EESTI MAJANDUSE 100 AASTAT
66, Пылва, Эстония

Seda võiks ka tõlgendada Keskuse viimase katsene ,,Pribaltikat tagasi osta''.Hiljem on isegi Eestile kõige vaenulikumad autorid-ekperdid olnud sunniud tõdema,et ,,just ( Pribalitikas) algatati ja viidi ellu nõukoguliku mudeli hävitamisprotsessid majanduses ja poliikas'').Inflatsioon tipnes tõelise šokina 1992.aasta jaanuaris,kui keskmised tarbijahinnad tõusid detsembriga võrreldes 87,5%.Eesti Konjunktuuriinstituudi andmeil kerkisid 3.detsembrist 1991 kuni 7.jaanuarini 1992 Eestis või poehinnad keskmiselt 1,7 korda (Viljandimaal näiteks 2,7 korda).Sealiha kallines 2,2 korda,kanaliha 2,8 korda,viinerid 2,9 korda jne.Sellega hinnatõus ei piirdunud.Vähemalt Tallinna poelettidel valitses täielik tühjus.Sellises olukorras,kus eesmäriks oli võimalikult kiiresti kergelt saadud rublad kaupadeks ümber vahetada ja kus kaubandus oli suuremalt jaolt endistviisi riiklik,lakkas hind olemast regulaator.Selles mõttes oli talongisüsteemi kehtestamine esmatarbekaupadele tol hetkel ja antud oludes ainuvõimalik lahedus kaitamaks nõrgemaid.Pealegi oli aastavahetusel ka Venemaal vallandunud hüperinflatsioon.Sealsele 3,5-kordsele hinnatõusule jaanuaris polnud Eestil enam midagi vastu panna.Väheste kuude tõusid vedelkütuste jaehinnad Eestis 50-70 korda.Sellega oli ennetavale infaltsioonile toetuise poliitika aeg läbi.Nüüd hakati ,,pügama''Eesit.Rahareformiga tuli kiirustada,et üldse ellu jääda.Järjest odavamate rublde trükkimine oli Venemaa käes.Aastaarvestuses oli inflatsioon 1254 %-ga kõrgeim 1992.aasta septembris,ehhki selleks ajaks oli inflatsiooni selgroog jua murtud.Rublaaegsel hüperinflatsioonil ja jaanuarišokil olid majandus tulevase stabiliseerimise seisukohalt ka positiived küljed:inflatsiooni söödud kergelt saadud tühje rublalisid polnud hiljem vaja kroonideks vahetada,läbi hüpesinflatsiooni oli Eesti hindade struktuur teinud olulise sammu lähemale eurooplikule hinnastruktuurile ( eelkõige energiahindade puhul),rublad materjaliseeriti nii palju kui võimalik kõikvõimalikeks toidu-ja  tarbekaupadeks,mis kujutasid endast suuresti kas sääste või siis füüsilist surrogaatraha,ehhki vähelikviidset..Nii näiteks jogus ühaenam hoogu ajalehtede vahendusel toimunud toimunud ,pakendis müük'' eelkätt välisvaluuta vastu.































2 просмотров
 
Комментарии

Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.

Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут