Enesestõistetavalt hakkas lisandunud ,,rikkus'' survsetama niigi nappivate kaupdde ja teenuste hindu.Usalduse vähenemine rubla vastu tõi endaga kaasa varasemate säästude ajastamise .Nii näiteks vähenesid elanikkonna hoiused Eesti Hoiupangas aastaga 149 miljoni rubla ehk 6-7 % võrra,sealhulgas IV kvartalis 89 miljoni rubla võrra.1990.aastal tõusid tarbijahinnad Eestis 79 %,sh IV kvartalis 36%(vastavalt 1989.aasta IV kvartali ja 1990.aasta III kvartali suhtes).Kuigi toonastesse arvestustesse võib suhtuda teatava kõhklusega,jäi hinnatõus esialgu tunduvalt alla tulude kasvule,mis valmistas ette pinnast tulevasele hüperinflatsioonile.Lätis ja Leedus kasvasid tarbijahinnad 1990.aastal vastavalt 29 ja 9%.NSV Liidus keskmiselt tõusid rarbijahinnad seevastu ametliku statitika järgi 1990.aastal musta turgu arvestamata vaid 5,3% ja musta turgu arvestades 6,8%.Eesti Ekspressi ja teiste ajakeheteda abil kujunes poollegaalne must valuutaturg,kus vahetuskursid aasta jooksul kahekordistusid.1990 j 1991.aaata vahetuse paiku sai majanduspoliitika üheks nurgakiviks n-ö ennetava inflatisooni poliitika ( selle peamiseks eestkostjaks oli aserahandusministikss tõusnud Enn Roose),mille olemuseks oli Eestis ringlevat rublade sisuline odavnemine resp.odavnemie.Üleminek odavamale rulblale olukrras,kus mujal NSV Liidus olid hinnad ja palgad endiselt peaaegu,et külmutatud,osutus küllaltki tulemuslikuks.Olemuslikult oli tegemisyrahvusvahelustes valuutasuhetes taunitava nn püga oma naabrit poliitikaga (begger -my-neighbor pollcy),mis sedakorda oli suunatud NSV Liidu kui sellise vastu.Üllatav oli see,et Keskus ei reageerinud või suutunud reageerida.Vastupidi,olukorras,kus pankade poolt ,,rahvamajandusele ja elanikkonnale'' antud laenude jääk vähenes 1990.aastal NSV Liidus tervikuna 6,8%,suurenes see Lätis 8,6,Leedus 17,7 ja Eestis isegi 37,0 %

Tykkää!