ENDEL GEIDIKI MÄELSTUSED:Meenutab Endel Geidik 04.07.1943
- 23.08.2006):'' Meie ema Emilie Eedik küüditati Siberisse
1949.aasta kevadel koos oma kolme lapsega:Helmi,Estri ja
minuga.Mina olin kõige noorem viie aastane,õde Ester oli minust 4
aastat vanem ja õde Helmi 6 aastat vanem.Küüditamise põhjuseks oli
see,et meie isa Karl Eedik teenis sel ajal omakaitses.Elasime
Siberis 7 aastat.Esialgu Beja linnas.Hiljem aga Abakanis Hakassia
pealinnas).Mäletan,et ema ja noorem õde käisid lambakarjas,vanem
õde aga töötas lüpsjana.Meie ema suri 1955.aasta detsembris
täisesti ootamatult südamrikke tagajärjel.Mäetan,et öhtul õmbles ta
veel meile riideid,kuid hommikuks oli ta juba surnud.Vanem õde oli
sel ajal juba täisealine ning abielus,meie noorema õega olime
alaealised ja seega Siberi elamise kohusust meil enam ei olnud ning
me võsime Eestisse tagasi tulla.1956.aasta suvel toodigi mina ja mu
õde Eestisse.Toojaks oli üks naisterahvas,aga kuna me sel ajal nii
noored olime,siis naisterahva nime me enam ei mäleta.Kes meile
sõiduraha andis,seda samuti ei tea,sest olime nii rumalad ja ei
taibanud küsida.Heaet alati leidub häid inimesi,kes hättasattunuid
abistavad.Eestis võttis meid enda juurde ema õde,tädi Juuli ,kes
elas Assamalla külas.Isa oli selleks ajaks juba vanngist vabanenud
ja elas oma õe majas,kuid tema meid enda juurde ei võtnud.Nagu
koduküla naabrid on õdedele rääkinud,oli isa väga halb ja kuri
inimene,kes suhtus oma naisesse ja lastesse väga halvasti.Meie endi
kodumaja Rakke lähedal oli 7 aastat tühjalt seisnud ja väga
lagunenud ning seetõttu oli maja täiesti elamskõlbmatu.Kojutuleku
suvel sain 13-aastaseks.Esialgu elu Eestis mulle üldse ei
meeldinud.Kõik minu sõbrad ja tuttavad jäid Siberisse ning ma
unistasin ainult sellest,kuidas Siberisse tagasi pääseda.Siis aga
jõudis kätte kooliaeg.Assamalla algkoli mind ei võetud,sest ma ei
osanud eesti keeles lugeda ega ka kirjutada.Ma hakkasin koos
Estriga õppima hoopis Rakvere Vene koolis.Alguses elasime koos
Esetriga tädi Juuli juures,hiljem saime kohad kooli internaati,mis
asus praeguse Rakvere Põhikooli vastas.Mina olin Siberis lõpetanud
3 klassi ja läksin Rakvere Vene koolis 4.klassi.Ester oli sel ajal
juba 17.aastane,aga läks alles 7.klassi.Järgmisel kevadel sai ta
18.aastaseks ja asus otsekohe tööle kooli sööklasse.Mina aga
õppistn edasiLlõpetain pöevakooli 6.klassi ja õhtukoolis
7.klassi.Õhtkooli klassis käies sain koha ühiselamusse,tänu
sellele,et hakkasin samas majas katelt kütma.Peale 7.klassi
lõpetamist sain tööle sideettevõttesse.Tegin väiitöid.1961.aasta
sügisel ,kui olin saanud 18.aastaseks suunati mind õppima
autojuhiks.1962.aasta kevadeks olin juba autojuht ja asusin
aastateks tööle Assamalla kohalikus kolhoosis.Autosid oli sel ajal
kolhoosis 3 või 4.Minu esimene auto oli TA3-51.Kevadel vedasin
autoga põllule seemneid,suvel aga heida..Sügisel kartulvõtu vedasin
kartulit.Autojuhid olid sel ajal teistest natuke kõrgem seisus ja
tänu sellele tundsin ennast üsna tähtasna.Tänu sellele hakkas Eesti
elu jälle meeldima.Leidsin omale ka uued sõbrad ning tuttavad.Peale
kartulivedu tuli aeg minna sõjaväkke.Sõjaväes teenisin Moskva
lähedal ühes linnakeses.Esimesel teenisus aastal käisin
vahtkondades,teisel aastal määrati mind autojuhiks.Meie
sõjaväeosast 4 autojuhti õpetati välja Moskva sõitudeks ja kõik
need poisid olid pärit Eestist.Eestlast hinnati sõjaväes
kõrgelt,sesr nad olid õppimisvõimelised,töökad ja
kohudetundlikud.Peale sõjaväest vabanemist 1965.aastal ma esialgu
Assamallas tööd ei saanud,sest polnud vaba autojuhi kohta.Töötasin
pool aastat Väike- Maarja külje all ''Meie Elu''kolhoosis,kuni
Assamalas koht vabanes.Sellest ajast alates olin seotud Assamalla
külaga.Ühtekokku töötasin autojuhina 35 aastat.Kuuekümnedad
aastatad olid Eesti põllumajanduses tõusuaatatad.Tootmine suurenes
järjest ja majandused suurenesd kogu aeg suuremaks.Tõötajate palgad
tõusid pidevall,ehtitati väga palju ja noored said korerid uutesse
majadesse.Sel ajal oli juba televiisot,külmkapp ja moodne
mööbel.Elu Eestis liikus aina rohkem paremuse poole.1971.aastal
ühendati kohalik kolhoos Assamalla sohvoosga ja seistme aasta
pärast toimus uus ümberkorraldus -Assamalla osakond ühedati
Põdrangu sohvoosiga,mis oli Eesti tugavamaid majandeid.Elu muutus
järjest paremaks ja ininmesed jõukamaks,kuni üeksakümnendate
aastate algul seoses vabaduse saabumisga Eesti põllumajandus kokku
varises ja kolmveerand põllumajanduse rakendus leidnud inimest jäid
töötuteks.Järgnesid virelemise aastad....
Δεν υπάρχουν ακόμα σχόλια.
Πρόσθεσε ένα σχόλιο για να ξεκινήσεις τη συζήτηση!