Blogs

Tule mu juurde mu päevade ime
Tule mu kullane kuu
kui sosistan öösse su nime
tahan, et lämmataksid selle mu suul
tule ja võta mu painav igatsus
süles tähti mu tuppa kanna
kui libedal eluteel libastun
oma tugev käsi mul anna
ja sa näed, ma saan uueks
naerusädemest tõuseb lõke
ma poleks enam see kes tuulest
su lõhna püüab, et leida elule mõte
ma elaksin Sulle

Kallis mul on kahju, et see kõik nii on läinud nagu ta läks. Sa olid mulle tähtis siis ja ka nüüd..võibolla tähtsamgi veel, kui tookord koos olles.. Ära arva, et ma sinust ei hooli... HOOLIN ja meeletult. Ja seetõttu ma Sulle oma tunnetest ei räägigi, sest ma tahan, et sa oleksid õnnelik ja ei peaks vaevama oma pead mõtetega..mis oleks saand siis, kui mina sind veel tahaksin.. Ma tahan vaid, et sa oleksid õnnelik.. õnnelik oma praegustes hetkedes. Ükskõik kellega ja kus.. peaasi, et õnnelik... Usu, ma jookseksin su embusesse, annaksin Sulle oma hetked ilma pikema mõtlemiseta.. aga vaid siis, kui sellesse ei puutuks teisi..ja just seetõttu ma vaikingi.. kannan endas oma mõtteid ja unistusi, sest unistuded ei tee kellelegi haiget.. ja vähemalt seal saan ma olla õnnelik ..koos sinuga... anna mulle andeks, et kõik nii läks.. kuidas ma oleks tahtnud, et just Sina oleksid mu hommikuis, õhtuis ja öödes.. kuidas ma oleksin tahtnud, et just Sina oleksid mu hetkede kaja.. mu rõõmude ja naerude, mu pisarate ja kurbuse jagaja... kuidas ma oleksin tahtnud maailmale hõisata meie armastusest... Hoolin sinust ja tahan vaid, et sa oleksi õnnelik...

See oli ühepoolne armastus, mu kallis.
Sa ära küsi, miks- ses vastust ma ei tea.
Ja kõik see vähene mis oli,
tardub halliks vetevalliks...
kui viimaks sammud minekule sean.

Kõik kestis liiga üürikeselt kaua,
läks aastaid- tarkust need ei toond,
ning me ei istu enam iial üle laua-
ei enam teineteise silmi huuli joo...

Ja meeldegi jääb minevik vaid ühel,
vaid hingel kes nii uskus unistas,
kes kilde kokku kleepis- oli pime
kes eluleeki puhus, hoidis mäletas.

Kuid tõde oli kõle- polnud valgust
ja polnud soojust sellel võõral maal,
ning liiga selgeks sai Su hingepeegel-
umbrohtu pulstus vana räsit haav.

Ja Sina polnud selles süüdi,
ei olnud süüdi minagi...
et purunema peavad mõned illusioonid,
et südant sundida ei saa...

Ning Sa ei saagi iial aru saada,
sest Sa ei olnud hinges selles loos,
ning unustad mu kiiremalt kui tuleb kevad
ja jälle jahid põled eluhoos...

Seepärast unustagem, see mis läks ehk metsa,
ning andestagem endalegi vead-
see siiras tuli, ei saa jääda kestma-
veel täna kustuma see peab!

Ma soovin Sulle elu, ilu, valgust...
Ma soovin Sulle võite, armastust...
et, ununeks mul allikas ja algus,
et ma ei vaataks enam iial tagasi!

Ehk siiski on Sul tore teada,
et olid kellelgi

Hallide / siniste  silmade omanik on enesekindel, impulsiivne ja läheb kindlalt püstitatud eesmärgi poole . Ta saavutab ka peaaegu alati edu . Armastuses ei juhindu ta ainult tunnetest, vaid ka loogikast .

Pruunide silmade peremees (-naine) oskab meeldida ja on sageli kena välimusega . Tal on hea mälu . Ta on heasüdamlik, kuid partnerlussuhetes tihti kapriisne .

Rohelised silmad on töökal inimesel, kes on nõudlik enese ja teiste vastu . Ta on alati valmis aitama sõpru, kuid ei andesta valet ega reetmist .

Hallikaspruunid silmad räägivad omaniku vastuolulisest iseloomust . Ta pettub sageli teistes ja seega pole ka suhted alati head . Ta ise on täis salapära .

Hallikasrohelised silmad viitavad sellele, et sa oled julge, aus ja energiline . Sinu peamine puudus on kõiges iseenda süüdistamine . Sa valid ise endale välja partneri ja su armastus on piiritu, kui leiad vastuarmastust .

Rohekaspruunid silmad on kõige sagedamini rahulikel ja tarkadel inimestel, kellele on peatähtis mugavus ja hingeline tasakaal . Neil on palju sõpru ja nende poole pöördutakse sageli oma probleemidega .

miks elus on esikohal välimine ilu? miks ei hinnata inimesi, kes pole kül väljast ilusad, aga kellel on süda õige- koha- peal! Mis mõtet on välimisel ilul, kui  sees on kurat ise!enamus inimesi ongi sellised, kes kasutavad oma ilu ja oma ilusat juttu, et vaid teinepool ära kasutada! ma arvan et teate ka ise tagajärgi! (PURUNENUD SÜDAMED JA PISARAD)!!! sellest ka järeldus ärge usaldage vastassugupoolt! enamus inimesi on siiski petised!

kõik mälestused minema ma viskan
hingest armastuse-aatomid välja ma kisun..
raudsetest ahelatest pääsu ma ihkan..
meeleheitlikus ahastuses appi ma karjun..

keegi minu piinu ei paista nägevat,
keegi minu appikarjeid ei paista kuulvat.
nad liiga silmakirjalikud, et minust hoolida..
nad on liiga pimedad, et näha, armastada…

rasked ahelad mu naelutanud on seinale,
valutavad armid kraapinud mu hingele..
olen lukustatud, aheldatud igaveseks
meie ühiste mälestuste orjaks…

siin istudes..mõtlen ma sinust..kuidas me koos mere ääres kõndisime..
kuidas sa mind sylle võtsid ja lohutasid kui olin kurb..kuidas sa mind suudlesid..
sinu magusad huuled..neist tunnen ma puudust..tunnen puudust..sinust.
tahan olla jälle sinuga..olla sinu kõige kallim..tunda et sa ainult minust hoolid..
ma tahan et sa must kinni hoiaxid..tahaxin et ma olex su kaisus...nii ilus olex vaadata
laineid mis pexavad vastu kaid...vaataxime seda ilusat päikeseloojangut..
täpselt nagu vanasti..aga enam sind ple..sa kadusid nagu kiire tuuleiil..õhku...
sind ei ole minuga..ei ole enam kedagi kes mind kallistax ja mind suudlex..
meri tunudb nii kurb..kuigi sinuga olles oli meri väga lõbus..aga enam mitte,sest sind pole.ma tahan sind tagasi...las tuleb see tuul kes sind ära kandis..las toob tuul su tagasi..maisuuda isegi enam nutta.. ei tule enam yhtegi pisarat minust välja..neid pole enam..sest ma olen kõik pisarad endast välja lasknud..nad on voolanud kõik sellesse merre..mille ääres olime vaid meie kahkesi..selles kristallkylmas öös ei ole isegi mitte sinu lõhna..pole märkigi sinust..puud minu ymber kahisevad..ka neil on minust kahju..
kus sa oled..mix..

Möödasõitva bussi tolmus
seisad üksinda sa veel.
Pole kusagile minna,
aga ikka oled teel.
Ilmetule näole kiirelt tõmmatud on meik.
Vana kulund kohvri vahelt valendamas kleit.

Oma õigus jäta maha,
sinu soovid saagu teoks.
Sul on ainult bussiraha,
mis kuluma saab üheks peoks.
Leia ennast, kaota sõbrad.
Sinust pole mingit kasu.
Maksa ära vanad võlad,
jäta kõik ja teele asu.

Sinu hinge hoidma jääb mõnus vabaduse maik,
hommikul sa naeratad kuid, aga õhtuks oled laip.
Usud kõike, mis on hea. Usud end ja armastust.
Oled valmis kõigeks kui vaid, kui vaid keegi hooliks sust.

Usud ainult iseennast
end ja mõttevabadust.
Välja oksendad sa öösel
eneseteostusvajadust.
Luulekonkursile saatsid oma luuletusi viis.
Mõnes nendest oled sina, mõnes mitte ja mis sii

Tahan olla sõna,mis on koguaeg su huultel,
tahan olla su kett,mis on koguaeg su kaelas,
tahan olla su uni,mida koguaeg sa näed.
Sinu silmis tahan olla igavesti,
igavesti su peas tahan olla kui mõte,
mida pidevalt sa kordad ja tahad.
Koguaeg mõtlen kas vaatad mu poole,
kas mõtled tulla mu juurde,
ja kui tuled,
olen ÕNNELIKUIM ma!

Ma tean, et me ei sobigi kokku. Ma tean, et me ei olegi üldse teineteise jaoks. Aga sellest hoolimata on meil koos hea. Liiga hea, et sellest loobuda! Me ei saa ju üksteisest aru. Me ei mõista üldse, mis teise sees toimub. Kuid see ei sega meid... Oleme nii erinevad, et mingit hingelist lähedust ei saakski tekkida. Öeldakse, et vastandid tõmbuvad ja meie puhul see kehtib. Vahel tunnen, et Sind pole kui Sind vajan. Et Sa ei mõista valu... Oleksid nagu müüri meie vahele ehitanud. Teinekord tunnen, et olen üksinda tugev, isegi Sinust tugevam. Vahet tekkib tahtmine sulle selle tugevusega haiget teha! Aga ma ei tee seda iialgi, sest süda ei lase! Hing ei luba SULLE nii teha. Südames tean, et Sa oled kuskil ja et mõtled vahel ka minu peale. Me elame pimedas, siis kui päike ei paista. Siis on meil mõlemal üks ja seesama tunne. meil ei olegi vaja sõnu, et üksteist mõista, me lihtsalt saame aru. Siis on meil kirg ja oleks nagu armastuski... Päeval pole meil midagi, sest me ei mõista seda mis olemas on. Elaksime justkui erinevates maailmades. Ja siiski juhtub vahel, et Sina tuled minu maailma või mina tulen sinu maailma! Sellised üksikud hetked toovad selle õnne...