On hetki kus tuleb kõndida ära ,kaugele ära. Kus saad olla oma mõtetega. Olla hetkes, mis tundub nii tõeline. Mõelda üksikuid mõtteid. Millele polegi vastust. Aga võibolla ongi nii parem, kui lihtsalt pöörad selja ja ei vaata tagasi?

Patīk 6