10.07.2019
SIBERI LOOD
66, Пылва, Эстония

... Kord oli ta ise haige,kord laps või lehm.Vahest õnnestus ka,aga kui ikka tööga oli häda,siis aeti sundkorras kõik välja,kes vähegi suutsid.Käidi majast majja kõik läbi.Töid jagasid osakonnajuhataja ja brigadirid.Igas jaoskonnas oli juhataja,raamatupidaja,,arveametnik,maamõõtja,hiljem mehhaniseerimisajastul lisandus mehaanik ning igas tegevusvaldkonnas brigadirid.Reeglina olid kõik ülemuse mehed.Omal ajal oli vene satiiriajakirjas ''Krokodill'',selline tabav pilt.Istub kolhoosikontori aknal turske esimees ja vaatab pealt,kuidas vanad eided laadivad raskeid kotte.Vaatab ja ohkab:'' Küll tahaks tööd teha!Üldiiselt anti inimestele tõid vastavlt võimetele.Lambakarjas käisid enamalasti noorukid ja koolilapsed.Lehmadega tegelesid naised,aiandis ka naised,samuti lnnnufarmides.Hobusefarmis olid vanemad mehed,hobusekarjas nooremad.Heinatöödel käisid noorema ja tugevamad mehed.Hiljem saadeti traktorisrideks õppima,noord mehed,sealhulgas ka palju eestlasi.Kõik vaba rahvas nagu vanurid,invalidid,väikeste lastega naised kasutati hooaja-ja abitöödel.Sellisteks töödeks olid:koristamised,kõplamine,vee vedamine,valvuritöö,savitelliste kuivatamine ja pallu muud.Algaastil pidva aastarigse tööga hõivatud inimestel puhkepävi ei olnud,hiljem,siiski elu muutus kultuursemaks.Algul anti üks vaba päev kuus,pärast üle nädala.Töö eest tasusti väga kehvalt.Tihti sellegi vähse saadava töötasu eest sunniti inimestele riigilaenu obligatsioone.Nii,et ei jäänud endale peaaegu mitte midagi.Lubati,et hijem ostab riik obligatsioonid tagasi 10 aasta pärast,paraku jäi see ainull lubaduseks.Tõsi,1980.te keskel kuulutati,et ostetase tagasi ühe aastaäigu obiigatsioonid,aga need olid vist 1940-te lõpust.Kas keegi sai midagi,ei ole kuulnud.Muidugi polnud inimestel obligatsioone alleski,oli ju möödunudunud aastakümneid.Iinimesed olid sunnitud vahetama palju elukoti ja kolimiste tõttu olid kadunud paljud väärtuslikumad asjad,kui üks tühipaljas katteta paber.Eesllast Siberis oleku algaastail tehti enamik töid kästsi,abiks hobused ja härjad.Hiljem ,uudismaade ülesharmise kampaania käigus saabus ka sealsetelle põldudele hulk mitmesugust tehinikat..Nii oli iheina niitmises iseliikuv niidumasin,millel oli 7 2 meetrist lõiikeplaatt,seega töölaius 14 meetrit.Et hõlpsam oleks manööverdada,kasutati töös ainut 5 lõikeplaati.Et see oli küllaltki keerulne masin,siis oli lisaks juhile 1-2 abi,kes juhtisid lõikplaatide tööd.Heina niitmiseks  oli ühe traktori haakes sektsioonehad,laiusega kuni 30 meetrit.Rehade tööd juhtis esimesel haakeplatvomill istuv traktokoristi abi.Vilja koristamiseks olid järelveetavad kombainid 4. 10 meetrise koristuslaiusega.Mõnda sellist monstrumit vedas kogini kaks trakorit.Väikemaid kombaine haagiti mõne suuma ja võimsama taktori haakesse tavalisett kaks.Sellne keerukas mainate koosus nõudis ka palju inimesi.Nii oli  viljakoristusel twgevad traktotist ja tema abi,kombainee ja tema abi,lisaks veel kaks põhukoguri kaks töölist.Nende ülesanne oli hanudedega põhk koguja punrkris ühtlasellt laiali laotada ja selle tätiumisel tühendad s.o.lasta põhuhunnik punkrist välja põlule vajuda ja tingimata ühte rivvi eelnvate hunnikutega.Hiljem enne kündi,veeti  põhuhunniud põllu äärde või põetati.,Künti traktoritega brigaadiviisiliselt,ühes brigaadis 10 traktorit.Haakekes oli 4-5 hõlmalsed adadrad,iga adra peal üks inimene nn haakija ehk ametlikult kündja abi.Tema ülesanne oli sahad õigel aja maasse lasta või üles tõsta.

2 просмотров
 
Комментарии

Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.

Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут