Päevikud


aleks30
61, Põlva, Eesti

5.1.Teised:Luis Ajagin Lester kirkutab oma töös ,Teised'' muid kuiltuuriringkondi kästlevaid tekste ja ütleb: ,,Mnu töö põhieeldus on see,et teiste kultuurrngkondade kirjedus hõlmab oma kultuuri mõistmidt,mida peetakse enesetõistavaks''.Ma soovin kirjeldada seda enestmõistetavust ja vaaselda,kuidas need eeldused muutuvad läbi aegade.Minu töös kohtun mina ise Põhjala elanike ja Balti rahvastega erinevate gümnaasiumiõpikute tekstides.Need tekstid,mida ma käsitlen kirjadavad või jatavad kirjeldamata Balti rahbaste saatuse.Teise maailmasõja esimestel aastatel.Tekste uurides leidsin neis palju lünki ja ka lünkade teket olen üritanud vaadata kui tõika,mlle osalised oleme nii meie kui ka rahvad Läänemerr idakaldalt.Rootsi günaasiumiõpikud kirjeldavad neid teiste Ida-Euroopa rahvaste saatusi oma seisukohast lähtudes.Teiste kirjedamine muutub.nagu Ajagin-Lester:''Teiste kirjaldamne tähendab sageli seda välja ütlemata ja teadvustamata,kirjaldava hääle kirjedamist''.Ajagin-Lester vaatleb kooliõpikute tekste ühtlsasi nende sotsiaalses kontekstis.Kooliõpikute tekitid on kujunanud ühiskonna ja ühiskond  on kujundanud kooliõpikute tekstid.Strue Längström on oma ajaloolis-didaktilses uurimuses põhjalikult kirjeldanud õpikute kootamise olusid Rootsis eelmise sajandi lõpis.Lisaks jutustavad õpikute koostajad neilt võetud intervjuudes ise,kuidas kuidas nad oma tööd tegid ja mis neid tolllal mõjutas.Edasi kõneleb Ajagin-Lesteer,kuidas õpikutektde eeldusest lähtudes jõutakse välja kesksete üleüldiste küsimusteni.Mis on tekst? Miks koolitekstide tarbeks välja teatud kindlad kultuurisaadudsed,sümbold,teemad ja teadmised? Mispärast teised välja jäetakse?Alljärgnevas kasutasin,nii nagu ka Ajagin-Lester,järgmist tööviisi.Uurin,kuidas vaadeldud tektid käsitlevad 1941.aasta sündmusi Eestis või kuidas need sündmused neis käsitlemata jäetakse.Jälgin,kuidas tekstid loovad terviku,milles ka lünkadel on oma osa .Patoca nimetab neid lünki tühikuteks.Milline roll on pedagoogilistel tekstidel ideoloogiate ja mõtteviiside loomisel / taasloomisel?


aleks30
61, Põlva, Eesti

Eesti on Rootsile ajalooilselt rähtis naaerriik.Eesti on olnud ka Rootsi osa.Kauakestnud loomulike naabelike suhete tagajärjel oli Eestis enne Teist maaliasõda tekkinud märkimiaväärne Rootsi päriolu rahvatikurüh--eestirootslased.Ruhnu saarel,kus olid eranditult rootslased,otsutati Punaaemee okupatsioonile tõelist ralavastatud vastupanu.See on üks vähemtuntud osa Rootsi militaarsest ajaloost:rootsi rahvuspühm keeldus alistumast võimule,mis püüdis välja saata vana rootslaste asumi.Eesti on pikka aega olnud Rooti osa,üks Rootsi koloooniatest.


aleks30
61, Põlva, Eesti

  EESMÄRK: Uurimuse eesmärk on analüüsida,kuidas Rootsi käsitlevad gümnaasiumiõpiud 1941.aasta sündusi meie naaberriigis Eestis.Eeskätt on keskendutud küüdiamistele ,mis hõlmas kõiki Eesti ühiskonnakihte,tõi endaga kaasa märimisväärseid inimohvreis ja mõutas eeslasi,kui rahvust pika aja kestel.Veel tänapävalgi võib nende sünduste tagaärgi Eestis eri viisidel näha.Selle ajavahemiku poliitilised ja majanduslikud muudatused põhustasid suuri kannatusi rahvae,kes pidi üle elama küüditamised,sõja ja laastamise,ning pikaajakisi ühiskondlikke ja struktuurilisi kriise Euroopa aladel.20.saandi vägivallavalitsuste all piinlesid paljud.Mõlema suure ideoloogia,kommunismi ja natsismi juured peituvad maailma hegemooinias.Kommunistliku pealetungi taga seisab Komitern ja rassistliku nataonaalsotaialismi taga mitmesugused natsitlikud parteid,mid toeatavad rassistlikud orgiastsioonid kogu maalimas.Üks teise maailmasõja suurimaid lahinguvälju oli Ida-Euroopa,kus Vene-Saksa sõda tabas vahet tegemata nii relva käes hoidvaid sõdureid,kui ka kaitsetut tsiviilelanikionda.Ümberasustamised hävitasid alatiseks palju vanu hindamatuid Ida-Euroopa ühiskondi ja kultuure.Rahvaste ümberasustamisrel oli oma eesmäk-tugevadada keskvõimu positsiooni ja valitseva režiimi julgeolekut.1945.aasta rahu saabus sõjast järele jäänud varmetele ja vägivalda kogenud rahvastele,kes olin näinud oma sugulasi tühjas mõttetuses hukkumas.Selle sõja jätkuna jäi kestma vägivald tsiviilelnike kallal,kes ei suutnud unustada ebaõglusy,mis neile osaks langes.Need Ida-Euroopa rahvad pidid veel pooleks sajandiks rahu ja vabadust ning rahvulku suveräniteedi tunnistamist ootama jääma.Aastatel 1945-1992 töötas Eesti Välisministeerium eksiilis ainsa valitusasutusena lakkamatuit selle nimel,et üldsus teaks nende kodumaa saatusest ja võttis samal aja raske ülesande tagasi tõrjuda organiseeritud propagandat,täis valesid,pidid toetama Molotov-Ribbentropi pakti allakirjutamisega algus saanud rõhumist.Alles Poola tööliste võitlus ja Balti rahvaste vabadusvõitus suutsid Euroopa liita demokraatlikuks ühenduseks,mis mõistb hukka vägivallaideoliigiad.Sellel koostööle tugnedes suudeti rajada uued demokraatlikud ühislonnad.


19.03.2019
ELU10
29, Tallinn, Eesti

19.3 finaal

27.4 veterani päev

15.4 hollywood tallinn

1.9 go live tele 2 NOORTE

TEREEVISIOON JUBA HOMME KELL 8.10

REEDEL NÄDALALOPP

INTERVIJUU POSTIMEES

VIDEOD f




18.03.2019
carukaru15
18, Võru, Eesti

Andke mõni hea teema millest kirjutada :)


aleks30
61, Põlva, Eesti

Pärast lahingut toodi maha põllenud Hindriku talu elumaja rusidest välja kuus surnukeha.Sutnukehad olid nii pölenud,et nende isikuid ei olnud võimalik tuvastada.Teada on,et majas langesid mestsavennad Avo Bruus,Karl Heerik ja Osvald Tatrik,nejas mees oli tundmatu.Kõik langenud metsavennad,samuti koos nendega hukkunud taluperenaine Marta Määrits ja tema ema Liina Sillamaa maeti sinnasamasse põlenud Hindriku talu elumaja trepi ette.Keegi oli kunagi hiljem nende matmiskoha ümr'britsenud maakivist kontuuriga kogu okupatsioonaja tõid inimesed sinna lilli tänutährks langenud vabadusvõitlejatele.Kahe piiramisrõgast väljamurde katsel surma saanud metsavenna ja Erna Tatriku surnukehad viidi Oulasse ja pandi meierei kuuri seina äärde isikute tuvastamises ja rahva hirmutamiseks.Nad on maetud Osula surnuaia vastas üle tee asuva meta alla.Kaluümbritsebpraegu madal aed.Kui suured olid kaotused?Siin avaldatud Hindriku talus toimunud lahingu krijaldus erineb mõneti NKVD martejalides ja okupatsiooniaegses kirjnduses esitatud lahingu kirjelduset,sest seda on täpsustatud kohalikelt elannikeit saadud andmetega.Okupatsiooniaegses ajalookirjanduses püüti näidata,et pärast sõda käis Eestis klassivõitlus,kuis eestlased võtlesid eestlastega,kuid okupatsiooniväed võitluses kaasa ei löönud.Hindriku talu lahingus olevat seetõttu Nõukogude poolel osalenud ainult paarkümmend kohalikku hävtuspataljonlst.Seda,et lahingus osales ka 120 NKVD sisekaitseväe soldatit,ei mainita poole sõnagagi.Hindriku talus langemud metsavendade arv ei ole täpselt teada.Arhiivis säilinud NKVD materjalides ( ERAF F 131.n.1s 51,lk 229; F 131.n.1,s 54,lk 47 jm) on kijas,et Hidriku talus langes 10 mmetsavenda ja 3 nende abisitajat.Sin on imselt tegemist juurdekirjutusega,nagu see Vene ajal kombeks oli.Tollal oli tavaline,,et oma saavutusi püüti ülemuste ees ilustada.Kuna Banditsmi Vastu Võitlemise Osakonnal luureandmed,et Hindriku talus varjab end ümme metsavenda,siis ei olnud võimalik pärast lahngut ülemustele ette kanda,et neli neist pääses ära.Loomulkult  kanti ette,et tapeti kõik kümme.Tõenäoliselt langes Hindtiku…


aleks30
61, Põlva, Eesti

3.9.Nemad ei alistunud:Pärast sõda jätkus relvastatud vastupanu,Kirjeldan siin mõningaid ,mis leidsid aset Eestis aastail 1945-1948.Nende näidete varal toon sagrli esile Nõukogude hävituspatalkonide jõhkra suhtumise eestlasastesse,kes sõanasid jätkata võitlust kodumaa vabaduse eest.See vastupanu avaldus eriti yugevalt 1945-1948,kui koju pöördunud sõdurid koos kohaliku elanikkonnaga sageli lootusetut,kuid vaprat võtlust okupantide vastu.

Lahing Hindriku talus:Metsavendade üks kangelaslikimaid lahinguid toimus 1.aprillil 1946 Sõmetpalu valla Haamaste külas Hindriku talus.Hindriku talu omani oli Eesti sõjaväe kapten Eerich Määrits ning seepärast seda lahingut sageli nimetatud ka Määritasa talu lahngukus.Kapten Erch Määrits võitles 1944.aastal Saksa poolel venalate vastu ja taganes koos sakslastega Läände.1946.aastal elasid Hindrku talus kapte Määritsa naine Maria Määrits,tema ema Liina Sillamaa ning nenede sugulased,õde ja vend Erna ja Osvald Tatrikud.Osvald Tatrik oli metsavend,seetõttu viibisid Hindriku talus sageli ka teised ümbruskonna matsavennad.Metsavendade rünnak Osula asulale 13.mätsll 1946 pan okupatsiooni võimud kihama.Varem polnud Eestis sarnast juhust olnud,et metsavennad hoiavad valla kesust tervelt päev aega oma valudses.See sündmus kajas Mokvani,rünnakut arutas EKP Keskkomitee oma bürool 28.märtsll 1946 ning seal Võrumaa NKGB ja NKVD maakonnaosakondadlt otstavat tegutemist ning maakonnas banditismile kahe kuu joosul lõpu tegemist.Vastasel juhul ähvadatati maha võtta nende osakondade ülemad.Julguoleuorganid asusid üälima aktiivsusega tegutsema.Sõmerpalu vallas arreteeriti hulgaliselt ininimesi,keda kahtlustati sidametes metsavendadega.Ühelt arreteeritult saadi andmeid,et muist Osula rünnakust osavõtjaid varjab end Hindriku talus.Ilmselt õnnestus julgeolekuorganitel matsavedade ridadesse sokutada oma agent.Ööl vastu 1.aprill 1946 alustas NKVD sisevägede 138.vahipolgu sõjaväeline operativgrupp koos kohalike hävituspataljonlatega operatsiooni Hindrku talus asuvate metsavendade vastu.Operatsiooni juhtis NKVD Bandtismu Vastu Võitlemise Osakonna ( BVVO) vanem operatiivvolinik vanen leitnant Osokin.Juba 31.märtsi õhtul oli Sulbi ümbruses märgayud sõjaväelaste liikumist.Hävituspatalonlaste…


16.03.2019
Youngmoney
19, Haapsalu, Eesti

mul on kaks kassi uks on isa kass ja teine emakas HAHAHAHAHAHHUHUHUHUHUHIUHIUHIUHIUHUIHUIH pmst nagu jahmmmmm mis toimps nahhui pidu saab voi ei saa vaaaa


aleks30
61, Põlva, Eesti

Inimõiguste kaitsmine Eestis ning  vastupanu osutamie okupatsioonle  ja ajaloo võltsimesele oli pdev töö,mis kestis kogu pool aajandit väldanud Nõukogude okupatsooni ajal.Olgugi,et koolides ei lubatud küüditamiset rääkida,jutustasid neist sündmustest paljud õpetajad ja lapsevanemad kodudes,riskides ohuga,et  mõni naaber või töökaaslane võb ta julegeolekuteenistusele või parteioganile üles anda.Kui Mart Niklust küstlesin,mainis ta,et KGB jälgis teda alguses ainuüksi sellepärast,et ta välismaalastega kirjavahetust pidas.

3.8.Relvastatud vastupnu-metsavendade liikumine 1940-1953:Pärast Nõukogude Liidu lagunemist on avaltatud palju uut materjali relvastatud vastupanuliikumisest Eestis.See on esialgu peamiselt eesti-ja ingiliskeelne ning kijeldab detailselt vabadusvõitluse jätkumist pärast sõda.


aleks30
61, Põlva, Eesti

Aastad 1953-1991:Neil aastail jätkus teistes vormides.Sooe ja Rootri lähedus lihtusustas paljudel eestlstel teabe saamist välismaaimat.Üks minu inforaatoritest arreteeriti palju aataid pärast sõja lõppu.Metsavendi tabati isegi veel 1960.aastatel.Üks viimastest lasti maha 1978.aastal.Kuid vastupanu ja repressioonid jätkusid.Mõlemad mimu informaatorid jutustsvad,kuidas nad laagris ja vanglas võitlust jätkasid.Poliitiline opositsioon elas,ehkki Balti riike kustutati Rootsis jätk-jägult õpikutest ja pajude inimeste teavusest.Stalini surm ning Beria arreteerimine ja mahalaskmie 1953.aastal ei muutnud Nõukogude süsteemi olemst,küll aga asendusid massipressioonid individuaalsetega.Polltilistel põhjustel arreteerii aastatel 1954.1989 Eestis vähemalt 350 isiut.Hulgalisem laagrist ja asumiselt vabanemine algas aatal 1956 (alaealised võeti ''arvelt maha''1954).Julgeolekuorganite andmeil 1..jaanuaril 1957 Eestisse tagasi pöördunud 10 537 endist poliitvangi.Aastail 1954-1960 naasis laagrist ja asumiselt kokku 27 835 inimest.Koju tagasi pöördumine oli karisuskategooriate järgi regitreeritud ning paljud said loa tagasi tulla alles 1960.aatatel.1.jaanuaril 1960.viibis eriasuisel vähemalt 377 Eestisist küüddiatut.Alates 1944.aastast kuni 1950.aastate teise pooleni arreteeriti umbes 30 000 inimest,neist hukkus unbes 10 000.Käesolevas uurimuses kasutatud lähteandmete põhjal represseeriti tesie Nõukogude okupatsiooni ajal umbes 56 500 eestlast,neist 16 000 hukkus.Nende hulka ei ole avatud sõjavange.Eesti välisesindused eksiilis jätkasid viimae kauakestnud okupatsiooni ajal tööd paludes riikides.Eksiils olid saadikuteks paljud tavalised eestlased,nad jutustasid rõhumisest ja vägivallast.Sedavõrd kuidas pakid riiete ja muu tarvilkuga kohale jõudsid,sad pagulased oma sugulasi aidatata.Eestimaalased saatsid pakke vanlatesse ja vangilaaritesse.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.