EESTI MERENDUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Estonia

....,, Kõik tegavused algavad ja lõpevad siin.Nagu rootslased ütlevad - kaks kolmandikku maakerast on ju meri,ülejäänu on mõeldud sildimiseks.Nii nagu valitseja näoilmest püüdi aimata,mida oodataon,nii ennustab ka randlane mere vastutulekuid ja ohte.Rannakülasdes ei hinnatud poisi meheks küpseist mitte selle järgi,millal ta naise võtab,vaid selle järgi,millal ta merele läheb.Ja tegelikult algaski meretöö juba varases poisieas.'' Meenutagem,et keskajal käis kaubavahetus peaaegu täielikult mööda merd,järvi ja jõgesid.Näiteks 1492.aastal saabus Lübeckist Pärnusse 42 Lübecki marga eest ja veeti sinna 4272 marga eest.Sisse toodi õlut,heeringaid,humalaid,soola,kalevit ja veine.Välja veeti lupja,tõrva,hülgerasva,sokusarvi,kanepiheiet,kasetohtu ja linaõli.Hansaruumi vetes võeti  kasutusele uus laevatüüp -koge Tallinn sai 1346.aastal laokohaõiguse,mis kindlustas talle ainuõigusliku seisundi Läänemere idaosa merekubanduses.Suurte kaubalaevade kõrval kasutati ka väiksemaid rannasõidulaevu nimega Schute eesti murdes ,,kuut''või ka ,,suut'',mis võttis peale 40-50 tonni kaupa.Neid ehitati ka Liivimaa randades,täpsmaid andmeid sellest on Narvast.Hansakaupmeeste arveraamatututest võib leida arvualt teateid kiprite kohta.Kirjade järgi otsutades oiid nad põhliiselt mittesaksa päritolu.Nii nimetati kesjal eestlasi,liivlasi ja lätlasi.Paljud kipritest oli kindlasti eestlsed.Peale kpri oli Schute'l veel 5-6 meremeest,kes rasket laevatööd tegid.Merevedud kasv tekitas suurema vajaduse navigatsioonimäride järele.Looduslikest maamäkidst enam ei piisanud.1531.aastal valms Kõpu tuletorn,algul küll maamärgina,lõkleid hakati tippu tegema alles 1630.aastatel.Tasaplsi arenes ka muu meremägisitus.1645.aastal sai Rootsi enda valdusse kogu Eesti ning muutis Läänemere põhjaosa oma sisemereks.Rootsi keskvalitusus soosis laevasõitu,sest see tõi riigile tulu.Rannasõiduleavu ehitati põhiliselt kohapea.Need olid väikesed enamasti pealt lahtised ,ühe -või kahe kahemastilised purjead.Rootsi laevade reigistris aastaist 1660-1670 võib leida andmeis Eesti sadamatele kuulunud laevade kohta.Näeme,et Tallinna sadamal oli 6,Narval 1,Pärnul 3 ja Kuressaarel 2 purjelaeva.1701.aaata koosati loend Rootsi lavadest,mis olid talvitunud Eestimaa kindrakuberangu sadamates Tallinnas,Ristna neemel Hiiumaal  ja Käsus.Kokku oli siin 42 laeva,millest paljude kodusadamaks märgiti Tallinn,Narva või Hiiumaa.Pole teada,kas need laevad olid ehitatad Eestis või mitte.Teateid on aga ka siinsst laevaehitusest.Näiteks 1684.aastal tehti Narvas kellegi Tallinna kipri ja Rootsi kaasreeeri telliisel üht purrjelaeva,ka hiljem on samas kohas laevu ehitatud.1690.aastal asutas üks inglise kaupmees Nava jõe kaldale Vepskülasse laevahitusplatsi,mis olevat edukalt töötanud.Laevu ehitati 18.sajadil ja 19.sajandi esimesel poole ka Neeme rannas,Pärnus,Haapsaus,Kundas,Käsmus,Saaremaal ja Hiiumaal.Neid tegid kohalikud meistid,kel tavaliselt polnud peale töökogemuse muud ettevalimistust.Laev raiuti valmis varem tehtud mudeli järgi.,,  Võib kindlalt väita,et läbi sajandite on olnud olemas eestlaste ehitatud ja mehitatud rannasõidulavu,mis kuulusid küll kogu täiega valdajale.Nende abll suheldi naabritega,tehti väiksemaid kaubavedusid,püüti kala ja aeti muid äriasju.Väikeste kalapaatisega põgeneti orjuse eest Soome ja Rootsi.Näiteks lahkus Sõrvest Kaavi külast aegade joosul 18 perest tervelt 16.''Teateid on ka suuremate purjelaevede ehitamisest.Näites tellis merehuviline mõisnik Heinrih Georg Eduard von Ungern-Sternberg 1816.Kurssaare laevaehitajalt 117 -tonnise kandevõiega briki Commerz,mille kodusadamaks sai Hiiumaa.1836.aastal anti ka talupoegadele luba laevu ehitada.Majanduslikud olud võimaldasid peamiselt väikeste ühematiliste aluste tegemist.Sajandi esimesel poolel ehitati Eestis peaaegu igal aastal üks või kaks keskmiselt 50 -100 tonnise kandevõiega meresõidupurjekat.Eesti mererannik oma sadamatega aina suurema hooga arenema,mõjutades nii maad kui rahvast.1837.aastal avati aurulaevaliin:Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi.Tõsi küll,selle taga olid Turus tegutevad soomerootsi ettevötjad,kuid kõige rohkem reisijad oli Tallinna-Petrburi lõigul.Jõuti välja ks ookenilevadeni.1848.aastal laskis parun Georg Eduard von Ungern -Sternberg Hiiumaa Suursadamas ehitada  parklaeva Hioma kandevõimega 424 tonni.Ehitust juhtisd küll välismaalt palgatud meistrid,kuid töö tegid kohalikud .mehed.Kaptenisillal palgati 15-20 meeskonnaiiget olid aga  hiidlased.Hioma läks meie merenduse ajalukku sellega,et purjetas esimese Eesti laevana 1853.aastal ümber Kap Hoorni Peruusse,kust tõi väeselasti.  ,, Neil aastatel hakkas tasapisi paberile jõudma rahvaeepos ,,Kalevipoeg''.Muisendite põhjal võib aimata,et kaugustesse viivad mereteed on eesti rahva olnud läbi aegade.Laevaga Lennuk purjetades avastab Kalvipoeg kõivõimalkke esootilisi maid ja rahvaid.Koju jõudes tõdeb vägilane ,,Et ei suurel ilmal otsa / Taara tarkuse ei rada,/ Kusagille kinnitatud,/ tõkkeida pole tehtud.''Järeltulevatel põvedel jäi üle vaid uusi laevu ehitada,et selles ise veenduda.Kuigi Eesti randu olid 17.sajandil kaardistanud rootslased ja 18.sajandil venelased oli vajadus täpsete kaartide järele suur ning kaarte täindati Krmmi sõja ajal ( 1853-1856).Neil aastatel sai esimese tõsisma hoo ka randlaste salakubaedu,mis vahetas sisu vormi laines ning jätkus kuni Eesti Vabariigi okupeeimieni möödudud sajadil.Kui ingise lavastik sõja käigus blokeeris 1854-1855 Soome lahe,tekkis suur soolapuudus.Paatitega olo aga võimalik vastasranda lipsata ja  koju tuua soolalast,mis hea raha eest maha müüdi.Näiteks käidi Käsmu ühe -ja kahemastilistega Soomest peale soola ka muud kraami toomas.Samuti arenesid kahe ranna vahel inimsuhted.Üle lahe käidi mõlelmat pooll puudirannas ja mõlemal pool jäi nii mõnigi rannapoeg ankrusse.Kuulus Käsmu kaptenite küla saigi hoo sisse soome ja rootsi väimeeste toel.

3 skatījumu
 
komentāri

Pašlaik nav neviena komentāra
Atstāj komentāru, un uzsāc diskusiju!

Blogs
Blogi tiek atjaunināti katras 5 minūtes