EESTI MERENDUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Estonia

...Vähem laevu oli 17 aktasiaseltsil,ühisusel ning ettevõttel.23,5% laevastikust kuulus üksikomanikele.1926.aasta lõpul oli Eesti kaubaaevastiku nimekirjas juba 476 laeva,neist 69 aurikut.Vaatamata tagasilöökidele ja mitmesugustele kriisidele kasvas Eesti merendus riigi alguaastatel üsnagi jõudsalt.Eelkõige suurenes kaugsõidu osa.Kuigi purjelaevad modustasid endiselt suurema osa 1925.aastal registris olnud 440 laevati oli purjekaid 324,- võis meie kaubalaevastikku pidada juba konkurentsivõimeliseks  teiste riiikidega.

Merendus,laevad ja meremeeste elu peegeldausid aina sügavamalt eesti rahva kultuuripildis.Kui varem olid levinud rannarahva lood ja kombestik,siis neil aegadel jõuti mitmekesisemate kultuuriilminguteni.Kõigepealt tuleks meenutada meie tippskulptorit Amanudus Adamsoni,kes 1918.aastal tuli Peteburist tagasi Eestisse.Tuntud on ta eeskätt Russalka monumendi ( 1902) autorina Tallinnas.Adamsoni puhul tuleb aga kindlasti nimetada ka tema töid ,,Hülgekütt Paki saarelt'',,Äreval ootel'',Laeva viimane ohe''.Hoogu võttis ja rahva seas muutus aina populaarsemaks mereluule.rannarahva-ja merekirjandus.Valmis mitmeid hiljam laialt tuntud meremaale,merelaule ja meremuuskat.

Ka sadamates kassvas käive.Kui arvsteda vaid kaugsõidulaevu,siis Tallinna sadamas käis 1925.aastal 1571 alust,teisel kohahal kolm korda väikeme külastuste arvuga oii kunda sadam,järgnesid Pärnu,Paldiski,Narva,Haapsau,Kuressaare,Loksa ja Heltermaa.Tallinna sadama kaudu kulges 70-75% kõigist Eesti merevedudest.Tasapisi modedniseerit kõiki sadamaid,mehhaniseeriti lssdimis-ja lossimisvõmalusi,ehitati tollialuseid ja külmhooneid.

Läbi aegade on sadamas seisnud laevu kasutanud ära mitmesugused õnneotsijad,kes loodavad välismaal praremle järjele saada.Näiteks avastati aurulaev Kajaka punkrist 1920.aastal 14-aastane poiss,kes koju saadi,kuid Inlgismaale jõudes tuli väljs veel neli ,jänest''.Enne  aurik Ellindi väljumist Talllinna sadamast leiti kaheksa meest,kas end laeva abikaorstnasse peitnud.Paljud tegid mitu katset,mõnel õnnestus sihile jõuda ning pärast hoolsalt töötades  ja õppides ka lõpuks kuulsaks mereaõitjaks tõusta.

Eesti kaubalaevastik suurenes iseseivuse aastael peaaegu pudevalt.Kui 1920.aastate keskpaigani toimus see peamiselt veel tänu purjelaevastku juurdekasvule,siis pärast 1924.aastat austi üha enam soetama auruaevu.Eesti laevaomanikud omadasid laevu peamiselt järelturult mistõttu  kujunes laevade ostmisel eriti soodsaks1930.aastate alguse majanduskriisi aeg,kui laevade hinnad maaimaturul äämiselt madalale langesid.Laevastiku juuedekasvu puhul olid tähsal kohal ka paindlikud määrused ja seadused niing laevaomanikele tehtud soodustused.Teisalt tuli aga noore riigi lasvastikul omakorda osaleda konkurentsivõituses,et saada laste,milest üle kolmveeandi kuukus meie piirkonnas välislaevadele.Esimene veokriis vallandus juba 1923.aastal.Selle tulemusel langesid veohinad niivõrd,et hulk tonnaaži jäi seiama.Näiteks seisid kuni suveni lasti oodates aukud Kajak,Ellind,Lembit ja Kodumaa.Sellele omakorda järgnes laevahindade suur langus.Purjelaeva ehitus muutus mitu korda kallimaks laeva turuhinnast.Seetõttu jätkati ehiamist vaid seal,kus oldi juba kaugele jõutud,et poolelijätmine oleks kulukasmaks läinud.

Paljud meremehed jäid suuremates sadamates santsu ehk töökohta ootama ja lõpuks muutusid paikseks.Nagu kirjutatakse 1926.aasta ajakirja Laevandus ja Kalaasjandus septembri numbis Antwerpeni kohta:,,Neid s.o.meremehi olla siin 2000.Ja see on vist õige,sest liikudes sasdama piirkonnas võib alatihti kuulda Eestikeelt ja näha meie maast kõnelevaid nägusid ja kogusid.Neid on siin seevõrra rohkesti,et enam ei tunne üllatustki,kui siin-seal kohtad terva hulga uustulukaid korraga.Kui minna Belgia või inglise ,,shipping offi'i eest mööda,siis arvab inimene enese olevat sattunud mõnda Eesti provintsilnna,kus võõrkeelsest sumbast kajab üle Eesti tüse sõna.Ja nad on vist kaunikesti rahul eluga,sest eestlaste on siin väga hea nimi ja teda võetakse heameelega laevale.'' Kuid siiski:,,Üks prantuse vanasõna käsib Neitsi Maarjal paluda nimelt meremeeste eest,kes purjetavad maal ja ütleb,et merd sõitvate eest pole vaja palvetada,sest need saavad juba ise hakkama.(...) Laeval viibides on merimees õnnelik,sest siis on tal tööd,on leiba ja raha on tulemas.Maal aga tihti pikaajaliselt tööd oodates,kaob viimane penngi taskust ja tuleb õige valusaid hädapäevi näha.Seda soodustab eriti asjaolu,et puudub meremehel võõras linnas parem ja valitum selskond,kus ta võiks leida paremat puhkust ja meelelahutust,kui haikalade juues,kelle hulgas rohkesti ,,sugu vendi''.''


1 views
 
Comments

There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!

Blog
Blogs are being updated every 5 minutes