Päevikud
Igaüks meist vajab kodusoojust,
südamesse päikest mis ei looju...
Puhtaid mõtteid, millest hing saaks valgust,
kauneid salasoove, uue algust!
| Soovide kaevul ei olegi põhja, kätte sealt ilmaski kõike ei saa. Püüad sealt pärleid - käsi haarab vaid tühja, tõeline aare jääb leidmata.. | |
|
tuuletiibadel kandus ta minuni …
meenutas kevadiselt meeldivat oja vulinat ,
kuigi lund on veel rohkem, kui põlvini.
Mis hääl see oli,jäi mõtetes kumisema…
... nii tuttavlik…tegi südamele hella pai …
kusagil aknavahel kukkus kärbes sumisema,
temalegi talveunest vist villand sai.
See helin nüüd minu rinnasees,
enam rahule jätta ei taha…
jääb hangeks kuhjunud lume sees,
jääpurikast tilkunud lohuke maha.
Iga pisimgi märgike looduses näitab,
enam kevade kaugel ei ole…
ka külmakraadides päikene paitab,
taanduval talvel suurt võimu pole…
Lasen helinal,tuuletiibadel toodud,
enda üle nüüd võimust võtta…
talve järel ,sest nii on ju…
Keset avarat välja seisab üksinda loom,
kelle hinges on palve, on tühine soov:
Tahab tormata ellu ta sinuga koos,
olla õnnelik ratsu, olla alati hoos.
mul on kärbsejalg põse peal
või oli see ripsmekarv
on seal enam vahet
olen end jälle täis joonud
ja ei tea kus asun
kärbseid on siin palju
milline neist jala kaotas
kuidas
ei oma mingitki tähtsust
olen kadunud
kas olen üldse kuhugi läinud?
miks kuhu millal
ei tea
kas tahangi teada
mäletad veel andrest
kas tead mis andresel tunaeile juhtus
nüüd on andres andres 200 eurota
pidin mööduma majast
otsustasin valida vasakpoolse külje
siis oli õnn
eile genklubis oli purjus ~40-aastane mees
imbus seltskonda, naeris ja üritas ise ka neidudega rääkida
hiljem viis tühjad õllepurgid kaasa
ma mõtlesin, et värvid ei kehti
ma mõtlesin, et värvid ei kattu
ja siis ma ei saanud sinna ruumi minna