EESTI MERENDUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Estonia

...Üleminek purjalaevanduselt auruaevandusele nõudis suuremat kapitali ja rahade koondamist vastavatesse firamadesse.Aatatel 1923-1927 loodi Tallinna Laevaühisuse juurde laevaühingud Lir,Pakri jt.Need olid täiesti iseseisvad,kuid nende asju ajas eritasu eest Tallinna Laevaühisus,kellele tavalisett kuulus ka suurema osa firmade aktsiaid.Tallinna Laevaühisuse majanduslik seis paranes,aga siis saabus 1931-1933.aasra kriis,mis muutis olukorra taas raskeks ja mitmed laevad hakkasid töötama kahjumiga.Suuread purjelaevad vedasid metsamaterjali Eestist ning Soomest Taani ja Inglismaale.Väiksmad ajasid äri iseseivalt,ostes rannast puid ja müües neid Tallinnas.Pahaeelt tekitas asjaolu,et suuemad laevad ei soovinud liituda puukaubandusega ja kuna veohindu ei tõstetu,ahvrdas Tallinnat küttepuude puudus.Juurde tuli ka kivivedu muulide ehitamiseks.Saaremaal oli sel ajal palju võiksemaid purjakaid,mis seilasid peamiselt kodumaa randade ja osalislt ka lähemate riikide Läti,Soome ja Saksamaa vahel.Enamasti oli laevaomanik ja kapten ühes isikus,nii hoiti kulusid kokku.Laevu,mis olid väiksemmad kui 20 brt ,võis juhtida ilma lubade ja kutserunnistuseta..Suureate laevde juhtimiseks saadi luba pärast vastavate kursuste lõpetamist.Selliste laevadega sõdeti kaldamärkide järgi ja kompassi varal.Veeti kaupu,mida õnnestus saada ja oldi õnnelik kui jäädi plussi.

3 views
 
Comments

There are no comments yet.
Leave your comment, start the discussion!

Blog
Blogs are being updated every 5 minutes