Puhta lehena alustad jälle, näed purunemas taas õhulosse, mida endale lood.
Siis kui sinine teaevas, mustad pilved Su ümber koondab, ise endale lootma vaid pead.
Unistusi täide viib aeg, ära peatu poolel teel, uus algus ootab ees.
Seisan oma teel veel alguses, kaugustesse silmapiir mind viib.
Ei usuks oma silmi, kui end näen, et kunagi ma seista võiksin siin,
mida soovisin kord, millest unistasin siis, on äkki kõik mul käes.

Patīk