Päevikud


aleks30
63, Põlva, Eesti

1) Raha toob raha sisse.

2) Rahaga raha saab.

3) Kus rublad ees on,sinna veereva juurde.

4) Kus vett ees,sinna jooksb veel.

5) Vaesus kasvatab vaesust,rikkus,rikkust.

6) Vaene pea vaeva nägema,rikkale sugene esi suhu.

7) Rikas saab ilma vaevata,vaene peab paluma.

8) Rikkal lisaakse ligi,vaese võetakse ära.

9) Kellel on,sellele antakse;kellel pole selle käest võetakse.

10) Rikkus tuleb härgadega,vaesus houstega asub majasse.

11) Enne lõpeb rikka rikkus kui vaease vaesus.

12) Rikas saab pea vaeseks,vaene saab pea rikkaks.

13) Ega vaesus väsi inimese järel käies,aga nälg kohe maha jäeb,kui leia näeb.

14) Täna rikas,homme vaene.

15) Saab ikka targemaks,aga mitte rikkamaks.

16)  Ega vara vakka riku.

17)  Kopikas peab taskus olema,muidu koerad kusevad peale.

18)  Raha maksa igal pool.

19)  Raha eest saab kõik.

20) Rikka kuld matab-katab kõik.

21) Raha murrab rauda.

22) Raha ei haise.

23) Rikka on hea raba pealgi elada.

24) Raha ess avanevad kõik uksed.

25) Rahaga saab kohta osta,rahaga saab kohtus kosta.

26) Raha paneb rattad käima.

27) Iga asi tahab määrimist.

28) Kui ratas ei veere,siis rasva.

29) Määrimta ratas karjub ikka.

30)  Rikas loodab raha peale,vaene looda naha peale.

31) Raha ei ole leib.

32) Mis ei maksa rahaga,seda ei maksa nahaga.

33) Jumal lõi rikkale raha,vaesele tervise

34) Riksas ostab,sant kerjab,kust vaene võtab

35) Raharikkus-henge hukkus.

36) Raha aja hinge hukka.

37) Raha on hinge varas.

38) Kuld on hinge varas.

39) Suur raha pärib hinge.

40) Mees püüab raha,raha püüab hinge.

41) Rahakurat on kange.

42) Mida rikkam,seda tigedam.

43)…


aleks30
63, Põlva, Eesti

,, MUIDU'', KINK

1) Surm tuleb ükspäinis ilma maksuta.

2) Mis saab inimene palja hammate eest.

3).Muidu ei saa muhkugi otsa ette.

4) Muidu ei maksa midagi,muidu on oleksi sugalane.

5) Muiduandja on mulda läinud.

6) Ilmaandja on surnud.

7) Kinkja oli ära surnud,muidandja mulda läind,poeg Ostu järele jäänud.

8) Kinkijad on kinni pandud,muiduandijad mulda läinud.

9) Kinkija surnud ära Riia ja Pärnu vahele,tükk õlgi olnud suus

10) Kingitud hobuse suhu ei vaadata,

11) Mis kingitud asi,selle väärust ära küsi.

Andmine ja tagastamine.Laen,võlg ,pant

1) Piip tubakat pole võlg,kopik raha on võlg.

2) Suutäis viina ei ole võlgu,kopik raha on võlu.

3) Mis ei ole kingitud,see on laenatud.

4) Mis veasele laentud,pole rakkalegi kingitud

5) Ega kehva laenu kauaks ole.

6) Kus nälga,seal võlga.

7) Võta völga lase laenu.

8)  Võlg olgu võtmata,aga mitte maksmata.

9) Kes võla võtab,see laenu maksab.

10) Õige mees maksab oma võla.

11) Laena häda ajal,maksa ka õigel ajal.

12) Võlg mingu naerdes tagasi,aga mitte nuttes.

13) Võla mkmine on raha raiskamie.

14) Vana võlg on selge raharaisk.

15) Võlg on kuiri massa.

16) Võlg on kerge teha,raske maksta.

17) Võlg varanduseks,ja nälg kokaks.

18) Võlg võõra oma.

19) Võlg teeb võera orjaks.

20) Laenuleib ja laastu tuli ei kesta kaua.

21) Kes pandib,see sandib.

SANT,KERJAMINE

1) Sant vaese vend.

2) Sani kepp on kõige raskem.

3) Sandi kott ei saa kungi täis

4) Kunas sandi kott täis saab.

5) Sandi vald on suur

6) Kus on suitsu,sääl on süüa.

7) Kus suitsu,sääl sandi võlga.


aleks30
63, Põlva, Eesti

            Küsmine,lubamine,pakkumine

1) Kes santi vaest võib keelata,kui tema aga tahab kerjata.

2) Suu küsijal,suu keelijal.

3) Kes palub,see saab.

4) Kes palub see saab;kes koputab,sellele tehakse lahti.

5) Kes küsib,sellele antakse.

6) Anna,mis lubad;tee,mis tõutad.

7) Parem anda kui lubada.

8) Parem väika and kui suur lubadus.

9) Too ei ole raha,mis pakutas,too om raha,mis kätte andas.

10) Kes paju lubab,see vähe annab.

11) Paku pagarilapsele saia.

12) Kes kaupmehe lapsele komvekki pakub.

13) Ei märjale maale pole vett tarvis.

14) Ega pakutud palukest ei maksa põlata.

15) Mis antud auga,võta vastu tänuga.

16) Ära häbene vastu võtta,kui sulle auga antakse.

17) Mis antud auga,pane nahka rõõmuga

18) Olgu kott valmis,kui siga lubatas.

19) Pane aga pauna,mid pakutakse.

20) Kui pakutakse,pargi nahka.

21) Sõõ,kui pakutakse;joo,kui antakse.

22) Kui pakutakse,võta vastu.

23) Ega pakutud palukene kõlba.

24) Ega huntki psgutud pala taha.


Andja ja saaja suhtumine antusse.Tänu ja tänamatus

1) Kui sa annad,siis su pahem käsi ei pea teadma,mis parem käsi teeb.

2) Anna sandile  kord ja kohus,aga ära hauguta.

3) Tänu ei täida kõhtu.

4)  Aitähh eest ei anta midagi.

5)  Tänamata meel on maalima palk.

6)   Tänamata meel on ilma tänu.

7)   Inimene mäletab nii kaua,kui suu märg.

8)   Antud leib süüakse ära ja andja käsi põletatakse ära.

9)   Küla koer on nii kaua hea,kui talle and on.

10)  Koer liputab saba nii kaua,kui kondi kätte saab,pärast näitab sulle hambaid.

  11)  Viska koerale kont suhu,hakkab ometi pärast jälle urisema.

12)   …


aleks30
63, Põlva, Eesti

Soome sisemajanduse kogutoodang oli aastatel 2012-2015 languses.Rootsi majanduse oli langus või seisak 2012.ja 2013.aastal.Kõik see surus alla nende riikide üldist impordinõudlust,mis peegeldus kujukakalt ka Eesti ekspordis.Nii Soome kui Rootsi import oli veel 2016.aastal tegelikes hindades isegi väiksem kui 2011.aastal.Tagasihoidlikku majanduskasvu hakkas taas vedama sisetarimine.Keskmine brutopalk suurenes aastatel 2011-2017 839 eurolt 1221 euroni ehk 46 %,edestades tugevalt tootlikkuse kasvu majanduses.Ehhki taastumine kriisist oli Eestis võrreldes enamiku teiste Euroopa Liidu liikmesriikidea palju kiirem,ületati kriisieelne sisemajandus kogutoodangu maht reaalväärtuses alles 2017.aastal.See on puhtalt arvuline tõik ja majandusarengu seisukohalt mitte midai enamat.Nimelt ei möötnud krisieelne kasv ja tase,nagu öeldud,mitte majanduse tegelikku arengut,vaid need saavutati võõra,mitte aga meie oma rahaühekordse paiskumisega tarimisse.Pidu oli selleks korraks läbi,kuid selle eest tuli maksta ka väga kõrget hinda.Kas viimaste aastate majandusksv on olnud väike,paras või suur sõltub loomulikul hindajast.Münchhausenlikult end juuksidpidi üles tösta pole vöimalik,igaüks peab oma minevikutaaka kandma,sellest üleöö lahti ei saa,isegi mitte veerandsaja aastaga-Teisalt jälle,kui võrrelda Eesti oma kunagiste saatusekaaslastega s.o liiduvariikidega,siis vahe nendega on aja jooksul üpris suureks kärisenud.Seda Eesti kasuks.Ka võrdlus Kesk-Euroopa endiste sotsialisimimaadega pole põhjust häeneda,samuti võrdlust Euroopa Liidu n-ö vanadest liikmesriikidest Kreeka või Portugalia.Mõningast uut elavnemist Eesti maanuses võib täheldada 2016.aasta lõpust.Kiirenesid nii sisemajanduse kogutodangu (2016.ja 2017.aastal vastavalt 3,5 ja 4,9%) kui ka eksprdi kasv.Sama ajal iseloomustab Eestit sisuliselt täshõive,mis on kaasa toonud kas või palkade kiire kasvu ja inflatsiooni järsu kiirenemise 2017.aastal,kusjuures Baltimaad on taas saanud infaltsiooni puhul liidriks Euroopa Liidus Struktuurset kohandamatust peegeldavad pinged tööjõuturul survestavad taas palkasid,mis kasvad võrreldes tootlikkusega ennaktempos.See omakorda peegeldub ka sisetarbimise määravas rollis majanuskasvu puhul.Omaette teema…


aleks30
63, Põlva, Eesti

Kriisijärgne kasv toetus juba suuresti töötlevale tööstusele ja eksprdile,mida toetaa tugevalt Eesti peamiste ekspordi sihtriikide Soome ja Rootsi majanduse kiire taastumine,kelle majanduskasv oli 2010.ja 2011.aatatal Euroopa kiiremaid.Taas leidis kinnitust,et Eesti duguse väikese ja ülimalt avatud majandusega riigi edenemine saab toetuda vaid ekspordile,mitte aga laenurahale toetuvale sisetarbimiselle,mis suurendab küll töökohade arvu suletud majandussektorites ja statiliselt ka sisemajanduse kogutoodanut,kuid ei aita karvavõrdki kaasa majanduse tegellkule arenule.Suuresti deflatsioomilise iseloomuga üleilmne kriis aitas maha suruda inflatsiooni ka Eestis,mia lõi ainulaadse võimaluse täita eurole üleminekuks vajalik inflatsioonikriteerim - otustamise hetkel ei tohtinud Eesti inflatsioon ületada kolme kõige madalama inflatsiooniga riigi keskmist rohkem kui 1,5 protsendipukti võrra.Kuna valisussektori eelarve puudujäägi (see võis ollla kuni kolm protsenti sisemajanduse kogutoodanust) ja riigivõlaga (maksimaalselt 60% sisemajanuse kogutoodagust või lähenemine sellele mõõduka kiirusega) polnud Eestil olnud tänu oma rangele rahanduspoliitikale kunsgi probleeme,oli tee ka viimase nn Maastrichti kriteeriumi täitmisega lõpuks eurole lahti.Krooni vahetuskurss euro suhtes oli olnud muutumatu juba 1992.aasta rahareformist intressimäära krireeriumit polnud aga võimalik rakendada,sest Eestil puudusid vastavad valisuse võlakirjad.Ja nii sai Eestist 1.jaanuarist 2011 Euroopa Majandus-ja Rahaliidu ehk eurotsooni 18.liige.Puhtalt majanduslikus kontekstis oli see isegi olulisem saavutus liitumine seitse aastat varem Euroopa Liiduga.See oli omalaadne kvliteedimärk.Tõsi,on neidki kes väidavad,et Eesti valis reageerinuna 2008.aasta kriisile eurole ülemineku,sest ,,eksisteeriva kompententsi ja võimekuse (või nende puudumise) tõttu ei olnud Eesti poliitikutel muud valikut kui põgeneda eurotsooni .Miskipärast möödus Lätil ja Leedul,kes ei ,,põgenenud''euotsooni,see kriis veelgi valusamalt.Sisemajanduse kogutoodagu ja keskmise kuupalga langus ning tööstuse kasv oli kõigis kolmes Balti riigis enam-vähem võrdne:2011.aastal ületas Eestis keskmise kuupalk keiisieelsele 2008.aasta taseme 1,7 %…


Raimo Laimets
27, Rapla, Eesti

Kui ärkan hommikul, siis esimene mõte mis mul pähe tuleb on, et kus oled Sina mu Kallike? Alles siis vaatan kella ja lähen hambaid pesema. Tahaks iga hommik Su kõrval ärgata! Tahaks nii väga selliseid hommikuid, kus saan Sind kallistada ja sulle musi anda enne kui tööle lähen. Sa oled niivõrd kallis mulle, et vahel lihtsalt unustan töö ja jään sinu peale mõtlema kuni heliseb telefon või keegi hakkab minuga rääkima ja tõmbab niiviisi välja mind sellest unistuste lainest. Miks oled minusse nii sügavale imbunud, et ilma sinuta mu ükski päev ei möödu? Igatsen neid õhtuid kui tulin töölt ja tahtsin koju tulla, sest Sina ootasid mind seal ees..

Kohtusin Sinuga ja see oli mu parim päev üle pika aja. Nii hea oli Sind naeratamas näha :) Ma ei olnud unustanud kui armsad Su silmad võivad olla. Neisse võib lihtsalt uppuda! Nii hea oli Sinu käest kinni hoida – Sul on nii pehmed käed, et võiks neid lõpmatuseni hoida ja silitada. Tean, et ei saa sind kunagi sülle võtta aga tahaks Sind lihtsalt enda käte vahel hoida, et tunneksid ennast turvaliselt! Tahan Sind kaitsta selle kurja maailma eest olles Sinu kaitseingel. Kui uinusid, siis olin ma veel kaua üleval, lihtsalt vaatasin kuidas sa magad. Tean, et ei näe seda niipea aga loodan, et siiski üsna varsti! Sa oled nii armas, nii ilus ja nii suure külgetõmbega, et tunnen, et olen nagu raudmees, kes on sattunud maailma kõige tugevama magneti haardesse. Tunnetan isegi mitmesaja kilomeetri kaugusel tõmmet sinu poole. See on…


Raimo Laimets
27, Rapla, Eesti

Valguse kiirusel lendan läbi elu, nähes ainult enda ette ja mitte märgates enda kõrval olevat inimest, kes minuga samas tempos meeleheitlikult püsida üritab ennastohverdavalt iga hetk  tuge pakkumas. Võiks ju korraks puhata ja silma vaadates öelda, et Kallis, Ma armastan Sind!

Kihutan mööda inimestest pilk enesekindlalt ette suunatud. Ei jätku mulle aega, et märgata nutva väikelapsega noort ema. Silmi jätkub vaid raha, kinnisvara ja autode jaoks. Peas on nagu õlitatud masinavärk, mis halastamatult juhib kogu seda lihast ja luust inimolevust, milles on siiski ka süda ja hing. Viimased üritavad aga ei suuda enam …

Naine saab kõike, mida hing ihaldab aga ainult seda mida saab mõõta rahas. Keegi ei lohuta, innusta, meelita ega hellita. Kaks inimest, kes on kinnitanud enda kooselu sõrmuste ja allkirjadega, ei paku enam teineteisele muud kui madalate vajaduste rahuldamist ja majandusuudiste arutlemise kõrvale ühist hommikukohvi. Kaks süda on surutud väikestesse aga raudsetesse puuridesse, mis üksteisest valgusaastate kaugusel. Tunnen kuidas süda nutab punaseid pisaraid ning see ei takista mul võtmete haaramist pilk uksepoole suunatult ütlemast külmalt kõlavaid sõnu: “Kallis oled, õhtul näeme”! Vastust ei tule ja seda ei ootagi keegi..

Kõik mis algas seiklustega kinos, teatris ja loomaaias, on läbi. Lilled on siiani kõige kallimad ja punasemad aga lendavad nüüd paari päeva pärast prügikasti samamoodi nagu tühi piimapakk. <Millal viimati lilli kinkisid? Eelmine nädal! See oli mul ununenud.> Retooriline arutelu oma peas, kui liftisõit võttis kauem aega ja peeglist enda silmadest väikse lootuskiire mõjul mõtted tavaelust kaugenesid.

Uus Itaalia restoran hubase ilme ja imemaitsvate pastaroogadega oleks ideaalne,…


Raimo Laimets
27, Rapla, Eesti

Mäletad, kui tulin Sulle külla? Jooksin terve tee, et Sind kiiremini näha ja sind kallistada ning sind suudelda. Nii raske on Sinust eemal olla ja kui see hetk on lähedal, mil saan Sind näha jälle, siis pingutan kõigest väest, et see rutem tuleks! Ei hooli, et mu kingad pigistavad ega sellest, et läbi metsa joostes on tee täis väljaulatuvaid kuuskede juuri ega ka sellest, et võin mõnes augus oma jala välja väänata – oluline on see, et Sind kiiremini näeks ja Sinu süda enda lähedal tuksumas tunnetaks! Oled nii tohutult kallis mulle! Ei hooli, kui sajab vihma või kui lumi on põlvini ja väljas on 30 kraadi külma. Miski ei saa mind takistada Sinu juurde kiiremini jõudmast! Armastus annab mulle selle jõu ja ma ei väsi iial!
Igatsen neid armsaid, kõige siiramaid silmi, mis mind vaadates särasid nagu kõige eredamad tähed taevas. Need huuled, mis peale suudlust nii armsa naeratuse Sinu näole manasid, et raske on Sinu juures tõsiseks jääda. Sul on võim, mind tohutult õnnelikuks teha! Ma tahan seda, tahan nii väga, et loobuks kõigest, et see praegu reaalsuseks muuta!
Mu käed värisevad ja silmad on vesised .. raske on olla ilma Sinuta. Kurbus on nagu suur kivi, mis on koormaks minu südamele. Tahaks lennata koos sinuga üle vikerkaare pilvede peale ja nautida igavest päikesepaistet ja jahedat tuult, mis Sinu juukseid nii veetlevalt lendlema paneb. Tahaks kuulda Sinu nii sensuaalset häält, mis paneb mind sulama, et kaotan otsustusvõime. Tahan olla Sinu oma! Tahan teha Sind õnnelikuks! Tahan terve oma…


27.12.2020
TOoOts
16, Paide, Eesti

pmst pelle t2na sain korvi


aleks30
63, Põlva, Eesti

Järjest rohkem vahetati lääne turud koduturu ja ekspordi vastu Venemaale,kelle osatähtsus Eesti ekspordi sihtriigina tõusis 2008.aastaks 10,4%-ni vaatamata 2007.aastal Tallinnas nn Tallinna vabastajate monumendi sõjaväe kalmistule teisaldamise tõttu algatatud rahuyuste taltsutamisele Eesti võimuorganite poolt.Uusi ajutisi töökohti tekkis põhiliselt suletud sektoris,nagu ehituses ja kabanduses,seda tööleva tööstuse kõrvaletõrjumise arvel Tööturul toimis omalaadne laenuturul tunttud crowding out efekt,mis seisnes resursside ( nii tööjõu-kui ka laenuressursi) otses või kaudses koondumises neisse harudesse,eelkõige välisrahastavasse kinnisvaraarendusse ja selle kaudu ehitusse.Koguhõive kasvus 49 700 inimese võrra aastatel 2005-2008 oli koguni 90 %ehituse ja kaubanduse osa.Ehituses suurenes hõivatute arv mõne aastaga rohkem kui kahekordseks,ulatudes 2007.aasta III kvartlis 87 400 ehk 13,2 %-ni kõigist hõivatutest.Selle suhtarvu poolest jäi Eesti Euroopas maha vaid Hispaaniast,kelle selline ehitusbuum lõppes veelgi kurvemalt kui Eestile.Eestis oli saanun ehitajate riik.Kui uut antud juhul välisraha enam endises mahus juurde ei tulnud,hakkas lausa taevatesse kõrgustesse kerkinud kasv raugema.Järjest sagedamaks muutusid üleskutsed valitsusele asuda aeglustunud kasvu varem kogutud resevidega turgutama ehk tuld bensiiniga kustutama.Seniseid heldeid rahastajaid hakkasid hirmutama eriti mitme väikeriigi ( Island,Ungari,Uus-Meremaa) ümber 2007.aastal kuhjuma hakanud pinged.2007.aasta lõpul ilmnesid selged märgid majanduse jahtumisest.


Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.