1941.AASTA KÜÜDITAMINE EESTIS
66, Põlva, Estonya

Sellele vastuseks hakasti Eestis 24..juunil Moskva käsul moodustama nn hävituspataljone,mis said Stalini valjakuulutatud põetatud maa taktika põhjal vaba käed karistusoperatsioonideks,omakohtuks,rüüstsmiseks ja tapmiseks.Suured tsiviiilelanike massimõrvad leidsid aset Tartus ja Kuressaares,kus  vange lasti maha kohapeal.Trükis on avaldatud 179 hukatu ja 2199 kohtuvaliselt mõrvatu nimed,kellest valdava osa moodustasid tsiviilisikud.Piirkonniti on 1941.aasta suvesõda uuritud üsna põhjalilult.Kohe pärast Eesti okupeerimist alustas Nõukogude võim eestlaste mobiliseerimist.Sõja puhkedes mobiliseeriti üle 33 000 mehe Punaareesse ja toimetati Venemaale.Peale nende teenis 1941.aasta suvel Punaarmee 22.territoriaalkorpuses 5573 meest.Paljud Eesti Vabariigi tegevteenistuses olnud ohvitserid olid selleks ajaks maha lastud või saadetud Venemaale vangilaagrisse.Augustis 1941 hakati Punaarmees teeninud eestlasi kui isikud,kes rahvuslikel ,sotsiaalsetel või muudel põhjustel ei väärinud usadust,saatma rindelt tagalasse NKVD-le alluvatesse tööpataljonidesse.Enne seda,juulis 1941,oli Porhovi lähistel sakslaste poolele üle läinud umbes 4500 meest.Osa tööpatalondesse suunatud,nagu varasemate aastkäikude mehed:sündind 1896-1906 nng ustavam element:hävituspataljonide liikmed,miilitsatöötajad jt paigutati ümber kolhoosidesse või ettevõtetesse.Väidet,et tööpaaljonde suri umbkaudu 12 000 meest,ei ole arhiivimaterjalidega tõestatid.Tööpataljoni viletsusest päästis vaid rindele saatmine.Ühe osa rindele saadetud meeste tee lõppes Velikie Luki all 9.detsember 1942 -26.jaanuar 1943.Seal hukkus umbes 2000 eesti sõdurit.Eestlaste ogukaotusi on Punaarmee koosseisus on hinnatud erinevalt-9785-st 20 000 meheni.1941.aasta suvel,kui rinne lähenes,evakueeriti Eestist Nõukogude tagalasse ettevõtteid koos töötajatega tuhandeid tsiviilisikud.Enamik 1949.aasta okupatsioon käigus sõja eel NSV Liidust saabunuid,kelle kohta täpsemad täpsmad arvandmed puuduvad,ruttas nüüd Eestist lahkuma.Evakueeritud tsiviilelanikke oli umbes 25 000,neist 20% hukkus kas tagalas või teel sinna.Küsitavused Nõukogude tagalasse saadetute ja vabatahtlikult lahkunute ning pärast sõda naasnute ümber jäävad ilmsekt aastaiks püsma.Rahvstkukaotute hulka tuleb arvata ka need umbes 1600 isikut,kes ei kuulu loetud kategooriasse.1.jaanuaril 1939 elas Eestis 1 133 197 inimest.Aastel 1939-1941 kaotas Eesti umbes 100 000 elanikku,neit umbes 55% alstiseks.

3.5.Saksa okupatsioon:Pärast seda,kui Saksamaa alustas sõda idas,järgnes Nõukogude okupatsioonile natskik okupatsioon.Varsti pidd paljud eestlase taas üle elama arreteerimisi ja saatmisi Saksa sunntöölaagritesse.NSV Liidu vahelise sõja esimestel kuudel vahetus üks okupatsioon teisega.Eestlased lootsid Nõukogude okupatsioonist vabanemise järel taastada iseseisva riigi.Suvesõjas 1941 organiseerus tuhandeid eesti mehi vabatahtlikuna Omakaitsesse,et võidelda Eesti vabaduduse eest.Kuid Saksa võim nuras nees lootused.See asjaolu ning sakslaste koaotused idarindel halendasid mägatavalt eesti meeste suhutumist Saksa sõjaväes teenimisse,nagu on näha ka moblilsatsiooni eeest Soome põgennud kutsealuste arvust.

1 views
 
Yorumlar

Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!

Blog
Bloglar 5 dakikada bir güncelleniyor