...Alsealiste erikohtlemine oli tollal rahvusvaheliselt leviv uus nähtus karistusõoguses.Ka vaimuhaiged ei olnud tavalisel moel karistatavd.Ülejäänude puhul olid olulised eelkõige äärmused.Ühel poolt pidi uus karistusõpgis andma võimause rängalt karistada ,,tõelisi ühiskonna vaenlasi'',teisalt aga aitama parandada ,,eksinud kurjategijat,kuivõrd see üldse võimalk'' oli.Saarmanni hinnangul oli uudne ja olulne ka KrS-s §-s 65 sisalduv elukutselise kurjategija määratus:isik,kes süüteo korda saatis,,kuritegevuega hajumuse või selle tegevuse äriajamiseks muutumise tõttu.''Kõik see aitas karistusõigust kindlasti paindlikumaks ja vahest mingis mõttes ka tõuhusamaks muuta.Ehhki Eesti karisusõguse sisu kujundamisel normatiivele tasemel oii tähtis osa karistusõiguse professoritel Andreas Bjerrel ja Karl Saatmaannil,langes suurm õpetamiskoormus ülikoolis hoopis abiõppejõu Alekesi Melnikovi (1867-1934) ja õppeülsande täitjana tegutsenud Riigikohtu proluröri Richard Räägo (Rägo;1893-1941) õlule.Bjerre puhul oli põhjus selles,et ta ei osanud ei eesti ega vene keelt.Nii jäi ta kehtiva kariõiguse õpetamisest kõrvale ning luges saksa keeles karistusõiuse üldteoeetilisi kurusi  ja õigusfilosooiiat.Saarmanngi jäi õppetööst tihtiugu eemale,täites muid tähtsaid riiklikke ülesandeid.1935.aastast riigikohunku ametisse nimetatuna pidi ta nii või teisiti töötama Tallinnas,kust ta ei olnud ära kolinud ka professoriaastail Tartu Ülioolis.Saarmanni järeltuiana kinnitati 1936.aastal pofessoriks Helmut Kadar ( Kristal;1903-1976),kes oli 1929.aastal kaitsnud magistikraadi väitekirjaga kehevõitlusest.Kadari sai varsti 1938.aastal õigusteaduskonna dekaaniks ja jätkas sellel ametiohal ka nõukogude ajal.

KOHTUD JA MUUD ÕIGUSINSTUTSIOONID:,,kui tahes hästi läbi mõeldud seadused ja teooriad jäävad vaid tekstideks,kui neis sätestatu elluviimiseks  ja rakendamiseks puuduvad vajalikud instutsioonid,ennekõike kohtud.Eesti alal oli varasem kohtusüsüteem sisulisell langenud Vene veebruarirevolutsioonile järgnenud kohtuasutuste rüüstamise ajal 1917.aasta märtsi alguses.Oktoobrirevolutsiooni järel kuulutasid bolševikud 22.novemril 1917 ( vkj kõik senised kohud likvideerituks.Nende asemele rajati küll nõukogde kohtud,Kuid Eestis need kuigi kaua kaua tegutseda ei jõudnud.Saksa vägede lähedes evakueeriti seni veel mingilhgi moel töötanud kohtud Venemaale,paigale jäid vaid üksikud ameinikud parasjau vajalikuks asjaajamiseks.,,Ka Manifestis kõigile Eestimaa rahvastele''lubatud kohtute sisseseadmine pidi ootama,sest esialgu olid Eesti okupeerinud sakslased.Saksa võimud lõid oma kohtu süsteemi,kuid seegi toimis vaid veidi üle poole aasta.

Like!