...Direktiivid annavad liikmesriikidele üksnes suuniseid,mis neil tuleb öma õigusse üle kanda,vajadusel seda muutes.Riigikohtu õigusded direktiivi alusel antud või muudetud õigusaktide põhiseaduslikkuse kontrolliks oon laiemad.Ta saab kontrollida näiteks seda,kas direktiivi ülevõtmimiseks antud Eesti õigustloov akt on formaalselt PS-ga kooskõlas.Kui Eesti õigusatis on norme,mis peale direktiivis nõutu reguleerivad veel muidki küsimusi,saab Riigikohus kontrollida just nende täienavate normide vastavust PS-le.Põhiseadusilkkise kontrolli vajadus saab tekkida ka siis,kui liikmesriigil on EL ülevõtmisel diskretsiooni ehk kaalutlusõigus.Õigusteadlased siiski vaidlevad selle üle,kui suur on Riigikohtu pädevus EL õigust ülevõtvate õigusaktide kontrollimisel.Kui Riigikohus teeb otususe,millega tunnistab seaduse kehtetuks,peab ta täpsustama,kas seadus on kehtetu tagasiulatuvalt ja algusest peale või edasiulautuvalt,kohtuotsuse jõustumisest.Samas peab Riigikohus hoiduma seadusandja ülesnnete usurpeerimisest ja poliitika kujundamisest.Seda rõhutas järelevalve kolleegium ka ise oma otsuses nr 3-4-1-2-01,mllega tunnistati kehtetuks välismaalaste seaduse § 12 lõiked 5 ja 6:,,Riigikohus kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohus ei pea hindama seaduses väljenduvat pollltilist tahet ja otstarbekust,vaid õigusakti vastavust põhiseaduse sätetele ja mõttele.

Patīk