aleks30 blog

aleks30
66, Põlva, Estonija

29.05.2021

              TÕVESTAVAD

 Kirbulised

suurus.1-5 mm                                                                                       elupaik:elusolendid                                                                               eluiga.2-3 kuud                                                                          lemmiktoit:veri (valmikud),orgaaline laguane ja väljaheited (vastsed)                                                                                             tõrjemeetod.kibutõrje

pakuvad küüti viirustele ja mikrioobidele

 Kirbud on kogunud kuulsust ajaloo õudseima epideemia-nn musta surma-süüdlastena.See haigus võttis 14.sajandi keskel ligi poole Euroopa rahvastiku elu.Muhkkatku tekitas bakter,mida arvatavasti kandsid rottidelt edasi kirbud..Ka meie päevil võivad loomadel elutsevad kibud kanda edasi paljusid ebameldivaid haigusi.Korea ja kassikirbud levitavad muu hulgas usse,tüüfust ja mitmesugused viirusi.Kirpe jaotatakse nende peremeesloomade järgi ja neid on üle 2000 liigi.Erinevalt valitsevatest täidedest,kes elavad alati ühel liigil,joovad kirbud meeleldi…


28.05.2021

                 Mardikas sööb mööblit

vanakraamiturul ostetud mööbel on tihti peale nagu Trooja.hobune,mile varjuspääsevad sinu koju toonesepad.kui mööbliesemest pudeneb peenikest puidupulbrit,järavad mööbli-toonsepa vastsed ennast läbi mööbli.vaststest on raske lahti saada,sest nad tungivad sügavle puitu.Sõltuvalt liigist võib vastsestaadium kesta kuini 12 aastat.Sel ajal muudavad vastsed puidu siseosa pulbriks ja teevad sellesse pikad käigud.Kõige välimidt kihti putukad ei puutu ja nii on kahjustatud puitu tervest raske eristada.Mardikate olemasolu selgub alles siis,kui pudu pinnale ilmuvad nende ümmargused lennuavad.Toonesepad võivad põhjustada probleeme ka elumajade puitossades.Suursepa vastesd eelistavad järada vahelagesid ja põrandalaudu.Õnneks meeldib neile veidi niiskem keskkond,kui tänapäeva kui õhuga kodudes.

      Toonesepp ennustab õnnetust

Mitu putukaliiki tekitab heli,koputades peaga peaga vastu käigu seina.Nad teevad seda nii rütmileselt,nagu tikuks kell.Rahvapärimuse järgi loendab elada jäänud päevi või ennustab peatset surma peres.Ka nimetus toonesepp viitab surnute asupaigale ehk toonelale.

     Mardikad peavad meie jäänustel pidu

Vähesed kodud on nahanälklast sugukonda kuuluvatest muuseminäkkidest priid.Need väikesed mardikd toituvad materjalidest millega me end ümbritseme.vastsete menüüs on vaibad,riided ja mööblikangad ning mõnikord  võivad nad maiustada seisma jäänud muusikainstrumentide kallal.Nad on ka prügikoristajad,kuna eemaldavad vaipadest ja mööblist surnud putukaid,maha kukkud toitu ja isegi lõigatud varbaküüsi.Loodusmuusemides muuseuminäkke ühtaegu kardrtetakse ja hinnatakse.Teadalsed kasutavad nende putukate aplust selleks,et saada surnud loomast kiiresti läikiv skelett.Muuseuninäki karvase ja ruske vastse leidimine on aga tõsine märk,et kollektsioone a'ähvadab hävimine.

  Riidekoi suurus:6 mliiimeetrit 

                 elupaik: riidekapp

                  eluiga: 30-90 päeva

Vastsed kasvavad üles riidekapis


                   Kevad ja sügis

           Kevad ja süigis kui üleminekuaastaajad.Suve/talve piiridaatumeid.Susesüdame piiridaatumeid

1) Sügisel n suvesilmad,aga talve hambad.

2) Madis jääd teeb,Madis jääd lahutab.

3) Mihklipäev on esimene talvepüha,paastumaarjapäev on esimene suipüha.

4) Jüri on suvetooja,Mihkli talvetooja.

5) Jüri alustas,Jakup lõpetõs.

          Kevde-endeid sügise järgi

1) Kui mihklipäevaks puulehed maas,siis jüripäevaks rohi maas.

2) Kui mihklipäval puulahed maha langavat,sulda maarjapäevaks juba lumi ära.

3) Kui hani enne mardipäeva üle jõe läheb,siis on maarjapäval jõgi kinni.

4) Kui mardipäeval lumi katusel,siis jüripäeval hang aia ääres.

5) Hiline sügise,varane kevade.

6) Kui enne jüripäeva müristab,siis tuleb enne mihklipäeva lumi maha.

7) Kui kevade müristab,siis lumi tuleb lehe peale.

           ELATUSALAD JA AMETID

      ------------------------------------------------------------------------------

                   MAAVILJELUS

     Hea/halva aasta ja viljasaagi-,talve-ja kevadmärkide (ilmasiku,lindude) järgi

     Rikkaliku viljasaagi,hea aasta jms endeid

1) Kui känd seitset kübarat kannab,siis tuleb viljarikas aasta.

2) Mida paksem lumi talvel,seda pikem vili suvel.

3) Mida kõrgemad lumehanged,seda suuremad viljarõugud.

4) Kõrged lumehanged küünlakuul,siis suured viljarõugud lõikuse ajal

5) Kui tõnisepäeval nii paljugi päikes paistab,et mees näeb näeb hobuse selga hüpata,siis tulleb kena aeg.

6) Kui tõnisepäeval tuiskab,siis põllumees hõiskab.

7) Kui vastlapäeval oäike paistab,nii kaus,et jõuab hobuse ette rakenda,siis on kevade kenad ilmad.

8) Rohelised lihavõtted,rasvased jõulud.

9) Vihmased nelipühid,rasvased jõulud.

10) Kui küünlapäeval kukk juua saab,siis tuleb hea viljasaak.

11) Külm ja vilu kevde toob…


          HEADUS JA KURJUS.HEA- JA PAHATEO VASTASTIKKUS,              KÄTTEMAKS.TÄNAMATUS

     Häid inimesi on vähe.Ka halbu peab olema.Headki pole veatud.Heagi on voorusi.Igal oma nead ja vead.Kaastunnet on igaühes

1) On olemas head     kaks inimest:üks on surnud,teine   sündinud.

2) Igaühel oma head ja vead.

3) Lõigaud leib ei hakka enam kokku.[ Katkenud sõpruse kohta.]

4)Täna lepitus,homme taplus.

      Heade ja kurjade omavahelisest läbisaamsest

1) Kaks kõva kivi ei tee head jahu.

2) Ega kaks kõva kivi jahvata ilmaski häid jahu.

3) Kuri niidab kurjast kurja maha.

            Kurjus toob kurja,headus head

           Parem pisut rahuga,heaga kui palju tüliga,vihaga

1) Parem pingi all rahuga,kui pingi peal rahuta.

2) Parem lahja rahu,kui rammus tüli.

3) Tee õelale head või kaitse kadeda karja.

                  LOODUS                                                                           ----------------------------------------------------------------------------------------

        MITTEKALENDAARSED VANASÕNAD

  Öö ja päev.Valgus ja pimedus.Päike,kuu ja tähed

1) Ööl on üheksa ilma.

2) Öö ei ole kellegi sõber.

3) Ära karda pimedat,pimedal ei ole piitsa.

4) Kuu on taevalamp.

5) Kui koit hakkab,siis Koidutäht näitab.

6) Mis sa ööse ei näe,võid päeva näha.

        Vesi,tuli,kivi, maa

1) Vesi on vanem kui tuli.

2)…


   Sõnahoobid on valusamad,kui käehoobid

1) Sõna lööb,teine lõpetab.

2) Sõnahoobid on vahest valusamad,kui käehoobid.

3) Sõna on valusam,kui vita

4) Peksmise hööbid lähevad keha külge,aga sõnade peks läheb kehast läbi.

5) Nuiaga lüüakse haavu,sõnaga lüüakse luu katki.

6) Terav kirves lööb valusa haava.[ Inimesest,kel on ''valusad''sõnad]

    Ähvardamine.Ähvardamise,ja löömise,''haukumise'' ja ''hammustamise'' vahekordi

1) See koer ei kisu,kes alati haugub.

2) koee haugub seni,kuni hammustab.

     Parem sõnadega,kui kätega.Tark sõaga,rumal rusikaga.Kui sõnad ei aita,kase kätel käia

1) Parem sõna suust,kui kivi peost.

2) Targad sõdivad sõnadega,rumalad rusikatega.

3) Rumalad sunnivad rusikatega,targad sõnadega.

4) Mees sõdib sõnaga,härg sarvega.

5) Kui sõnad puuduvad,siis lase käsi käia.

6) Kui sõna ei aita,siis lase käsi käia.

7) Häbi küll joosta,aga tervisele kasulik.

8) Kuri küll põgeneda,aga hea.

     





          Kohtu tähtsus;kohus mõistab õigust jms.

1) Jumal ja kohus seisab üle kõikide.

2) Kohus on kolm päeva vanem,kui maailm.

3) Kohus ei pane kellegile kikas maja harja.

4) Ega kohus pime pole.[ Kohus näeb tõde,mõistab õigust jms.]

5) Kõrvalekaldumine ei maksa kohtu ees.

6) Kel õigus on,peks kohut saama.

      Mitmesugust kohtu kohta

1) Kus pole kaebust,seal seal pole kohut.

2) Kus ei ole kaebajat,seal ei ole ka mitte kohtumõistjat.

3) Kohutumehe ja rõiva vannutetas.

4) Kohus kurja kardab.

     Uhkus,kõrkus.Lepikkus,alandlikkus,rahuloemine

    Uhke ( ja vagura) hoiakust ja käitumisviisist

1) Uhke meel teeb inimese kõrgiks.

2) Uhke ei näe ninagi pähe.

3) Uhkel uhked viisid

4) Uhke albib hullust peast.

    Alusetuset uhkusest:uhkus käib tihti koos rumaluse,vaesuse,roppusega.Sisukas on vagur

1) Tühi uhkus - lühikese sõrme pikkus.

2) Rumal uhkus ei kõlba mitte koera saba alla.

3) Uhkus ja rumalus on vennad.






            KIRIK JA PASTOR

 1)  Papp oli see talupoja jumal ja mõisnik ta keiser.

2) Kirikumees on kohtu käsi.[= kohtuotsute täideviija]

3) Kool on kiriku jalg ja kirik maalima sammas.



       Saksa ja talupoja põli,jõukus,õiigused,nende seisundite vastandlikkus

1) Mõisniku ja talupoja vahe on niisama kui tule ja vee vahe.

2) Sakste asi käib laialt.

3) Sakasad kannava siidi,talupojad linast riidi.

4) Kukk on talupoja kell,tamm on talupoja raud.

5) Kurjal härral kulda palju.

6) Mis sakasle lubatud,on talupojale keelatud.

7) Ega mõisnik puujuure peale situ,jumal kasvatas metsa.[ Kõigil pole õigust mestas loomi küttida]

  Päri-ja vastupidist mõisa ja valla rikkuse jm. kohta

1) Rikas härra-vaene vald;vaene härra-rikas vald.

2) Rikas härra-rilkas vald;vaene härra - vaene vald.

4) Kuidas mõisan härra,nõnda vallarava nina.

    Saks ei salli,kui talumehemidagi paremat.Saks ei laena talumehele

1) Talumehel sigar suus,saksal ime vaata,nagu kass sööks heinu.

2) Harvast sandi saba punane,seegi paistab saksa silma.

3) Kes koera käest makä [= makki,vosti] ostnud,nema ka saksa käest raha laenanud.

4) Saksad on nagu sead,talupojad nagu lambad.[Mõisnikud aitavad teineteist hädas,talupojad  aga vaatavad teise omasuguse häda pealt või jooksevad laisli]

  Mõiasast võib vatastada,mõisa vara raisata,mõisatööl laiselda.Saksa eemalolek või teovõimetus on talumehe kasu

1) Mõisavargus ei ole patt.

2) Varasta saksa,aga mitte talupoega.

3) Tark,kes saksa,aga rumal,kes talupoega petab.

4) Kus teeb,sealt härg sööb.


 

5) 


          MÕIS.SAKS JA TALUPOEG.MÕISAMEHED

          Talupoja-ja mõisnikusoo kestusest ja kadumisest

1) Talupoja sugu ja palu sugu ei lõpeta ükski ära.

2) Enne kaovad hundid,siis mõisnikud.

3) Teo orjus,veo orjus.

4) Kui taevas koidab,siis talupoeg hobused joodb

     Mõisatööl pole lõppu.Mõisa ahnus ja täitumatus

1) Millal lõpeb mõisatöö ehk milal kustub põrgutuli.

2) Ei lõpe tuli põrgus ega talus töö.

3) Millal mõistöö tehtud ehk millal põguhaud täis saab.



2) 


   


             Karjane

1) Karjane paneb talvel oma jalad seina peale.

2) Karjaseks palgatakse,teenijaks peetakse.

3) Mis surmalaps raamatuga või perepoeg karjavitsaga teeb.

       Saunik.Kodapooline.Vabadik.Asunik.

1) Mis saunamees kahe hundiga teeb.

2) Parem külm kivi murgas,kui vabadik majas.

4) Vabadik peres on kui täi kasukas.

5) Vabadik saab vastapäeval valges magama.

6) Ega asunik inimene pole,ainult värske lume ajal peetakse inimeseks

            MÕIS.SAKS JA TAUPOEG.MÕISAMEHED.

Talupoja-ja mõiankusoo kestusest ja kadumisest

1) Talupooja sugu ja palju sugu ei lõpeta ükski ära.

2) Enne kaovad hundid,siis mõisnikud.

             Teomehel raske orjus,tööd palju,päev pikk

1) Teopoisil tööd on paju.

2) Teo ojus,veo orjus.

3) Kui taevas koida b,siis talupoed hobused joodab.

       Mõisatööl pole lõppu.Mõisa ahnus ja täitumatus                          1)    Millal lõpeb mõistöö ehk millal kustub põrgutuli.                   2)  Millal mõistöö tahtud saab ehk millal põrguhaud täis saab.   3) Kuna saab põrgu täis,kuna saab mõisatahtmine tasa.             4) Põrguhaud ja saks perse,kes neid jõuab täita.                         5) Mõisa auk ei saa elades täis.                                                      6) Saksal sada kõhtu ja tuhat suud.             …


Blog
Blogovi se ažuriraju svaka 5 minuta