1941.AASTA KÜÜDITAMINE EESTIS
66, Põlva, Estonia

Saksamaa kapituleerumise järel jagasid liitlased selle neljaks tsooniks.Põgenikud sattusid kas Ida-Saksamaale ehk teisisõnu Nõukogude tsooni,kus nad vangistatati ja saadeti Venemaale,või Lääne-Saksamaale( USA,Briii või Prantsuse tsooni),Lääneliitaste hõivatud aladel hakati pärst sõja lõppu õõgenikke koondama DP-laagritesse.Põgenikega tegalemiseks loodi vastav organisatsioon UNRRAmille keskus asus Washingtonid.1.oktoobril 1946 avaldatud andmelil viibis Saksamaa DP-laagrs 32 229 eestlsst.Pärast nn dip-aastaid asus 27  096 inimest


Rahvusvahelise Põgenikeoganistioooni abiga teistesse riikidesse.Saksamaale jäi 4000 isikut.

3.7.Teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991                                                     Pärast Nõukogude okupatsiioono algust asus Nõukodee Liit varem koostatud arhiivinimetike põhjal kõrvaldama neid,kes võisid Nõukogude võimule vastupanu osutada.NSV Liidu tagalas sõja.-aastail ette valmistatud nimekrjadesse olid kantud eestlased,kes avaldasid rahulolematust Nõukogude võimuga.Eestimaalasi hakati uuesti küüditama ,seekord veelgi massilisealt ja laiaulatuslikiumalt.

Sõjajärgsed aastad 1944-1953:Enamiku inimeste jaoks Euroopas oli aõda lõppenud,nad võisid rahust rõõmu tunda..Pärast sõda ja okupatsioone igatses rahu ka Eesti rahvas,kuid koos teise 1944.aastal alanud Nõukogude okupatsiooniga puhkes taas arrerteeimiste laine.Arreteerimisnimekrjad olid Nõukogude Liidus koostatd juba varem.1945.aasta võeti arhiividokumenide alusel arvele 45 376 inimedt,neist 13 830 isiku anded anti üle operatiivorganitele.Nõukogude repressiooonide uurimise käigus oli 2003.aastaks dokumenteeritud kokku üle 53 000 poliitilise aresti,avaldatud on 34 620 arretteeritu andmed.Need arvud hõlmavad mõlemat Nõukogude okupatsiooni.28.augustil 2944,seega veel enne kogu Eeesti vallutamist kuulutas Nõukogude okupatsiooni võim taas välja mobilisatsiooni.Umbes 2500 sundmobiliseeritud hukkus lahinguregevuses hindamisi 10% .Mobiliasatsioonist kõrvalehoidunute arreteeimse korraldus kehtis aastaid,ent pole teada,kui pajju mehi vahistati sel põhjusel pärasr sõja lõppu.Astatali 1944-1945 vangistati umbes 10 000 inimest,kellest poolad surid kahe esimse vangla-aasta jooksul.Eri hinnangtel saadeti 1944-1953 sunnitöö- ja vangilaaritesse kokku 25 000-30 000 inimest,kellest ubes 11 000 enam tagasi ei tulnud.Aastatel 1945-1950 naasis kodumaale 1941.aastal NSV Liidu evakueerunid ja sunniviisil evakueertuid ,Saksamaa idaosas Nõukogude võimu kätte sattunuid nng väheseid läänest represeerituid kokku umbes 70 000 isikut.Taoline naasmine toimus pajudel eri viissdel ja kestis veel mitu aastakümmet pärasr sõja lõppu.Pärast sõda jätusid massiüüditamised.15.augustil 1945 küüditati rahvuse alusel 407 isikut ( sakslased).1949.aasta märtsiküüditamse käigus ( see oli suurim samal ajal Balti riilkides korraldatud operatsioon) viidi Eestist ära 10 702 inimest,kellest umbes 70% naised,lapsed ja vanirid.Paljudele Nõukoude Liidu kaugetesse klogastesse algas reis keset ööd ägeda koputusga uksele või Nõukogude  julgeolekuteesistuse üllatava külaskäiguga.Pragustel andmetel suri teekonnal ja asumisel kokku 3000 inimest.Nende nimed on veel täpstustamisel.Küüditamine pida andma löögi külale ja talumajapidamisele,murdma vastupanu kolhooside asutamisele ning võtma toetuse metsavendalt.Märtsiküüdiamsest pääsenud saadeti tagantjärele välja veel kuni 1956.aastatani.Viima.Viimane suuroperatsioon toimus 1951.aastal,kui Balti riikidest,Moldaaviast,Lääne-Ukrainast ja Lääne-Valgevenest saadeti asusisesele keelatud ususekti liikmed-Jehoova tunnistajad.Eesti kaotas 259 inimest.Väiksemaid elanike ümberasutasmisi toimus pidevalt.Vaenlasi otsiti kõigepealt ka koolinoorte seast.Mitmesuguste karistusmeetodite rakedamse  ja ideelis-poliitilise kasvtuatöö abil taheti murda noorte leppimatust Nõukogude režiimiga.Kohtuprotessid õpilaste üle kestsid 1950.aasta keskpaigani.( viimane teadaolev protsess peeti 1962.aaatal).Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee 1950.aasta märtsipleenum hoogustas taas võitust ''kodanliku natsionalismi''vastu,seekord võeti ette ''puhastus''eesti haritaskonnas.Teiste hulgas represseeriti umbes 200 Taru Riikliku Ülikooli õppejõudu ja eksmtrikuleeriti poliitlstel põhjustel 100 üliõpilast.

Aastad 1953-1991:Neil aastail jätjus vastupanu  teistes vormides.Soome ja Rootsi lähedus lihtsutas teabe saamist välismaalmast.Üks minu informaatoritest arreteeriti palju aastaid pärast sõja lõppu.Metavendi isegi veel 1960.aastal.Üks viimastest lasti maha 1978.aastal.Kuid vastupanu ja repressionid jätkusid.Mõlemad minu informaatorid jutustavd,kuidas nad laagris ja vanglas võitlust jätkasid.Poliitline opositsioon elas.,ehkki Balti riike kusutuatati Rootsis järk-järgult õpikutest ja paljude inimeste teadvusest.Stalini sur ning Beria arreteerimine  ja mahalaskmine 1953.aastal ei muutnud Nõukogude süsteemi olemust,küll aga asendusid massirpressioonid individuaalsetega.Poliitilstel põhjustel arreteeriti aastel 1954- 1989 Eestis vähemalt 350 isikut.Hulgalisem laagrist ja asumiselt vabanemine algas 1956.( alaealiised võeti ''arvet maha''1954).Julgeolekuorganite anmeil 1.jaamuril 1957 Eestisse tagasi pöördunud 10 537 endist pollitvangi.Aastalil 1954-1960 naasis laagrist ja asumiselt kokku 27 835 inimest.


Liczba odwiedzin: 3
 
Komentarze

Na razie nie ma żadnych komentarzy.
Dodaj komentarz aby rozpocząć dyskusję!

Blog
Blogi są aktualizowane co 5 minut