Blogs


Katrina
31, Estonia, Estonia

Ema küsib et kuhu ma lähen.

Ma vastan: täna öösel ma ei maga.

Võtan tossud ja lähen.

Väljas on pime ja ringi liiguvad kambad.

Ma lähen ja ei vaata tagasi.

Jõuan lõpuks randa.

Ma ei ole seal rannas varem käinud.

Ei tea kuhu ma sattusin.

Kuid see pole oluline.

Vaatan merd.

Kuulen samme ja itsitamist.

Vaatan..

Seal sa oled koos teisega.

See teeb haiget.

Sa vaatad mulle otsa ja naerad.

Saan aru, sa oled rõõmus.

Kuid mõistus on sul alles.

Jalutan minema.


Katrina
31, Estonia, Estonia


Katrina
31, Estonia, Estonia

  1. Kuidas sulle tundub - millised on inimesed, kellega sa päevast päeva lävid: kolleegid, naabrid, muidu tuttavad jne ?
    a) Sinuga võrdväärsed
    b) Sinust peajagu üle
    c) Enamasti ikka alamklass.
  2. Kuidas suhtled endast tähtsama, rikkama, ilusamaga?
    a) Vaatan talle härdalt alt üles.
    b) Manad ette ülbe ilme, püüdes ennastki tähtsamaks teha
    c) Suhtled ühtviisi nii keisri kui kojamehega.
  3. Kuidas suhtleksid eluheidikuga?
    a)Räägin nagu võrdne võrdsega.
    b) Annad talle oma üleolekust mõista
  4. Kas sa häbened oma vanemaid?
    a)Väga
    b) Mõnikord.
    c) Jumal hoidku, ei!
  5. Kas sulle meeldib ennast võõraste ees rääkida tähtsamakas ja edukamaks, kui sa tegelikult oled?
    a)Veidike ikka
    b) Kui sellest midagi…


31.05.2009
Katrina
31, Estonia, Estonia

 Väljas läheb juba valgeks,ta on veel seal.Kus keegi ei sega oma ”palju õnne”Ei olnud ta eile öösel enam kuulnud.
Tahad sa end lendamas näha, pimeduse valguses. Ava oma kingitus ja kõik lebab valmis.Silmad kinni ja läbi.
Tema esimene käik õnne. Haavad jäävad igaveseks. Kuldne silmapilk ja iga kord läheb halvemaks. Varjud ja valgus võtavad ta nägemise, ta ei tule enam tagasi.
Väljas läheb juba valgeks, siiski tema öö ei lõppe. Mingi käsi paitab üle tema näo.
Alati kui see haiget teeb on ta täiesti üksi.Siiski peale viimast korda ei olnud ta enam nutnud. Silmad kinni ja läbi.
Kõik vaatavad-see on talle täiesti ükskõik
Kuldne silmapilk, viimane tema toas-varjud ja valgus võtavad ta nägemise.
Ta ei tule enam tagasi!


Katrina
31, Estonia, Estonia

Ühel päeval nutad sina minu pärast,
nagu mina nutsin sinu pärast...
Ühel päeval igatsed sina mind,
nagu mina igatsesin sind..
Ühel päeval vajad sina mind,
nagu mina vajasin sind..
Kuid siis mina enam ei nuta, ei igatse ega  vaja sind...


Katrina
31, Estonia, Estonia

 Ma seisan momendis, kus aeg tihti peatub
Vihmapiisad vastu nägu , tean et pole veatu
Öö mind valgustab, kui kõnnin mööda teed
Olen võitleja, käed on verised
Küsimusi palju, vastuseid napib ja kui jääb vastamata,
öeldakse, et oled vastik . Kes kurat rääkis, et elu on kerge elada.
Igaüks meist üritab end elus edasi vedada
Õnn ei ole eesmärk, õnn on elu viis
Pärast mängu lähevad kuningas, ettur ühte karpi tagasi
Vaata mulle silma ja ütle mis sa näed
Näen kurbust, vaesust, paistavad sirutavad käed,
mis vajavad abi, nagu iga teine siin ilmas
Nägu, küll rõõmus, kuid tegelt pisar silmas
Väga raske on muuta, harjumuste küüsist
Justkui peaksin vabanema lemmik särgist, pluusist
Tekib küsimus, kas see on kõige parem lahendus
Valikuid ju mitmeid, soe, kuum, külm ja jahedus
Elu nagu raamat, mille algus tühjad lehed
Möödub aeg, möödub aeg, ise paned kirja tähed
Oleme tormi linnud,tuul lagundab müüri
järel killud, mitte müürist vaid suled laiali minust kui linnust
arvad et valetan, võtan kinni rinnust, pingul hoian, hinge toidan
laguneb mul muutlik meel ...

Kõigil ükskord pragunevad teed. . .


Katrina
31, Estonia, Estonia

 kurbus ja kõik selline, mis piirab otsustusvõimet panebki paika selle, kes kannab mähkmeid, kes lahkub sõimest ootused, et nüüd lõpuks veab, mees ära mängi õnnega sest isegi saatus hülgab need, kes pidevalt mängivad tulega
üksi ja üksi võrdub nullseis, millest välja tulevad vähesed sest viha ja pürgivus on huntidel, ülejäänud on jänesed kõik kurdavad koguaeg, et elu on piitsutand neid kaua ei imesta ka, mees, sa sööd ju leiba teiste laualt niiet kuidas defineerin seda, mida nimetatakse hüljatuk pigem on see inimmõistuse viis varjata iseenese mitte-tegevust ei saagi loota terve elu, et lõpuks saad taevase märgu sest kui tänad vihma eest, jääb see tavaliselt järgi võtke end kokku ja ehitage lõpuks valmis oma elu-puzzle kui te pole siiamaani õnnelikud, ei saagi te kunagi kutset
keskmine kõigile, kes halavad, et on väsinud te pole mitte midagi teind, te ei tea mida tähendab hüljatud..


Katrina
31, Estonia, Estonia

 Rassakas:

Raskus, armastus, võitlus, vabadus jooks millegi suunas, kuid auhind on saladus. Uurin asja selguseni või kuni mu jõud raugeb mõistatus, kuid mina olen lahendist veel kaugel.

Elu ei ole mee lakkumine...


Katrina
31, Estonia, Estonia

 D.O.G. :
Kas küsid endalt miskit, kui sellele tead niigi vastust. Oma tundeid kinni hoiad kuniks kõik siin ilmas jahtub, siis kui pimeduse varjuga me elu ükskord kattub.
Soovides, et saaks ise valida tee, kuidas lahkud. Kas ka kadedus ja viha me vere sees lahtub? Või lahtuvad nad siis, kui on meid nad maha matnud, siis kui vaatan taeva poole, Jumal, tõesti muud ei tahtnud. Kui et leida veidi rahu, natukene armastust, ning abi otsides ei peaks ma kangutama kinnist ust.
Kust tuleb - see, mis täidab meie hinge, ning millal on lahkumas see debrekas ja pinge, inimeste vahel justkui katkematu ahel. See, mis elust teeb elu on vaid inimese tahe. Siis kui päevad poleks päevad ja ööd oleks öötud, tunneksin ennast justkui elust ära võetud. Nagu elust ära võeti minu Kallis õde. Kellelt küsida, mis on vale, mis on tõde. Kas muutub elutee hakates saatusele vastu
või vabatahtlikult hoopis kuristikku astud. Oma mõtetesse laskun - nüüd hetkeks õhtu eel, ning endamisi mõtlen, mis mind veel ootamas on ees.


Katrina
31, Estonia, Estonia

Siit kuskilt jookseb piir,ei tulda tagasi, kui oled ületanud selle. Siit teispoolsusesse viib, surmaeelne kiir, mis ei lase oodata end.
Vaid olematu puudutus,kaitseingli märkamatu naeratus.
Mitmeid kordi, kus pääsend vaid üle noatera, iseennast olen unustand ja siiski mul on vedand - olgu avarii oht või tänavate stseen, kaitseinglid mind on päästnud ühe korra veel.
Vaid olematu puudutus, kaitseingli märkamatu naeratus.
Mind on suunatud teed, mida ise ei tahtnud käia, see on saatuse skeem, kust ei saa tulla välja. Olen õppinud asju ja targemaks saand, igal pool näen seoseid, mida varem pole täheldand.
Vaid olematu puudutus, kaitseingli märkamatu naeratus. Seda tunda ei saa ja võib vaid oletada,  et välised jõud meid vahest suunavad.
Vaid olematu puudutus, kaitseingli märkamatu naeratus.
Kus on kaitseinglid, kui meid tabavad tragöödiad, hukud?
Siiski, kelle aeg polnd lõppend, pääses ka Estonia upust.
Vaid olematu puudutus,kaitseingli märkamatu naeratus.
Võibolla peabki nii olema, et elu teistmoodi näha.Kelle pool on õnn, valikuid õigesti teha?Mõni raskendaks elu, teine miskit ei tooks,
katsumustest läbiminek uue inimese loob.



Blogs
Blogi tiek atjaunināti katras 5 minūtes