aleks30 blog
21.Harilik kikkaputk-Kikkapütsk,suur pütsik.
22.Koera-pöörirohi-Hammashain,hullukoerahein,hullukoeraputk,hullukoerarohi,hull-tubakas,koera-hullupöörirohi,koerapärarohi,maruhain,marutubakas,oksehein,pinipussuhain,pöörirohi,rumalakoeralill.
23.Koirohi- Koihein,pälim,palimhain,pälün,pänül,pujurohi,vihand
24.Karukold-Anekold,hanetiburohi,hanetõberohi,kahetsusekold, koerakollad,kuusealused,kuuseraiad,nõiakaetsed, rebaseraided,rebasereinud,reburaig,riburaigas, vareseksevarbad,õuemaied.
25.Harilik kopsurohi- Kopsutõverohi,maksarohi,maltsrohi,mesilill, metstubakas,põletusrohi,püünäädid, rämmelgakõrvad,sapirohi,võtmekeeled.
26.Teekummel- Kaamelihain,kammeltee,kummelld,saksa-kanalill, saksaninn,ubinhhein,upinhain,valge ätses.
27.Lõhnavkummel,ubinhein-Kaamel,kaamelihain,kammetee, koerakommel,kummeilhain,maa-aluserohi, murukummel,murunupp,upinhain,õuekummel, õunahein.
28.Kõrvits- kirvits,korbits,kornits,kurbis,tikva,tõkna.
29.Harilik käokuld-Kollane kassikäpp,kassimuna,kuldkäpp, pinikäpp,päikesekuid.
30.islandi käokõiv-Isalndi samblik,kapral,kopsusammal,kobar- sammal,krobiseja,käppsammal …
1.Altee
2.Hatilik astelpaju
3.Kahelehine bergeenia.
4.Hanijalg
5.Põld-harakalatv
6.Heinaputk-Jänesehuik,kikkapütsk,mõtspüdsik,püdsik,püdsikhain.
7.Hiirekõrv-Hambarohi,hiiretasku,karjapoisipaun,kassitudrad,kärnarohud,luuvaluhain,läppmaalised,maaljarohi,murukaetus,niseldushein,rotikõrv,seaköömned,suurmahain,tipprohi,udrashain,võitislill.
8.Harilik hobukastan- Kaaasta,kastaan.kastan,kastanja,kastanjapuu,kastnka,okasõunapuu,taanipuu,tanjapuu.
9) Humal- Metshumal,omal,tapud,tapunaadid,tapuvääned,viha,õlleviha.
10) Ümaraleheilne huulhein- huulhein,huulerohi,kõrvalusikas,kärbsepüüdja,mokahein,ohatserohi,päevalill,silmarohi,sooummur.
11) Väike igihahali
12) Valge iminõges-Emanõges,imelik,imenõges,imemouglane,mesinõges,mesilii,miilksmaasikad,naistenõges,nõgeslill,biibikaine,piimanges,tiashain,valge piim,valge tigane,villnges jne.
13) Harilk jõhbikas-Jõhvikas,karblad,kuremari,pluukna,rabamari,soomari,viinamari.
14) Harliik kadakas - Kadagas,kadajas,katai,kattai,murepuu.
15) Kalmus- Heinsaks,jõekamud,jõemõõgad,kalbus,luhamõõk,taterselg,täder,tütrejuur,valumõõk,võhandumõõk.
16.Kanarbik-Kamaras,kamarik,kanaharg,kanabrohi,kanarad,kanerma,kanepirohi,nõmm,nõmmerohi,rabakamar,soo-kanaharg.
17) Karumustikas-must belladonna-Belladonna,hullkirss,hundimarjad,oäris-maruhein,ussimarjad.
18.Arukask - Arukõiv,leinakask,maakask,maarjakask,niidukask,nurmekõiv,raunakask,õmmik.
19.Sookask-Emakask,laanekask,maarja-emakask,portukask,raudkask,sokikask,sookõiv,valge kask.
20.Harilik kibuvits-Haukakuudis,hiibalpuu,kibun,kibusk,kibusk,kibuskipuu,kiuspuu,kjõbus,koidukann,okasroos,orjavits,piigipuu,pistlepuu,tahtpuu jne.
Pühad. Kalendri- ja tähtpäevade tähistamine,söögid-joogid jm.kombestik
1) Pühad tulevad suuerlt, ja lähevad väikselt.
2) Kui pühad on,siis olgu pühad.
3) Pühad mingu,pühad tulgu äripäeva ärgu olgu.
4) Mart tulleb,hani kaelas.
5) Tooma tuleb sisse,valge müts peas ja toob jõulud.
6) Toomas tuleb õlletoobiga
7) Jõulutoomas tuleb,valge müts peas.[ ''Valge müts - õllevaht]
8) Jõulupüha-vorstipüha,lihavõttepüha-munadepüha,nelipühi-võipüha.
VANASÕNA
1) Vanasõna ei valeta.
2) Vanasõna ei valeta,tühi piip ei põleta.
3) Vana sõna ei ole varrest võtta.
4) Vanarahva sõna on alati tark.
5) Vanasõna elab ikka,ega vanasõna ei mädane
Lolle on rohkem kui tarku
1) Juba Aadamast saadik on rumalid rohkem,kui tarku
2) Lolle peab ka ikka olema,muidu ei panda tarku tähele.
Igal ühel oma aru.Rumalust ja tarkust on igaühes
1) iIgaüks on omast kohat tark.
2) Puupea on ka pea.
3) Rumalus kõnnib iga hõlma all.
4) Igal inimesel on üks ruvi nõrk-mis kellelgi on.
Liigtakus muutub rumaluseks.Tark on ninakas.Ära pea end liiga targaks
1) Liiga suur tarkus teeb inimese peast lolliks.
2) Liigtarkus ei tea midagi.
3) Parem juhmi juhatada,kui tarka talitseda.
4) Mine surnut arstima või tarka õpetama.
5) Mine tarka õpetama või surmu juurest sooja saama.
6) Igaüks on enda arvates tark.
7) Ära ole kunagi enda silmis tark.
1) Magaja silmi ja koera hambaid ei või uskuda.
2) Magab põõsas,ei maga põõsa-alune.
3) Magab mantel,ei maga mantli-alune
4) Kus tegijaid,seal nägijaid.
5) Kus kõnelejaid,seal kuuljaid.
Mõtle ,enne kui ütled.Mõtle palju tahes,kuid räägi vähem.Mõtlemata rääkimine on spbimatu.
1) Enne mõtle,siis ütle.
2) Sihtimata püssi lasta ja mõtlemata rääkida on üks.
3) Üheksa korda mõtle,üks kord ütle.
Näe-kuule palju,räägi vähe,ära näita,et tead.
1) Kui tahad ilmas läbi saada,sii pea suu kinni ja silmad lahti.
2) Ära räägi kõike,mis asa kuuled.
3) Kõrvad võtku palju kuulda,suu pisut rääkida.
4) Mis näed,ära pane nähtavaks.
5) Kes palju räägib,see vähe teab.
6) Kes palju räägib,see palju ka teab.
7) Tark teab,mis ta räägib;loll räägib,mis teab.
8) Sellepärast suule süüa antake,et ta räägib.
9) Ega see suu ära kulu.
10) Keelel ei ole konti sees.
11) Vasikas karjub ikka kõigest rohkem.
12) Mis meel mõtleb,seda suu räägib.
13) Mis suus see südames.
14) Kes kurja mõtleb,see kurja ütleb.
15) Õige meel,õige keel.
6) Mis koer ei näe,seda koer ei haugu.[Mida pole nähtud(näit),sest ei teata rääkida]
RÄÄKIMINE/VAIKIMINE.HINNANGUGA SEOTUD KÕNEAKTE
Räägi vähe.
Räägi vähem.Parem suud pidada,kui palju rääkida
1) Ära kõiki välja ütle,mis sülg suhu toob.
2) Ära kõike suust valja aja,mis meelde tuleb.
3) Suu paab olema rohkem söömise jaoks,mis sa sellega ikka lärmad.
4) Hoidke omad mokad lukku,muidu lendab kärbe kurku.
5) Kui tüli peale tikub,võta suu vett täis-.
6) Pea pool suud kinni.
7) Hoia keel hammate…
Ära räägi oma saldusi edasi.Räägi mõistu.Inimene reedab end ise.
1) Elu hea,kui teised ei tea.
2) Ära räägi,kui liigpalk seinas on.
3) Räägi meest,aga nimeta nime.
4) Vares vaagub ise oma pesa üles.
5) Kõva jutt jääb kõrvu,salajutt jääb sauna.
6) Salaja tehakse,sauna viiakse.
Kõikjal võib olla pealtnägijaid-kuulljaid.Väldi kaasteajaid.Harjutusi peatkuulajale.Nida ei teata,sest ei täägta.
SÜÜTUS,'' PUHAS SÜDA''.ÕIGUS JA ÕIGLUS.VALETAMINE,VALE JA TÕDE
Tee õigust.Õigus on üle kõige tähtis, enam kui rikkus jms.
1) Tee,mis õigus on.
2) Tee õigust,siis sind kiidab jumal ning inime.
3) Õigus on ikka üle kõikide.
4) Õigus ülem kui kohus.
5) Õigus on enam kui rikkus.
6) Õigust ei või kullaga üles kaaluda.
Räägi tõtt,vihka valet.Parem tõde kui vale.
1) Söö,mis küps,räägi,mis tõsi.
2) Räägi tõtt ja vahka valet.
3) Kurat on valeliku isa.
4) Parem üks sõna tõtt,kui üheksa sõna valet.
5) Parem valus tõde,kui naline rõõm.
Õigus,puhas südametunnistus on suur väärtus.Süütu ei pruugi karta,teda teda ei puutu,ei saa kahjustada keegi
1) Hea südametunnistus on pehme peapadi.
2) Puhas süda pehme padi
3) Õiglane meel ja puhtad käed on parem kui kuld ja vara.
4) Puhas suu ja puhas käsi käib maailma läbi
5) Puhas taevas ei pelga müriaat,ei välku.
6) Tõde ei värise.
7) Vaga veri ei värise ning takune särk ei kärise.
8) Ausat meest ei hammusta keegi.
INIMESETUNDMINE.UMBUSK JA USALDUS. SALADUS,KAASTEADJAD
Teise inimese südamese ei näe.Inimese üle otuta alles siis,kui teda põhjani ei tunne
1) Südamel ei ole mitte akent,kust sisse vaadata.
2) Ei või sina teada,mis on toa pea on,ei mina tea,mis on sinu südames.
3) Inimene pola kinnas,et pahupidi ja vaatad,mis tal sees on.
4) Mis süda mõtleb,ei või näost näta.
Lolli,ettevvaatamatut kerga petta,rarka,raske.Mees,kes petab,loll.kes laseb
1) Kes silmi lahti ei tee,peab kuktu lahti tegema.
2) Ei maksa seda püüda,kes ise püüdmisest elab.
3) Ära peta lolli,peta tarka,kui ta ennat petta laseb.
4) Mees,kes peta,narr,kes ennast petta laseb.
5) Loll,kes ennast lollist petta laseb
Kaval petab kõiki.Tark petab kavalat.Kavaluse ja tarkuse suhteid
1) Kavalus ajab kõiki kotti,kõidab koti suugi kinni.
2) Kavalusega saab püüda kavalust,kurjusega kurjust.
3) Viisas kavala petta.
4) Ise on tarkus,ise kavalus.
Kaval,osav oska kasu lõigata,ohte vältida,puhtalt välja tulla
1) Küll kaval teab,kus kivi all vähk peitub.
2) Rebasel on enam kui üks auk.
3) Ega libe kala peos seisa.
4) Vaene rott,kel üka auk.
5) Ega hane suled vett karda.
6) Tark kutasar,kes nõnda mõistab sõita,et ohjad sõnnikuseks ei saa.
Osavusparadokse
1) Jänes joosku,aga ärgu jäägu jälgi.
2) Hundid söönud ja lambad terved.
INIMSUHTED ÜLDISEMALT.HEA JA KURI ISELOOMUDES,MÕTETES,SÕNADES JA TEGUDES
-----------------------------------------------------------------------------------------
HÄBI JA AU ( AUSUS,AUSTUS),REPUTATSIOON,''NIMI'' PIETEET
Ole aus.Au on suur väärtus,enam kui kuld jne.Parem väike au,kui suur häbi.Parem auga surra,kui häbiga elada jm.
1) Kui oled mees,siis pea mehe au.
2) Raha kadund - vähe kadund,tervis kadund - palju kadund,au kadund - kõik kadund.
3) Parem veike au,kui suur häbi.
4) Parem auga hauda,kui häbiga ilmas elada.
5) Parem vanas saada,kui murega hauda minna.
Häbi on maa pealt kadunud
1) Häbi on Hiiumaal…
PETTUS/KAVALU,OSAVUS
1) Koera petetakse leivaga.
2) Meega püütakse maiast.
3) Maius ajab merihärja võrku.
Varas jätab jälgi;kuritegu tuleb päevavalgele;varas varastab,kuni vahele jääb
1) Rebase saba paistab välja.
2) Susigi jätt tähe perra.
3) Varas jätab jäljed.
4) Vargal on lühikesed jäljed.
5) Ei vargu umbkotti jää.
6) Kutjus ei seisa kotis.
7) Ülekohus ei kukrusse.
8) Hunt unustab,koer mäletab.
9) Hunt unustab,koer mäletab,kass peab kaua meeles.
10) Hunt murrab ikka,kuni ta otsa leiab.[Kui nõni kelm on kinni võetud.]
11) Rott käib senika kaua pekki näppamas,kuni lõksu jääb.
12) Küll kaval rebane ka ükskord raudu satub.
Parem ausalt teenida ( näljas,paljas,vaene olla,surra) kui varastada
1) Parem auga saadud,kui ise võetud.
2) Parem väike ori,kui suur suli
3) Parem pisut õigusega,kui palju ülekohtuga.
4) Parem sant auga,kui saks häbiga.
5) Parem nälga surra,kui vargusest rikkaks saada.
6) Ole või alasti,aga ära näppu teise asja külge aja.
7) Ole sa vaene,aga siiski aus ja kaine.
8) Parem õigusega koolda,kui ülekohtuga elada.
Hooletus soodustab varastamist.Vargavastaste meetmete tõhusus.Vargust on raske vältida
1) Peremees pangu enne püksid jalga kui varas.
2) See lukk ei tohi kunagi lahti olla,kus palju käsi kallal käivad.
3) Ära lase lammast sinna,kus hundid uluvad.
4) Lambad on laial väljal,hunt metsas põõas.
5) Unusta küll sina,küll tema mäletab.[Näppaja kohta]
6) Taba ei hoia varast.
7) Lukk on looma vari.
8) Kes võib ennast koduse varga eest hoida.
Luatud ja keeltud omandamisviisid.Väike ja suur varas (kelm): väikesest saab suur;väike võllas,suur tõllas.Eiriti taunitavad vargused
1) Oma leitud,võõras varataud.
2) Maast leitud asi on ikka oma.
3) Kui ostet,siis oma kui võet,siis võõras.
4) Kopikuvargast saab hobusevara.
5) Sukavardaga alustab,Siberiga lõpetab.
6) Väikesed vargad ripuvad võllas,suured sõidavad tõllas.
7) Suured kalad hoiavad sügavasse.
8) Väikesed vargad poodakse üles,suured varagad kantaks süles.
9) Põllavaras on suurem süüalune,kui aidavaras.
Vargal pikad näpud,varastab üha.Kes harjub vargile (vm kurja tegema),ei loobu sest enam
1) Vargal jäävad näpud.
2) Vaggal on pikad näpud.
3) Pikad näpud ei seisa kustliltki rahul.
4) Mis ripakil see ära.
5) Pikku näppu hakkab asi kinni
6)…