EESTI MERENDUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Eesti

... Eesti liikmelisusega vanu konventsioone on jäänud ÜRO lepingukogus järkjärgult vähemaks ka selle pärast,et Eesti on paljud varjusurmas lepingud denonseerinud (üles ütenud) või asendanud uute lepngute sõlmimisega (nt kõik ILO js IMO konventsioonid).Varasemate kahepoolsete lepingiute edaskehtimise küsimus oli keerulisem.Osalt deklaleerisid pooe nende jätkuvat kehitmist ( nt Eesti-Läti piirileping aastast 1920,miille kehtimist kinnitati 1994.aastal),osalt lõppes vana leping uue sõlmiisega (nt asendas endise Eesti-Rumeenia kaubanduslepingu 1995.aastal sõlmitud uus leping).Suur hulk varasemaid leipinuguid oli lõppenud Eestist mitteolenevatel põhjustel,näiteks oli bahepeal kadunud lepingupartneriks olnud riik.Tuli ette ka seda,et vanad lepnud oiid asendatud uutega,mis reguleerisid sama valldkonda,või ei pidanud keegi neid enam kehtivaks.Selleks ajaks,kui Eesti ja teised Bati riigid ÜRO.sse jõudsid,oii riikide suveräänsus,mittevahelesegamise la rahvaste enesemääramisõiguse põhimõtete asemel ÜRO protiteediks saanud inimõiguste kaitse.ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioonis (1948) on need sõnastatud veel võrdlisi lakooniliselt ja sisult deklaratiivsena.ÜRO hilisemad paktid ja konventsioonid näiteks pagulassesundist ( 1951,1967),kodaniku.ja poiliitisest õigusest,(1966),majanduslikest,sotsiaalsetest ja kultuurialastest õigustest (1966) on õiguslikult siduvad ja sõnastuslikult üksikajalikumad.Samas need kõik pärit nn külma ajast.Lauri Mälksoo selgitab selle mõju seoses 1966.aasta paktiga:,,Lääs ja Moskva ei suutnud ideologiate erinevuse tõttu kokku leppida küsimuses,kas ideologiline enamus kuulub tsiviil-ja kodanikuõigustele või sotsiaalsele ning majanduslikele õigustele.Vastavalt sõlmiti kaks eraldi iniõiguspakti - vaatamata sellele,et enamik inimõiguste teoreetikuid lähtuvad fõhutatilt kõikide inimõigusre ühtsusest.''ÜRO-st tõusamalt on rahvuvaheliste inimõiguste kaitse kujundattd Euroopa Nõukogusse (EN) kuuluvates riikides.En lõid 1949.aastal kümme riiki,praegu on sellel 47 liiget.EN peamine ülesanne on tugevdada liikmesriikides demokraatiat ja inimõigusi ja õigusriiklust.Nende põhiväärtuste kaitset ja edendamist käsittakse EN-s liikmedriikide kollektiivse vastutuse,mitte riikide siseasjana.EN tähtssam dokument on 1950.aasta Euroopa ininõiguste js põhivabadusste kaitse konventsioon(EIÕK).Juba Eesti põhiseaduse koostamisel  peeti põhiõiguste sõnastamisel slimsa,et need oleksid kooskõlas EIÕK-ga.,sest  Eesti oli seadnud kindla sihi liituda EN ja selle konventsiooniga.

2 näyttökertaa
 
Kommentit

Ei ole kommentteja vielä.
Jätä kommenttisi, aloita keskustelu!

Blogi
Blogit päivitetään joka 5 minuutti