AEG,MEHED,LENNUKID
66, Põlva, Εστονία

...Juba noorest east tundis ta suurt huvi igasuguse spordi vastu ja peab ütlema,et ta otsse igas sporidharus ühikeste aegeade jooksul õige silmapaistvale kohale suutis areneda..Omal ajjal oii ta terves Euroopas kui osav jalgrattasõitja kuulus;ühtlasasi oli oli al mahti ujumises,võimlemisses,poksimises,uisujooksmises,vehklemises ja aerutamises oma osavuat ilmutada...Siinjuures peab täheendama,et ühtegi lendurit olemas pole,kes võiks õelda,et tama Utotškinini selles kunstis oleks õptetanud,juba esimesel korral,kui Utotškin lennumasina tüüri käepideme -Odessas pihku haaras,tõusis ta korralikult lendu ja saatis oma esinese iseseisva õhusõidtu.Sest peale on ta paljdes kohtades Vene ja välismaal ,muu hulgas ka Egiptuses ja Saharas (13.03.1911.a.Cheopsi püraiidi kohal),Musta,Vahe ja Läänemere vete kohal avalikke lendusid toime pannud...Utotšikni seltsis on umbes 500 inimest tema aeroplaaniga lendamas käinud,nende seas 300 naisterahvast.''...Juba varakult enne kella kuut kogus laupäeveval Kardintahali mere kaldale rohkesti rahvast kokku.Ka oli lennuplatsi kassade juures piletite müük õige elav nii,et lühikese aja jooksul pikad pingid inimesi täis pandi.( Kuulu järele tulnud 700 rbl.sisse.) Kella poole seitme ajal tuli Utotškin .Ta käis ennemalt hulk aega lennuplatsil ringi,seda hoolega igast küljest silmitsedes.Viimamks,hulga ootamise järele viisid linnavahid lennumasina lennuplatsi hommikupoolsele servale.U.istus peale ,mootor pandi käima ja - inimene tõudis lendu.See silmapilk pakkus pealtvaatajatele suurt põnevust.Ta tõusis umbes paari sülla kõrgusele ja nõnda mõnikümmend sülda edasi lennates laskis ta teiselepoole lennuplatsts äärde maha.Niisuguseid õhuhüppeid tegi ta paaril korral.Kolmanal puhul lennumasina peale istudes võttis ta sihi mere poole,mis paatidega oli üle külvatud.Propeller pandi käima ja lend algas.Vaevalt jõudis masin maast üles tõusts,sülla vee vee peal edasi minna,kui ta alla hakkas vajuma.Langesgi vette.Vesi ei olnud sügav nii,et rattadki välja paistsid.Nüüd ootas Utotškin aparaadi peal istudes kuini mere äärest mehed tulid  ja tema koos lennumasinaga veest tõmbasid.Järgmise lendurina oli Eestisse jõudnud üks lõunamaise välimusega mees Hollandist.Kui Soomes oli mõni aeg tagasi õhulennud ära keelatud,siis Eesti oli kohalik võim kaguge külalise suhtes leebem.''Postimehe Pärnu väljaanne teatas 29.juunil 1912.a:''Õhusõit pannakse täna ja homme mere ääres ranna salongi vastu toime.Lendab lendur J.Hilgers ''Fokkeri lennumasina pääl;mootor ''Argus''75 hobuse jõudu.A.Porohovstikovi lennumasin jäi Pärnu tulemata,sest,et leaval ruumi ei olnud.Johan Wilhelm Emil Louis Hilgers sündis Jaava saarel 19.detsmbril 1886.a.Hollandis oli ta õppinud inseneriks ning Prantusmaal Bleriot' juures lendamise selgeks saanud.Tema sponsoriks olevad rikkad garwaaži omanikud kutsusid ta Prantusmaale kiiersti koju tagasi,sest oli saanud teatavaks,et C .von Maasdijk kavatseb 31.juulil 1910 a.esimese hollandlasena Hollandi kohal lennusõitu sooriiada.Kaks päeva varem jõudiski Hilgers Prantusmaalt kaasa toodud Bleriot'l õhku tõusta ja sellle au endale võtta.Alates 1912.a. tööta ta - nagu ka eestlasest lendur Grünbeeg -Fokkeri juures Berliin - Johhannisthaiis. Samal aastal  Venemaale ( sh ka Eestisse) retke võttis ta ette,kaasas Fokkeri tehases ehitatud ( ja paruness von Leitnerile kuuuv) lennuk Spinne.Fokkeri 100-hj monoplaan oli võimeeline 7 minutiga tõusma poole kilomeetri kõrgusele ning seda vaatamta 200-kg  lastile ja kolmeks tunniks jätkuvale bensiinivarule.See õhusõiduk oli niivõrd stabiine,et Hilgers  sai tolle riistaga lennata Peterburi lennundusnäitusel terevelt kuus minutit,ilma,et oeks pidanud oma käsi juhisel hoidma.

 
Σχόλια

Δεν υπάρχουν ακόμα σχόλια.
Πρόσθεσε ένα σχόλιο για να ξεκινήσεις τη συζήτηση!

Blog
Τα blogs ενημερώνονται κάθε 5 λεπτά