VANASÖNA RAAMAT
66, Põlva, Eesti

        Vale igipõline.Vale jutu,ilu,jätk

1) Vale käib põlvest põlve.

2) Vale on jutu ilu.

3) vale on jutu jätk

4) Vesi on pere piima jätk,vale on pika jutu jätk

      Mitmesugust õiglusest ja kõverusest,valetamisest ja tõest,ausõnast

1) Õigus ei tunne sõbrust.

2) Õiged ja ülekohtused käivad kõik teed mööda.

     LUBAMINE JA TÄITMINE,SÕNAPIDAMINE JA MURDUMIE

Taida,mis lubad,pea sõna,Meest peetakse sõnast

1) Kui pead sõna kinde,siis seisab meel terve.

2) Pea sõna enda vastu,siis pead sõna ka teiste vastu.

3) Mehe sõna loeb.

4) Situ sinna,kus sa kükitad.

5) Mees pea sõna pidama,kas või jalg alt maha.

6) Meest sõnast,häga sarvest.

7)  Meest peetakse sõnast,härga sarvest ja houst ohjast.

8) Meest sõnast,naist nabast.

9) Mees peetakse sõnat,hobune ohjast,härg sarvest.

    Lubada kergem,kui täita;enam lubajaid,kui tegijai.Lahke lubaja tihti halb tätija ( ja vastupidi).Täitmine on tähtsam,kui lubamine,

1) Kerge lubada,aga raske täita.

2) Kerga lubada,aga mitte anda.

3) Palju on lubajaid,pisut täitjaid.

4) Ega rebane sinna kohta tee,kus ta kükitab.

5) Ei koer sinna situ,kus kõkita.[ Kelm ei täida lubadust]

6) Mida pikemaks,seda peenemaks.[ Esialgsete suurte lubaduste kahenemisest,]

7) Kes palju vannub,see palju valetab

8) Miis kärme lubama,aga mitte täitma.

9) Mees küll lubamas,kuid koer täitmas.

10) Lahke lubaja on alati laisk täitja.

11) Kes laisem lubama,on tihiti tulisem tegija.

12) Laisk lubab,virk teeb.

13) Mees,kes makasab,loll,kes lubab.

14) Hädas on abi enam kui lubamine.

15) Ei aita lubamine,vaid tegemine.

16) Paremp täita kui tõota.

 Lubamine on võlg,kohustus.Ära luba mõtlematult.,muidu kahetsed.Antud sõna ära võta tagasi

1) Mis lubatud,see ikka oodatud.

2) Juba lubmine on ka võlg.

3) Lubamine on pool kohut.

4) Tõotus teise mehe oma.

5)  Narr on see,kes rohkem luba,kui ta jõuab.

6 Ära luba enne,kui oled järelele mõtelnud.

7) Kes palju lubab,see palju kahetseb.

8) Kui ole kord ,,jah'' öelnud,siis ära enam ,,ei''

 Asjaks lubaminegi;lubamine ei kohusta;lubatut pole vaja tingimata täita

1) Tõotus  hea mees ka

2) Lubamine on isegi hea poiss.

3) Lubmine on ka hää mees,aja sandi ukse tagant ära.

4) tõotamisel ei ole saba taga.

5) Ega kahte head või saada:lubada ja täita.

6) hea lubamine on parem,kui halb täitmine.

7) Ära sinna situ,kus kükitad

    KOKKULEPE ,, KAUP'' KOMPROMISS

1) Kaup on vanem kui meie.

2) Kaup on kõige vanem.

3) Kindel kaup keelab tüli

4) Kirik kesk küla.

5) Tehke ikka kirik keset küla.

6) Kirik sünnib keset küla

7) Kirik kesk küla,aga torn olgu ikka teise ota peal,ega ta sepapda pole.

    INIMESE MUUTLIKKUS/MUUTUMATUS VÄILISE ( NÄHTMUSE,KÄTUMISE) JA SISEMISE (OLEMUSE ,MEELELAADI) VAATAVUS/ ERINEVUS.TEESKLUS,SALALIKKUS.

inimene muudab meelt.Kerglase,tujuka meeleolud muutuvad ruttu:kord hea kord hall jne.

1) Kukel on üks viis,inimesel mitu.

2) Linnud heidavad sulgi,loomad karvu.[ halva inimese heaks muutmise kohta]

3) Koer ajab karva,inimene muudab meelt.

4) Aastatel on pööripäev,inimesl mõttemuutus.

5) Üks mees üheks meelt.

6) Nii mitu päeva,nii mitu meelt.

7) Kust tuul sealt on kergemeesel meel

8) Teises peos nutt,teisa naer.

9) Naer ühes ja nutt teisespos.

10) Kui ligi,siis puksab;kui kagugel,siis ammub.

         Kõik jäävad selleks,mis nad on (lolliid lollideks,kurjad kurjadeks,rpopud roppudeks jne)

1) Ei või ükski oma münti ümer värvida.

2) Ega kedagi uueks teha ei saa

3) Mis sa oled,see sa oled.

4) Mis täna kuld,see homme ka kuld.

5) Kes hommikul palu,see palub ka õhtul.

6) Mis loll õhtul,see loll hommikul.

7) Kes loll sündides,see loll surres.

8) Kes vasikas õhtul,see vasika õhtul.

9) Kes molkus siin,see molkus seal.

10) Mis raibe täna,see raibe homme.

11) Küürakat parandab üksnes haud.

12) Kullist ei saa tuvikest.

13) Hunt on loodud murdjaks.

14) Millal ennegi hundist lammsa on saanud.

15) Kas hundis lammast saab või kurjast inimessest mõnele hääd.

16) Sööda küll hunti,ikka ta vahib metsa poole.

17) Hunt vahib ikka metsa poole.

18) Hunt hoiab ikka metsa poole.

19) Mis koer õhtul,see koer hommikul.

20) Kes koer elades,see koer surres.

21) Koer jääb ikka koeraks.

22) Kes koer siin see koer ka seal.

23) Ei koer karva muuda ega vares sulge heida.

24) Millal must koer valgeks läheb.

25) Hiirel hambad,kassil küüned.

26) koerale jäävad ikka koera hambad,

27) Ussil on ussi hambad.

28) Lind ei heid oma sulge kungi ära.

Kuri muudab küll välimust,käitumist,mitte aga loomus,kurjust

1) Hunt heidab küll karva,aga mitte viisi.

2) Karu heidab karva,aga mitte viisi.

3) Koer ajab karva,mitte viit.

4) Koer viskab küll karva,aga ei viska viisi.

5)

,



2 vaatamisi
 
Kommentaarid

Kommentaare veel ei ole.
Lisa kommentaar, ole esimene!

Päevikud
Päevikute uuendamine toimub iga 5 minuti tagant.