..Kas kodumaiste asehadurite tegevususes aastakümnete jooksul leidub midagi,mida võib pidada Eesti vasrupanupoillikaks? Et olla edukas,pidi see olema nii peidetyd,et seda Mokva ei märgamud.Haiduses suudeti hoida eesti keelt.Põllumajandust ja maaelu sai mõjutada kohalikul tasandil.Kui palju halvemaks võinuks olud minna ikma ENSV mõneda teiste astme juhtide vastupüüdlusteta,vajab veel uurimist.Kõik see toimus NSV Liidu majandusuliki umbrjooksu taustal.Riigi majandus kasvas alguses kiiresti,nii nagu saab kasvada ainult mahajäänud majandus.Kui koer Laika lendas avarusse,tundus,et NSV on rehnillselt isegi esirnda jõudnud.Olme parane 1960--ndail kiiresti -  aga lääs püsis kugel ees.Avaramad võrdusvõimalused läänega nõudsid,et ka NSV Liit pakuks rohkem tarbekaupu.Neid tuligi.Muude lootuste hajudes levis tarbimiskultuur.See õõnestas nii valitsevat ideoloogiat,kui ka aktiivset erimeelsust.Marksismi-leninsmi võeti veelgi vähem tsiselt,kui varem.See aga tähendas mõnede arust,et ka vastupnu nii tühjale kestale on mõttetu.Paljud leppisid kehtiva korraga,kuni see suutis rahuldada argivajadusi ja natuke isegi kaugemale minevat tarbimiskihku..Seda aga võim pikapeale enam ei suutnud..1970-ndate kaskel Nõukogude Liidu majandus takredus.Tarbekaupade tootmine hakkas majandussüsteemile üle jõu käima ja tsentraliseerimine tegi asju hullemaks.Jäik plaanimajandus võis alguses tomata,ent piir tuli ette ja väga järsult.Aastal 1975 hakkas Eestis olme taas halvenema.Paar aastakümmet oli Moskva suutnud pakkuda elutaseme tõusu neile,kes olid selle eest nõus taluma poliitilsi piiranguid.Selle ,,majandusliku legitiimsuse'' oli Moskva aastaks 1980 minetanud.Olme halvenmine üllatas elankkonda.Majanuslik ja rahvuslik protest hakkasid koonduma.

Virgumisaastad.1980-1986

Nõukogude Liidus ristus 1980-ndail kaks arengukaart,poillitilne ja majanduslik.Tagasivaates pemenes totaltaarne režiim hirmuvalitseja surmast saadik üliaegselt,kuid üha kiirenevalt ,tagasilöökide kiuste.See,mis enam ei muutu,muutub väga sügavalt,sest ta tesineb muutuvast mittemuutuvaks.Dünaamilsest staatiiiseks..Algses Nõukogude Liidus oli hogu.Julma hoogu.See tõmbas kaasa Hiina,Kuuba,Vietnami ja ... ei rohkem suurt kedgi.Juhid magavnesid ja vananesid.Nad ei soovinud ise langeda ootamatuste ohvriks,aga selleks pidid seda möönma ka allpool.Politseiriigis tekkisid õigusriigi alged.Kuuba raketikriis kainestas välispoliikt.Revlutsiooni eksportija asemel hakkas NSV Liit muutuma tavalisemaks riigiks.Selleks oli vaja ka rohkem lävida,raudeesriiet hõrendada.See tõusev arengukaar äga veel kaugele normaalsest riigist ja ühiskonnast.sellega ristus langev majanduskaar.Juhtkond kaotas enesusalduse.Nõukogude Liitu juhtivast poliitbüroost oli saaud endasse sulgunud vanadekodu.Seal ei suutnud totalitaarset valitsusvõimu hoida ega muuta.Tippjuhid surid järjestikku nagu kärbsed.Kui tipus lõpuks toimus jarsk põlvkonnavahetus,oli struktuur juba nii nõrk,et enam ei kannatanud välja hädavajalike reformide raputust.Seda eriti,kui impeeriurim oii endasse ahminud ja taga kiusanud nii palju erinevaid rahvaid.Nende esireas oiid Baltirahvad.Nad olid teistest hiljem NSV Liitu tiritud ja teadlikud,et nende iseseivad riigid olid olnud elujõulised.Nemad lõid impeeriumi lõhki.Enne aga tuli veel aastaid vireleimist ja kõhklevaid reformikatseid.Ehhki Vaino püsis Nõukogude Eesti halduskonna tipus,tegid kodumaised kommunistid edusamme,kui vormiliseks ENSV riigipeaks sai 1983.a Arnold Rüütel ja ministrite nõukogu esimeheks 1984.a Bruno Saul.Need kohad olid olnud Venemaa eestlaste käes 1940-nasit saadik.Läti haldureiks jäid edasi Venemaa Lätlased ja Leedus kodumaised kommunistid.Nii,et nihe Eestis polnud sugugi paratamatu.Rööiti venestamisega jätkusid kultuuri kaasajastamine ja režiimi arglikud katsed eramajanduse suunas.Eestit eristas side Soomega.Lääne turiste käis Eestis mitmed kordi enam kui Lätis ja Leedus.Põkja-Eesti oli ainus paik NSV Liidus,kus sai vaadata lääne televisiooni.See mõjutas arusaamu.Erimeelsete tegevus kestis.Uue polittilise küpsusaastme saavutas Baltti koostöö 1981.avaliku kirjaga ,,Tuumavaba tsooni loomisest Põhja-Euroopsa''.Seekord oli 38 allakirjutaist enaik lätlased.

Μου αρέσει!