EESTI POLIITIKA 100 AASTAT
66, Põlva, Estonya

...Tegelikult kasutasid kultuuriautonoomiat sakslased ja juudid,kes olid hajutatatud üle maa.Eesti lubas teiste keelte ametlikku kasutamist kohalikes omavalitsustes.Sellest piisas kompaktselt elavaile  rootsikeelseile Läänemaal Ruhnus ning venekeelseile ja ingerlastele maa idaveerel.Venelasi oli küllaldaselt ka Tallinnas,Eriti ,,Vene vageid''-põgenikke Nõukogude Venemaalt.Aga see liikuva rahvas,kes end Eestis ei soovinud või ei osanud organiseerida.Praegusest lähtudes tuleb mõttesse,ei ei tea mida Eesti Vabariik oleks teinud kuii setod või võrokesed oleksid taotlenud kultuuriautonoomiat.Tollal ei tulnud sellis soovi nõttessegi.Naisi jõudis alguses Riigikokku kol-neli,mus oli tollases maailmas suur arv.hiliseimasse aga ainult üks või kaks.Poliitikat selle tavalisemas mõttes,et kes sai kui palju hääli ja esindus kohti,näitab natuke üksikasjalisemalt eelnev tabel.Suure muudatuse tõi I Riiikogu,valitud ligi aasta pärast vabadussõja lõppu.Võit oli käes ja sargimured pärast sõjapingutusi kuhjunud.Elutingimuste paranedes hakkas ülekaal vähehaaval kalduma vasakult paremale tiivale.Erinevate huvirühamde esindust aitas esile tuua ülimalt võrdeline valimssüsteem,kus ka 1%-ga häälest võis saada koh Riigikogus.(1926.a seati sisse 2% häältekünnis.)












1 views
 
Yorumlar

Henüz hiç yorum yapılmamış.
Yorumunu bırak, tartışmaya başla!

Blog
Bloglar 5 dakikada bir güncelleniyor