...Valitsuse püüded rahvast oma riigi ehitamisele kaasa tõmmata esialgu erilist vastukaja ei leidnud.16.novrmbril 1918 li valitsus otsustanud luua Eestile söjaväe kuid piirdunud sundmobilsatsooni asemel esialgu vabatahtliku maobilisatsiooniga.Vabatatlik mobiliastsioon kukkus läbii,tuues kogu maal kokku vaid 800 meest.Hiljem oldi sunnitud üe minema sundmobiisatsioonile.Tõsiseks probleemiks kujunes varustus ja eriti relvade puudus.Siiski algas novembri viimasel nädalal esimene rahveväe pollkude formeerinine,seda esialgu nelja rahvusväeosade polgu baasil,mis olid Saksa okupatsiooni ajal laiali saadetud ja nüüd uueseti kokku kutsusti.24.andis sõjaminister kindralmajor Andres Larka päevakäsu ,millega määras ajutiselt diivisiülemaks kindralmajor Aleksander Tõnissoni ja staabiülemaks pplkovnik Jaan Rinki.Maavägi koosnes kuuest jalaväepolgust ,suutükiväepolgust,ratsaväepolgust ja inseneripataljonist..Osa sellest oli esialgu olemas ainult paberil.
Na razie nie ma żadnych komentarzy.
Dodaj komentarz aby rozpocząć dyskusję!