....Nagu eepool öeldud,sohvoosi peamine majandustegevus oli lambakasvatus.Tagasihoidliku hinnangu järgi oli lambad 25 000-30 000.5000 nendest olid tõujääead.Enne sõda oli sohvoosis olnud üle 50 000 lamba.Sõjaaja vajadused rindel toiiduna ja ohvitseride kasukateks kahandasid karja 10 000 lambani.Edasine sohvoosi plaan kasvatada sohvoosis 100 000 lammast.Kõik lambakarjad paiknesid üksik-püsifarmides,kus igas oli 3-5 lambaauta.Iga laut mahutas kuni 2000 lammast.Erandiks oii Solzavodskaja küla,ks oli 3 ambaauta otse külas ja vastav arv lambaid.Nii,et polnud mingi uudis,kui küla vahel lambaid nagu pilvi taevas.Tõujäärad olid eraldi Barkii üksik-püsifarmis.Paaritumise jaoks eraldati iga osakonna jaoks üks jäärde kari,aeti osakondadesse,uttedega karjataii neid 2-3 nädalat ja aeti tagasi.Lambaid niideti üks korda aastas.Selleks käisid kõik karjad Polezajevos,kus oli ainus mehhaniseeritud villaniitmisjaam.Päevas niideti 1500-2000 lammast.Vill keerati rullidesse,laaditi autodele ja saadeti Minussinskisse.Kohalikuka tarbeks ei jäänud villatortigi.Kaks korda aastas tehti lammastele profülaktikat.Suve algul ujutati kreliini basseinis,et hävitada viilla sees olevaid hahaparasiite.Kevadel või sügisel joodeti sisse kaaliumpermanganaadi lahust,et vältida kõhunugilisi.Sõrgade lõikamine oli pidev profülaktika,,seda pidid tegema nii karjused kui laudavanem.Lambakarjustena töötasid kohalikud,enamasti perekonniti,eestlastesest põhlliselt naised ja noorukid,suvevaheaegadel paljud koolilapsed.Karjused viidi iga päev hobuvankritega 10-15 km asuvatessse ükiski-püsifarmidesse.Seal lasti igaühele kari laudast välja ja mine nendega stepiavarustesse.Õhtuti aeti lambad lauta ja sõit läks tagasi.Pimeda jõuti koju.Hommikul  jälle otsast peale.Lambaid karjatati aastaringi.

Μου αρέσει!