Tihti me ütleme: "Ei Armasta", aga hinges jooksevad meil pisarad.
Tihti me ütleme: "Vihkan", aga ainult sellepärast et Ise uskusime seda.
Tihti me ütleme: "Hüvasti", aga samas lootes Teda veelkord näha.
Tihti me ütleme: "Mine ära", selleks et Tema ei näeks meie pisaraid.
Tihti me ütleme: "Mitte kunagi", kuigi teame et see juhtub veel korra.
Tihti me ütleme: "Olen Sinust üle saanud", sest kardame tunnistada oma tundeid.
Tihti me ütleme: "Olen Sind unustanud", kuid mõtted Temast on alati.
Tihti me ütleme: "Ma kustutasin Tema numbri ära", kuigi mäletame seda peast.
Tihti me ütleme: "Kõik on läbi", kuid tegelikult see kõik alles algab.
Tihti me ei saa öelda: "Armastan", sest kardame kuulda vastust.

Me palume, et meid jäetakse üksi, kuid tegelikult vajame kellegi tuge.
Me loodame, kuigi enam pole mitte mingeid võimalusi.
Me ootame, kuigi teame et meid on juba unustatud.
Me unistame,teades, et seda enam mitte kunagi ei juhtu!

Patīk 8