ANTI MARKSONI MÄLESTUSED:Märtsiküüditamisega 25.märtsil
1949.a.küüditati Anti Maksoni pere Pärnumaa Halinga vallast Ertsma
külast Jaagu talust Siberisse Novosibirski oblsti Masljanino
rajooni Nikonvski külanõukgu Vosukova külla.Eestist väljasaamisle
kuulusid:vanais Jaan s.1869),ema Hilda s.1909) ja lapsed:Hugo
s.1934),Anti s.1940) ja Meeris.1947).Voldemar arreteerii
31.08.1949.Vanaisa Jaan viidi oste raudteejaamast haiglasse,kus ta
kahe nädala pärast aprillikuus suri Anti Markson elab praegu
Halinga vallas Ertsma külas Jaagu talus.Anti Makson alustas oma
meenutusi:''Ootasime valget laeva'',kuid seda ei tulnud.''Alates
1956.aastast lubati küüditatutel Eestisse tagasi tulla,kuid nende
vara ei tagastatud.Varem lubati koju tulema need kes olid sündinud
hiljem kui 1938,neile anti amnestia.Mina olin juba seadus järgi
vaba,kuid ma ei tulnud kohe tagasi.Minul mingit pabemajandust korda
ei olnud vaja ajada..Kaasa võtsin vaid õhtukooli tunnistuse.Oiin
õppinud õhtu-kaugõppe koolis,sest ma olin teistest .Kõik suved
töötasin kohalikus majandis.Passi mul ei olnud,sest ma olin alla
16.-aasta.Passi sain kolme kuu pärast.Vanemad,kes tuiid
hiljem,nendl olid kaasas Siberis välja antud passid.Kodustega
Eestis suurt kirjavahetust ei olnud,kuid tulema hakkasime koos õe
Meetiga s.1947) kes oli minust seitse aastat noorem.Sõima hakkasime
koos kahe täiskasvnu ja kümne lapsega.Soovitati,et oleks keegi
täiskavanu kaasas.Meeri läks Sauga koolimaja lähedal elava tädi
Helmi juurde elama ja asus õppima Sauga kooli.Tädi Helmi töötas
kooli vastas olevas sides.Mina sain elukoha tädipoja juurde
Halingasse Tänava talusse,kus perenaiseks oli Salme.Nende perekonna
nimeks oli Aasa.Meie kodukülas Ertsma talus elasid võõrad.Meiega
koos tulid rongilt veel Peetri Lembit,tema isa ja veel üks naine
Kergust.Sibeis tõi kogu meie seltskonna raudteejaama vend Hugo
s.1934),kellel ei olnud veel laba ära tulla.Pietid olid juba
varem ostetud -Barnaul--Mokva-Tallinn.Tallinna rong sõitis tund
aega Moskvasse jõudmis minema ja me ootasime 23 tundi Moskvas uut
rongi.Vahepeal tuli meil Kaasani raudteejaamst Leningradi
raudteejaaama..Piletite komposteerimsega raskusi,kuid abi saime
miilitatelt,kes suunasid meiesuguseid nn karistatud meie erradatud
ruumi.Meid ei tahetud kaua jaamas hoida ja seetõttu suunati
karistatud kiiresti edasi.Nii saimegi piletid kiiresti
komposteerimine kiiresti neljandal juulil 1956.aastal algss sõit ja
tagasi Eestisse jõudsime reedesel päeval päeval 10.juuni
õhtuks.Siberist Siberist tulles oii meil kaasas paar kotti ja
natuke toitu.Rongijaamadest sa osta saiakesi teed.Meil oli isa onu
Tallinnas,kelle juures elasime paar päeva.Esmaspäeva hommikul
tulime bussiga Pärnu-Jaagupisse.Bussijaam asus prarguse
kultuurimaja ees,alevi keskel.Ilm oli väga vihmane ja me jooksime
Herta Elviste maja räästa alla vihma varju.Sealt helistati Nurma
Astale,kelle mees Elmar oii kolhoosi esimees.Nad tulid meile
vastu.Alevi keskel kooperativi juures oli kõrts,läksin sinna
sisse,seal oli minust noorem onupoeg Enn Markson.Kõrts Kõrtsis
istus ka üks vanem mees.Enn ütes:''Nüüd peakas mõini mees püsti
tõusma ja ära minema,sest koju tuli Jaagu talu peremees-''See
mees jättis õllekannu pooleli ja lahkus kõtsist..Tema oli meie pere
küüditaja.See mees oi ka vangis istunud,kuid mõii aeg tegasi oli ta
vabanenud.Mätetasiasin oma kodukülast kõike ja paar päeva hiljeem
käisin olles ka vanaema juures küas,kes elas Jaagu külas väikeses
majas... järgneb
Na razie nie ma żadnych komentarzy.
Dodaj komentarz aby rozpocząć dyskusję!