EESTI MAJANDUSE 100 AASTAT
66, Пылва, Эстония

1992.aasta jaanuaris oli Eesti keskmine kuupalk hinnatuna Eesti Panga nn käiberubla kursi alusel umbes 10 dollarit.Rubla odavnemine kajastus enesestmõistetavalt ka selle väliväärtuse languses.Ühelt poolt tulenes see rubla siseväätuse languses,teisalr aga võpmldas seda kasvav nõudlus konventeeritava välisvaluuta kui ,,pärisraha'' ja iseäranis likviidse säästuvahendi järele.1991.aasta märtsis oli Eesti Pank hakanud välisvauuta musta turu kursse jälgides noteerima nn käiberula,s.t Eestis käibiva rubla kussi,mis tähistas esialgu ,,kohaliku rubla'' kohalikku devalveerimist.Erilist majanduslikku sisu sellel kursil loomulikult polnud.Võrreldes esimese noteeringuga,s.o 23.märtsiga 1991 kerkis dollari hnd 1992.aasta 1.jaanuariks 4,6 korda ( 24,87 rubalt 113,58 rublale),Soome marga hind 3,8 korda ( 6.48 rublalt 24,69 rublale) ja Rootsi krooni hind 4,4 korda ( 4,23 rublalt 18,44 rubale).Veelgi kiiremini langes arvaldusrublade hind Eesti Panga valuutaoktsionitel,kusjuures pberrubla oli kohati kuni kolm korda kallim arveldusrublast,mis peegeldas kujukalt sularaha defitsiidi suurust ja arveldusrubla väiksemat likviisust.Eesti oli toonasest liiduvaaiikidest esime,kes hindade järkjärgulise vabastamisega alates 1990.aastast sedustas sense varjatud ja tõetatatud inflatsiooni ning asus seda ka omalt poolt tagant kütma.

1 просмотров
 
Комментарии

Комментариев пока нет.
Будь первым - напиши свой комментарий.

Дневники
Дневники обновляются каждые 5 минут