Ma mõtlen sellele, mis hommik toonud kaasa.
Nüüd üksi olles mingi hirm miks küll mind haarab
ei tea.
Miks on tunne nagu aeg meist tormab mööda.
Kui lahkusid ei jõudnud öelda ma:

Oled osa sellest, mida näen, kui loojumas on päev.
Oled osa ööst, mis kaitsvalt heidab mulle ümber käe.
Oled osa muusikast mu sees, kui kurbust täis on hing.
Oled tulelõõm mu südames-nii armastan ma Sind.

Kui viibid kaugel-murepilv mu peale taas vajub siis.
Mul üksi olles on nii külm, kui seisan lumesajus.
Püüan endajaoks kõik asjad selgeks mõelda.
Kui tuled taas, Sul tahan öelda ma:

Oled osa sellest, mida näen, kui loojumas on päev.
Oled osa ööst, mis kaitsvalt heidab mulle ümber käe.
Oled osa muusikast mu sees, kui kurbust täis on hing.
Oled tulelõõm mu südames-nii armastan ma Sind.

Oled osa muusikast mu sees, kui kurbust täis on hing.
Oled tulelõõm mu südames-nii armastan ma Sind.
Oled osa sellest mida näen,kui loojumas on päev.
Oled osa ööst, mis kaitsvalt heidab mulle ümber käe.

 

Patīk 2