EESTI ÕIGUSE 100 AASTAT
66, Põlva, Εστονία

.... Kõik teised PS muudatused muutsid vaid põhiseaduse üksikuid sätteid.El-ga liitumiseks vajaliku kolmanda akti lisamine oo läbivalt PS olemust.Eelkõige on pandud suur vastutus Riigikohtule,kes peab igal ükikul juhul sisutama ja piiritlema ,,põhiseaduduse aluspõhiõtteid''.

Riigikohtu seisukoht Euroopa Liiduga liitumise mõju kohta põhiseadusele.,,põhiseaduse eelnõu vastuvõtmise tulemusena muutus Euroopa Liidu õigus üheks põhiseaduse tõlgandamise ja rakendamise aluseks.Sisuliselt tähendab see põhiseaduse olulist ja läbivat muutmist osas,milles see ei vasta Euroopa Liidu õigusele.Kohaldada saab seejuures üknes seda osa põhiseadusest,mis on Euroopa Liidu õigusega kooskõlas või reguleerib suhteid,mida Euroopa Liidu õigus ei reguleeri. Põhiseaduse nende sätete toime,mis pole Euroopa Liidu õigusega kooskõlas ja mida seepärast kooskõlastada ei saa,aga peatub''.EL liikmeks astumisega kerkis riigiõiguslik küsimus sellest,millised PS sätted üldse kohaldatavad.Sellega on seotud teoreetilisem küsimus liikmesriikide suveräänsuse osalisest loovutamisest:kuidas peavad ametnikud ja kohtud kohaldama või jätma kohaldamata norme,ka põhiseadulikke,mis on EL õigusega vastuolus.Küsmus võib tekkida näiteks põhiõiguste rikkumise korral,kui Eesti PS-ga on kehtestatud EL õigusega võrreldes rangem põhiõõiguste kaitse.PS täiendamise seaduse § 1 sisaldab nn kaitseklaullt,mis lubab lähtuda Eesti PS aluspõhimõtetetest ka siis,,kui EL õiguse normid neid riuksid.Sellisel juhul tuleb vastavt normi tõlgendada koostoimes Eesti jaoks ühinemislepingu kaudu siduvaks muutunud EL õigusega,Euroopa Liidu stabiilsusmehanismi  hindamisel leidis Riigiohus otsuses nr 3-4-1-6-12,et Eesti Eesti võib kuuluda ka muutuvasse EL-i.Kui aga EL ja liikmesriikide võimusuhtd peaks võrreldes kehivate aluslepingutega põhimõtteliselt muudetama peab selle üle otsustama rahvahääletusel,millega võidakse Eesti  PS-i uuesti muuta.Õigusteadlased ja praktikud  on tegelenud küsimusega,millised põhimõtted kuuluvad PS aluspõhistimõtete hulka.Riigikohus on mõnda neist otsesõnu nimetanud:inimväärikus,demokraatia,õigusriik,sotsiaalriik,ja rahvusriik.Õiguskirjanduses ja PS ekpertiisiks moodustatud kogudes on nimetatud ka selliseid aluspõhimõtteid nagu rahvasuveränsus,riigi rajamine,vabadusel ja õiglusel,sisemise ja välise rahu kaitse,eesti  rahvuse ja kutuuri säilimine läbi aegade,põhiõiguste ja vabaduse austamine riigivõõimu tegevuse proportsionaalsus jm.



































































 
Σχόλια

Δεν υπάρχουν ακόμα σχόλια.
Πρόσθεσε ένα σχόλιο για να ξεκινήσεις τη συζήτηση!

Blog
Τα blogs ενημερώνονται κάθε 5 λεπτά