EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

...;äbirääkimite ajal pidid kandidaatriigid viima oma õigusaktid kooslõlla EL õigusega.Kuna Eesti oli nii või tesiti vaiiud õiguse põhjliku uuendaise ja reformimise tee,oli uusi väljatöötatavaid seadusi jm õiusakte kohe võimalik kohandada EL nõuetele.Näiteks võlaõiusseaduse koostaisel intgreertti muu hulgas EL tarbijaõiguse direktiiv.EL-ga ühinemisel hakkas Eestis ketitima kogu EL õigustik (acquis communautaie,hilisema nimetusega EU acquis),v.a need erandid,mille oli läbirääkiste käigus kokku lepitud üleminekuaeg.Tegaist ei ole ühesuunalise protsessiga.- EL liikmena on Eestil võimalus ja kohustus osaleda EL polittika ja tegevussuundade,samuti õigusaktide ja nende rakendamismeetmete väljatöötamisel.Seega saab Eesti kaasa rääida Euroopa õiguse sistamises.Eriti selgeks sai siis,kui 2017.aasta teisel poolaasstal tuli Eestil täita EL eesituja üleandeid.EL õigus jaguneb esimeseks ja teiseks õiguseks.Esmse õiguse moodustavad aluslepngud ja nende muudatused.Neist olulisimad on Euroopa Liidu leping,Euroopa Liidu toimimse leping ning põhiõiguste harta.Põhiõiguste harta kirjutati alla 2000.aastal,kuid ei olnud alguses siduv.Lissaboni  jõustumisega 1.detsebril 2009 muutus põhiõiguste harta järgimine kohustuslikuks.Uno Lõhmus on märkinud:,Ühelt poolt oli aeg luua selgus,millseid põhiõigusi Euroopa Liit tunnustab,teiselt poolt oli vajadus õigulikult siduva põhiõiguste kaitse dokumendi järele,vastukaaluks liidu tasandile koonduvale võimule.'' EIÕK-s ja hartas kindlaks määratud õiguste kaitse küll suurel määral kattub,aga hartas on sätestatud rohkem sotsiaalseid,majanduslikke ,kuluurilisi ja kdanikuõigusi.Liikmesriigid,k.a Eesti peavad Euroopa õigust kohaldades hartat järgmia.Hartale saab tugneda liikmesriigi kohustus EL õiguse kohaldamisalasse jäävates valdkondades,küsides Euroopa Kohtult liikmesriigi kohtu kaudu vailduse kahendamiseks eelotust jms.EL teised õigusaktid ( määrused,direktiivid ja otsused) tulenevad aluslepingutes sätestatud põhimõtest ja eesmärkidest.Euroopa Liidu Nõukogu vastuvõetavad otsused on otsekohaladatvad õigusaktid,mille siduvuseks ei ole vaja liikmesriigil omalt poolt midagi teha.Neid tuleb kohadada kogu EL-s.Direktiiv on õigusakt,milles määratakse eesmärk,mille kõik liikmesriigid peavad saavutama kuid eesmärgi saavutamise vahendid ja õigusliku vormi nad ise valida.Liidu liikmena osaleb Eesti EL institusioode töös.Kolm peamist EL õigust loovat institutsiooni on Euroopa Parlament,Euroopa Liidu nõukogu ja Euroopa Komisjon.










3 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.