...Hooimata riigiõiguse tähtsusest iga riigi ei ole Tartu Riiklikus Ülikoolis 1993.aastast saati olnud riigiõiguse korralist professorit.Praegune riigikohtunik Jüri Põld ( snd 1956) vailti TÜ riiiõiguse professoriks 1992.aastal ja nimetati varsti pärast seda nimetati riigikohtunikuks Ta küll õpetas edasi,aga üksnes külalisprofessorina.Parast on riigiõigust õpetanud advokaat Taavi Annus ( snd 1977),praegune riigikohutunik Peeter Roosma ( snd 1972) ja Riigikohtu nõuni Berit Aaviksoo (snd 1978),TÜ küälilis professorina ja õiguskantsler Ülle Madise ( snd 1974),Madis Ernits,preagune Riigikogu kantseli asediretor Aaro Mõttus (snd 1972) ja varem presidendi õigusõigusnünikuna töötanud,nüüd TÜ riigiõiguse lektpr Paloma Krõõt Tupay (snd 1980).Riigiõigusteadus on iseseisvuse taastnun Eestis lnud seega rohkem praktikute pärusmaa,nad on oma põhitöö kõrvalt kirjutanud nii artikleid kui ka põhiseaduse kommentaare.

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELVALVE.Eesti esimesel omariiklusajal oii põhiseaduslikkuse järelvalve jäetud reguleerimata nii PS-s kui ka lihtseaduste tasandil.Seevastu 1992.aasta PS ütleb otsesõnu:,,Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelvalve kohus.Kohtukorralduse ja kohtumenetluse korra sätestab seadus''.Põhiseaduslikkuse kohtulik järelevalve tähenadb,et kohus hindab seaduse või mõme muu õigusakti või selle üksiku aätte vastavust PS-le.Täelik kohtulik kontroll teiste võimuharude antud õiguatide PS-le vastvuse üle eeldab,et põhiseaduskohtul on õõigus kontrollitav säte või õiguakt kehtetuks tunnistada.Seda täpsustati 1993.aastal põhiseadulikkuse järelevalve kohumenetluse seadusega ( PJKS).,mis sätestas Riigikohtu kui põhiseaduslikkuse järelevalve kohtu pädevuse,kohtusse pöördumise ja kuhtumenetluse korra.2002.aastal võeti vastu uus PJKS .Selle muudatus 2004.aastast andis Riigikohtule õiguse kontrollida ka normide andmata jätmise vastavust PS-le.Alama astme kohtutel on Eestis õigus jätta kohtuasja lahendamisel kohaldamata mis tahes seadus või muu õigusakt,kui see on vastuolus PS-ga,kuid õigusakti kehtetuks tunnistamise õigust neil ei ole.Madise Ernits on sellise lahenduse põhjused selgelt välja toondd:,,kui iga kohus võiks ilma pikemata tunnistada keteruks valitsuse või kohaliku omavalisuse määruse,võib halvimal juhul tekkida olukord ,kus kohtud tühstavad viimaseid kiiremini,kui neid anda jõutakse.See võib kouni halvata kohtusüsteemi toimimist,sest kunagi ei teaks,millised määrused kehtivad.Näiteks võiks Riigukohtu vastav kolleegium tühistada ringkonnakohtu määrust tühistava jõõustunud otsuse.Siin tekiks küsimus,milline õigus kehtis nende kahe otsuse vhepeal.Lisaks ei avaldata Riiikohtust madamate kohtute kõiki lahendeid,mistõttu oleks peaaegu võimatu saada teada,mis on tühistatud,mis mitte''.Madalama astme kohus saab algatada sedause tühiseks tunnistamise menetluse.Sellisel juhul peab ta oma otsuse või määrus Riigikohtule,kes võib tunnisada kehtetuks mis tahes seaduse või õigusakti mis on vastuolus PS-ga.Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi juhib ametist tulenevalt Riigikohtu esimees.Kolleegimisse kuulub üheksa riigikohtunikku.Igal aastal vabastakse kaks staažikamat ja nietatakse kaks uut liiget.Seejuures on eesmärk,et Riigikohtu haldus-,kriminaal -ja tsiviil kolleegium oleksid võimalikult võrdselt esindatud.Riigikohutusse saavad põhideaduslikkuse järelevalve manetluse algatamiseks pööduda president,õiguskantler,kohaliku omavalituse volikogud,Riigikogu ja kohtud.Üksikisiku võimalus pöörduda Riigikohutusse individuaalkaebusega ehk kaebusega enda põhiõiguste rikkumise kohta on piiratud.Seaduse otsese sõnastuse järgi võib teha ainult iaik,kelle õigusi rikub Riigukogu,Riigikogu juhatuse või presidendi otsus.Riigikohus on leidnud siiski,et igaühele on põhiseadusega antud võimalus kaitsta oma õigusi kohtus.Kui seda pole tagatud,on Riigikohus erandina võtnud isiku kaebuse ometi menetlusse.

RIIGIKOHUS AINSAS SENI MENETLETUD INDIVIDUAALKEABUSE ASJAS.(Riigikohtu otsus nr 3-3-10-02) Kuna käesolevas kriminaaasjas on ilmnenud KarSRks (Karistusseaeadustiku rakendusseaduse ) § 1 lõigete 1-3 seaduse võimalik vasstuolu sesaduse § 23 lõikele 2 koostoimes Põhiseadus § 12 lõikega 1 võib kaasa tuua isikute põhiõiguste ulatusliku rikkumise ja kuna kehtiv menelusseadlusandlus ei näe isikule ette kohast menetuskorda nimetatud võimaliku põhiõiguste rikkumise kohtuliku kontrolli taotemiseks,peab Riigikohtu kriminaalkolleegium lähtudes Põhiseaduse §-des 14 ja 15 võimalikuks menetleda S.Bursilovi avaldust kohtuvigade parandaise korras vaatamata asjaolule,et antud juhul puudub Apellatsiooni ja kassatsiooni kriminaalkohtumeneluse seadustiku § 777 lõikes 1 ettenähud kohtuvigade parandamise alus ning on möödunud ka kohtuvigade parandamise tähtaeg.''

Μου αρέσει!