kuidas Opeli-vennad oma autole "turbot" tegid järg..
Käisin täna asja Nahkuriga arutamas, tal oli ropult kiire ja polnud aega rääkida aga niipalju sain teada, et mul oleks turbo jaoks olnud vaja sepistatud kolbe ja igast muud jama. Ok, tellin siis sepistatud kolvid ära, saab mootor tihedam ka! Saatsin niipaljudele seppadele, kui netist leidsin hinnapäringu, eks vaatab, kes odavamalt teeb. Juhul kui olemasolevad kolvid on täiesti perses, niiet neid enam sepistada ei õnnestu, siis oleks heas korras kasutatud kolbe vaja
Lisan gaasi. Kas jõuan? No peaks ikka jõudma küll. Vahetan kiiresti rida. Fooris hakkab roheline vilkuma. Noh, semud anname nüüd talda. Vahetan veelkord rida. Noh, gaasi, gaasi, mees. Mingi taksojobu venib ekstra aeglaselt. Ei no muidugi. Ja lasebki rohelise käest. Seisan selle piduri taga, trummeldan räpi rütmis roolirattale. Le-gen-daarne, le-le-gendaar-ne. Vahin tuimalt foori. Kohe peaks süttima roheline. Vajutan gaasi. Mida? Ei no see mees magab, konkreetselt. Roheline on juba tükk aega peal. Lõpuks leiab oma käigukangi üles. No on tigu, ma ütlen. Rida ka vahetada ei saa - kõrval käib ilgelt tihe sebimine. No ja see venib täpselt mu ees. Gaasipedaal on paremalt esimene, mees. Mis nüüd? Jälle see meeldetuletus. Kolmas kord juba täna. Ei no peab ikka tanklas ära käima. Nõme oleks tühja paagiga seisma tuksuda. Näe statikas on siinsamas, peaks mingi snäki
ka võtma. Rahustab närve. Nii, lõpuks saab sellest taksost mööda. Äkiline
gaasivajutus tõmbab külje ägedalt ette. Ikkagi kolmeliitrine turboga diisel.
Sakslaste viimane sõna. Mõnusa mörina saatel jõuan veel taksistile nägusid teha. Nii, kus see diisli kolonka on? Poe esiküljel paistavad ainult bensu omad.