... Isikike visiitide jooksul said BATUN i liikmed sõbralikke näpunäiteid,kudas Balti vabadusnõuet osavamalt esitada ja õppisid sellest.Aastakümnete kesetel levita BATUN teavet,et on olemas omaette kultuuriga maad nagu nagu Leedu,Läti ja Eesti-Laulva revolutsiooni eel oli Balti vabaduspüüe sellega maailma diplomaatidele tuttav.Tegevusele Balti tuleviku eest kaasnes heitlus Balti  ajaloo pärast:kas seda üldse vaja ön ja kas peale jääb tõesem ajalugu või nõukogulik võltsing.1968.a asutatud Uurimusste Edendamise Ühing (AABS)  varustas BATUN-i ja maailma asjaliku teabega Balti mineviku ja oleviku kohta.AABS-i ajakiri Journal of Baltic Studies saavutas õpetlaste respekti a tegi Balti kultuurid rohkem tuntuks läänemaalimas.Kuna AABS-i konverensidel ajakohast Balti kultuuri rahulikult arutati,pidasid mõned pagulasaktivistid AABS-iliiga leplikuks,sama ajal kui Moskvas kirjutati,et AABS salakavalalt nõukogudevastane.Esimesed kutsed  Nõukogude Eesti õpetlastele osaleda AABS-i konverentsil läksid välja 1972.Alles 1984.a andis murenev režiim neile selleks loa.Ingiliskeelseid raamatuid Balti ajaloo ja tänapäeva kohta ilmus 1950.a paliku ( eriti Evald Uustalu ,,Eesti rahva ajalugu'',1952).Siis tuli mõõn 1960-ndate kskspaigani.Laia levikuga kirjasustel ilmus edaspidi Georg von Rauchi ,,Balti riikide isesiseivusaastad 1917-1940'' ( 1974) ,Tõnu Parmingu ja Elmar Järvesoo toimetatud ,,Ühe nõukogude vabariigi süvauurimus:ENSV ''( 1978),Romuald Misiunase ja Rein Taagepera ,Balt riigid:sõjaaastad 1940-1980'' (1983) ja Toivo Rauna ,Eesti ja eestalesd'' (1987)..Ainulaadse sifeme erimeelsestega osksas Eesti 1980-ndate algul rajada Ants Kippar ja tema Eesti  Vangistatud  Vabadusvõitlejate Abistamiskeskus Stokcholmis.EVVA avaldas trükis kõik ,,Lisandusi...'' kogudud ning eestikeelse raamatu erimeelsete Nikluse ja Kuke kohta.Ta saatis teavet pagulasajalehtele ning Amnesty Inernationalile.Suuresti EVVA andmestiku varal sai teoks ingliskeelne raamat Kuke a teiste erimeelsete kohta.Nooremate pagulaste poliitiline aktiivsus avadus laulva revolusiooni eel,kui erimeelsed Eestis ainet andsid.Balti keskorganisatsioonid korraldasid 1985a Kopehaagenis Rahvusvahehelise Balti Tribunanali,kus Nõukogude Liit oli kohupingis Baltiaade anastamise pärast.Kohtunikeks oid Rootsi,Prantusmaa ja Briti paramendi liikmed,Euroopa Inimõiuste Komisjoni esimees ja kaks õifustaduse professorit.Ttibunalile järgnes rongkäik läbi Kopenhaageni kskslinna ja hiljem ka Stockholmis ning Helingis kuhu viis Balti ristluse propagandatiir Läänemerel.Võrreldes 1960-ndatw ja 1970-nadate aastatega oli siis pinnas muutunud nii Eestis kui välismaaal.1980-ndate keskel ta ettevalmistatud suurteks muutusteks.Tollal oskasid väikesed oodata seda,mid seisis ukse ees.

LAULVA REVOUTSIOONI SÜMFOONIA ( 1987-1992)

Millised oli kõige otsustavamad sammud teel iseseivusele  ja millised poliitilised rühmad neid ette võtsid?

Jälle oli keskmeks maa ja lusul.Maa,mis sõna otses mõttes ähvadas jalge all vajuda,seal,kus võõrvõim tahtis kaevandada fosforiiti.Laul,mis korra veeradi rahvast samale nõlvale kokku tõi..Kuidas rääkida lühidalt laulva revolutsiooni aegsest polittikast,kui üle 50 aastsel lugejal on meeles palju rohkem üksikasju? Ta ütleks:peaks mainima seda ja seda!Kuidas iseloomustada seda aega ajaloolises tagasivaates,kui möödunud on ainult paarkümmend aastat ja paljud tegelased on veel elus?Nende edaspidised teod heidavad paratamutult kõrvalvalgust ka varem tehtule

Tippotsused ja otsutajad

Severim!