnel jõudsid lendamise probleemi lahandamise lävele ka prantslased ja inglased,kuid nemadki said tunda ebaõnnesumise kibedust.Prantuse ,,lennuduse isa'' insener Clemet Ader suutis ehitada oma lennukile küll jõuallika erimassiga 5 kg hobujõu kohta,kuid mõnekümneeetrisest hüpest rohkemat ei suutnud temagi lennuk.Ka inglise insenei Hiram Maximi lennuk jäi maa peale,kuigi tema aurumasin oli veelgi täislikum erimass 4,5 kg hj).Peamiseks põhjuseks aurumaisnatega lennukite ebaedus tuleb pidada jõuallika suurt massi,väikest võimsust ja tõsiseid puudujääke kere ja tiibade konstuktsioonis.Lennuvõimelise lennuki sünnile pidi paratamatult eelnema palude aerodünaamika valdkonda kuuluvate probleemide uurimine ja lahendamine.Nendega tegelesid möödunud sajandi lõpul mitmed teadlased ja asjahubilised konstruktorid.Üks esimesi ja viljakamaid lendamise saladuse uurijaid oli kahtlemata saksa insener Otto Lilienthal.Juba 1891.aastsst alates tegeles ta innukalt balansiirpurilennukite ehtiamise ja katetamisega,sooritades sadu meetreid pikki mäeveeulende.


aleks30
62, Põlva, Eesti

... Esiteks on lennuki õhus püsimiseks vaja niisugust jõuallikat,mis suudaks kullaldase kiirusega läbi õhu vedada.Teiseks peab lennuki jäik tiib tekitama piisavalt suurt tõstsjõudu,et see tasakaalustaks raskusjõudu.Mõistagi on nende tinngimuste täitmine keerukas ülesanne,mis eeldab küllatki tõhusa tehnilise baasi olemasolu.Selline baas kujuns välja möödunud sajandi teisel poolel.Selleks ajaks võimaldasid mööblitööstuse ning silla-ja laevaehituse kogemused anda lennuki kerele ja tiibadele enam-vähem vastuvõetava massi juures külladase tugevuse.Aurumasina areng ja sisepõlemismootori leiutamimne panid aga aluse lennuki jõuallika loomisele.Tõsi,aurumasinagga lennuki loomise katseid möödud sajanil ei krooninud edu,kuigi põhimõtteliseselt oleks need katsed võinu ka sihile viia.Esimesena jõudis püstitaud eesmärgile üpris lähedale vene mereväeohvitser Aleksandr Možaiski.Vaatamata sellele,et tema aurumasinaga lennuk 1883.aastal katsetamisel korralikult õhku tõusmata purunes,oli see esmeseks tõsiseks teetähiseks lennukite arengu ajaloos.Tänu spetsiaalselt valmistatud aurumasinale erimassiga ainult 8 kg hobujõukohta),suutis Možaiski oma lennukile anda võimsuse,oli vajalikule üsna lähedane.Mõõdunud sajandi viimasl aastakümnel jõudsid lendamse probleemi lahendamise lävele ka prantslased ja inglased,kuid nemadki sad  tunda baõnnestumiste kibedust.


07.08.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

***

Kuna jõuaks kohale üks lihtne tõde - me ei võlgne mitte kellelegi midagi!? Me ei pea õigustama enda valikuid ning otsuseid, me ei pea tõestama mitte kellelegi, et me väärime elu siin Universumis. See, et inimesed rabavad end surnuks või ajavad taga lõputuid diplomeid on justkui appikarje, et "Märgake ning tunnustage mind, vaadake, ma väärin olla Sinu laps/sõber/kolleeg". Mõni inimene õigustab aastaid oma partnerivalikuid: "Ema, ma ju armastan teda, ta on tõesti suurepärane mees/naine."  What the heck!?

 "Ma ei pea elama kuskil vaarisa majas, kui ma tegelikult tahan elada korteris. Ma ei pea õppima arstiks, kui ma tegelikult tahan olla mehaanik. Ma ei pea saama koolis ainult viisi, et väärida oma vanemate armastust, ega lõpetama tunnustatud ülikooli, et olla Keegi. Ma ei pea end alla suruma ning käituma teiste tahtmist mööda, et olla armastatud, hinnatud ning tunnustatud". Inimlik, aga kurb, kuidas me oleme loonud oma lastele ja kallimatele miljoneid tingimusi, kuidas nad peaksid olema meie väärilised. Samal ajal ilmselt tundes iseennast väärtusetutena, sest miks muidu on meil vaja neid joone järgi voolitud inimolendeid - eks ikka selleks, et kellelegi teisele omakorda tõestada oma hinda. "Vaadake, mul on nii tublid lapsed, mul on nii äge mees, vaadake ometi!" Justkui see teeks Sind kellestki teisest paremaks. Ei tee! Halvimal juhul on Su lapsed ja kallim kompleksides ja muserdatud ning surmani piinatud, et olla täiuslikud. Nad on väsinud, sest ainus, mida nad vajavad, on Sinu tingimusteta armastus. See on surnud ring, mis ei lõppegi, kui meie seda ei lõpeta. Kui meie enesele…


07.08.2019
LihtsaltLihtne
51, Tartu, Eesti

***

Eile hakkas mu tsikli mootorist kostma mingit kõrvalist häält. Ma enam-vähem tean, mis seal sees sellist häält teha saab ja asi ei paistnud selles valguses üldse hea. Kiire kutt nagu ma olen, lammutasin asja kohe laiali. Polnud väga väike töö. Ühtegi viga ei leidnud, kõik oli ideaalses korras. Panin siis kokku tagasi ja käima - kõik viimasepeal, hääl ka kadunud. Asi kinnitab vana head tsikli võrdlust naisterahvaga ja seekord: kui kõik on täiesti korras kuid hakkab imelikku häält tulema siis tuleb seestpoolt puudutada... 

*** 


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Zepelini tehastes valmis käesoleva sajandi esimese 37 aasta jooksul 119 tsepelini,lõviosa nendest Esimese maailmasõja päevil,,millal Saksaväejuhatus rakendas tsepeline sõjalistel eesmärkidel.Õhulaevad leidsid aga kasutamist ka reisiliikluses ja teaduslikel ekspeditsioonidel.Üle Atlandi ookeani lendasid tsepelinid regulaaselt.1930-ndatel aastatel.Roald Amudseni ekspeditsioon lendas Itaalias ehttatud pooljäigal õhulaeval ,,Norge''1926.aastal üle põhjapooluse.1931.aastat korraldati õhulaeval LZ 127 ,Graf Zepelin''ühin Saksa-Nõukogude uurimisreis Põhja-Jäämere aladele.Nii ,,Norge''kui ka Gra Zepelin lendasid oma arktikalendudel ka muida üle Eesti.Paraku vähenes õhulaevade populaarsus mitmete ebaõnnestumiste ja katastroofide tõttu.Nii tabas 1928.aastal katasttroof U.Nobile ekspeditsiooni õhulaeva ,,Italia''tagasiteel põhjapooluselt.Rask õnnetusega lõppsid 1937.aastal uue tsepelini LZ 129 ,,Hindeburg''reisilennud üle Atlandi.Vesiniku plahvatamine maandumisel hävitas õhulaeva,kusjuures hukkus 35 inimest.Pärast seda loobutigi õhulaevade kasutamisest reisijate veoks.Teisest maailmasõjast võtsid osa veel vaid mõnd üksikud väiksed õhulaevad.Alles viimasel ajal on uuesti kuulda kuulda hääli,mis kutsuvad õhulaevade eluõigust taastama..

TEHISTIIVULISTE LINDUDE SÜND:igaüks,kes on proovinud konstrueerida või ehitada lennukit,on kindlasti püüdnud täita ka lendamise kaht põhitingimust.


aleks30
62, Põlva, Eesti

....Igasugused ininjõul töötavad propellerid,purjede kasutamine,lindude abi ja muud vahendid ei saanud mõistagi lahndust tuua.Alles sisepõlemismootori leiutamine möödunud sajandi lõpul andis võimaluse dirižaablite loomiseks,kuigi H.Griffaedi aurumasinaga õhulaev oli juba 1855.aastal lühikese lennu teinud.Õhulaevade hiilgeaeg langes käesoleva sajandi esimestesse aastakümnetesse ning tema algus oli suuresti seotud saksa leiutaja ning ettevõtja Feridinand Zepelini nimega,kelle esimene jäiga sõrestikkerega sigari kujuline õhulaev ehk nn ,tsepelin''tõusisi õhku 1900.aastal..


vesiroosike57
62, Tapa, Eesti

https://www.youtube.com/watch?v=GKuFxkVip5w


aleks30
62, Põlva, Eesti

...Puhtteaduslikele eesmärkidele oli pühendatud aeronaut E.Robersoni ja füüsik Lhöesti tõus 7600 m kõrgusele1803.aastal.Mõni aeg hiljem sooritas nimekas füüsik Zahharov koos Robertsoniga samalaadse kõrglennu Peterbuis.Aastal 1804 võttis kuulus teadlane Gay-Lussac ette oma esimesed uurimislennud.Õhupalli gondli valis 1887.aasral endale teaduslike vaatluste kohaks ka vene teaduste korüfee D.Mendelejev.Teadlaste huvi atmosfääri kõrgemate kihtide vastu üha kasvas.Eriti palju loodeti pilvetaguse ruumis - stratosfääris ettevõetavatest vaatkustesest.See rahulikuma õhutsikulatsiooniga ala kõrgub 16 kunu 50 km piirides.Stratosfääri tõusmiseks oli aga tingimata vaja õhukindlat hermeetlist gondlit,millest oli juba kirjutanud D.Mendelejev.Esimese õhutiheda gondlga stratostaadi ehitas šveitsi professor Auguste Piccard,kes kahel korral,1931.ja 1932.aastal tõusis 16 km kõrgusle,tehes seejuures arvukaid teaduslikke vaatlusi.Eriti väättuslkud Pccardi uurimused kosmilse kiirguse kohta uute andmete saamiseks.1933.alustati stratosfäärilenfe Ameerka Ühendriikides ja Nõukogude Liidus.Esimene stratostaat CCCP-1 tõusis kohe maailmarekordlisse kõrgusse - 19 000 meetrini merepinnast.Sellest kordaminekust innustatuna saadeti 1934.a.jaanuaris Moskva lennuväljalt stratosfääri veelgi suurem õhipall ,,Osaaviahim I'',mis peagi saavutas rekodilise kõrguse - 22 000 m.Paraku sattus strstostaat tugeva tormi kätte ning tema juhtimisseadmed said tõsiselt kannatada.Vaatamata meeleheitlikele pingustele ei õnnestunud meeskonnaliikmeil P.Fedossejenkol,A.Vassienkol ja J.Ussõskinil pidurdada üha kiirenevat laskumist.Purunenud kandetrisside otsast vabanenunud vurrina pöörlev gondel kukku vastu maad,nõudes kolme vapra stratonaudi elu.Veidi hiljem tabas avarii ka ameerika stratostaati ,Explorer''.18 km kõrgusel rebenes palli kest ning sratonudid A.W.Stevens,O.A.Andersn ja W.E.Kepner olid sunnitud oma elu usaldama langvarjude hoolde.Stratsfääri on juba aastaküneid uuritud ka inimese vahetu osavõtuta.Selleks lastakse välja kergete mõõtriistadega varustatud sondpalle,mis suudavad tõusta 30-50 km kõgusele.Õhupallid on pakkunud huvi ka sõjavälastele.Juba Napoleon Bonapartel oli mõnda aega vaatlusõhupallidega varustatud luurekompanii.Massilist kasutamistt ieidsid vaatusõhupallid Esimese maalimasõja rinnetel. Suure Isamaasõja aastail tõkestati terastrossi otsa…


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.