aleks30's blog

KALLEIM PARFÜÜM
Pliniuse meelest pidi tõeliselt hea parfüüm olema äratuntav - kui möödub hästi lõhnastatud naine.peab
ka millegagi täiesti hõivatud isik aroomi märkama ja end ümber pöörama.Kolmsada grammi säärast
essenetsi maksab 400 denaari ehk 80 000 krooni ja seda üksnes selleks,et teisi rõõmustada,sest
kasutaja ise ei tunne oma lõhna iialgi!
KÕIGE KAUEM KESTNUD SEKS
Plinius märgib,et kõikidel loomadel on kindlad paaritusajad,kuna inimesed seevastu paarituvad millal
tahavad,nii öösel kui ka päeval.Keiser Claudiuse abikkaasa Messalina kes oli tuntud liiderlike elukommeete poolest,himustas võitu vastavalt omale maitsele,nagu öeldakse ja esitas seepärast
Rooma kõige kuulsamale prostituudile väljakutse vastupidavusvõistluseks.24 tunni pärast andis prostituut
alla,kuna messelina pidas veel tund aega vastu.
ROOMA SUURIM SEKSISEKT
186.aastal eKr muutusid ühes…

TEEKOND,SÕIDUD,VEOD.
1.Tee ei seisa kunagi.
2.Ega tee püsti ole.
3.Toa tuiskab,ukse ees hea ilm.
4.Hobu ette,naina rekke,mees taha minema.
5.Küll hobu veab,kui look peab.

Levakott.Öömaja

1.Ega öömaja keegi seljas kanna.
2.Teekäija pangu ikka leivatükk taskusse.
3.Õnnis,kes õues;vilets,vaene,kes varju all.
Endeid,uskumusi,keelde ja taigu seoses koguloomadega.
1.Kui siga enne jüripaeva mudas aeleb ,tulla külm kevade.
2.Koera all kasub leib.
3.Koera keele otsas on üheksa tervist,aga kassi keeles on üheksa tõbe.
4.Hiire keele all on kuld,koera all raha.
5.Lambad peavad muret nägema,kui mustad talled on.
6.Valge sabaotsaga koer on valelik.
7.Loe luid ja arva hambaid,ära loe teise loomi.
8.Kes koera jalaga lööb,selle jalg kasvab hauast välja.
9.Mis tuul teind,seda tuli parandab.
10.Kana onn on kaunikene.
11.Valge kukk om tondil vader,must on…

INIMESE VÄLIMUS.PSÜÜHILISTE KVALITEETIDE
ENNUSTAMINE FÜÜSILISTE JÄRGI.
1.Mida pisem keha,seda suurem süda.
2.Mida pikem mees,seda pikem meel.
4.Mehe kont maksab raha.
5.Kuda lind,nõnda jõud.
6.Kuda Pikkus pole kõik see tarkus ega jämedus pole kõik see mehe jõud.
7.Kus kogu seal väge.
8.Kel kere,sel rammu.
9.Habe mehe au,nina mehe nägu.
10.Silm hinge peegel,suu südame mõõt.
11.Silm on südame aken.
12.Silmist võib südant tunda.
13.Silmist tuntakse südame headus.
14.Ega nina otsast või meest tunda.
15.Juba nägu tunnistab meest.
16.Ära vaata mehe nägu,vaata ta tegu.
17.Habe mehe au,juus naise au.
18.Meest ei tunta habemest.
MAGAMINE,UNI.UNENÄGU.
1.Väsimus teeb pehmet aset.
2.Kui voodid ei ole,aitab ka muru.
3.Koidu ajal on uni magus,põõsa ümber on rohi magus,kodu ümber on naine armas.
4.Uni tuleb hulkudes,magamine marssides.
TOIT JA SÖÖMINE.
1.Sööda…

1.armastada ja olla armastatud,on väga suur õnn!
2.õnn ja armastus käivad käsi-käes!
3.armastada see tähendab,olla õnnelik!
4.õnne ja armastust peab hoidma!
5.õnneliku mehe kõrval on õnnelik naine ja õnneliku naise kõrval on õnnelik mees!
6.armastus ei tunne piire ega ka riigi piire!
7.armastuseta elu on elamata elu!
8.elu armastuseta on kui roos ima kroonlehtedeta!
9.õnnelik naine ja õnnelik mees kuuluvad kokku alati!

Raua annetasid Odysseusele Athena tungival soovittusel faiaagid.
Faiaakide ('kiirgavad ,valged') etümollogia on lähedane baltide ja võimalik,et ka aestide omale,
( vrd,läti balts'vage ka kiirgav,tuline,hõõguv;ladina aestus'tulelõõm,leek;soe aastaaeg';Meri).Faiaagid on
on jumalate lähihõimlased nagu ühesillmalised kükloobidki.Faiaakide saare nimetus tõlgendub mandriks,
s.o.maaks.Algseks kodupaigaks olnud neil mingi Päikesemaa metikutekükloopide naabruses.Taeva ja
maa ühesilmalisi poegi oli kokku kolm venda,Pikne,Äike ja Välk nimeks,kõik ürgsepad nagu Põhjala põtrgulisedki.
Ürgjumalad kükloobid olid kangemad igiõndsaist jumalaist.Zeusi võim hirmutanud neid hoopis.Mitmete
rahvaste müütiliste kujutelmade järgi valvavad ühesilmsed hiiud kauges põhjas püha tuld,ise ümber
rõngas maas,jalad peaaluseks.Tuli põleb seal ses pesas otsekui ringmäe sees lageda taeva all.Soome
muistendtite ühesilmaline saarlasest tulevalvur on vähemalt viieteistsüllane mees s.o.24 meetrit pikk,mis
on arvestades muinajutulist kümnekordst…

Phaistose ketta lahendamata mõistatus:Dešifreerimata Phaistose ketas on suurimaid mõistatusi
arheoloogias.Peaaegu kõik selles antiikses artefaksis on Pieldav,alates selle eesmärgist ja tähenduset
kuni valmimise originaalpiirkonnani.Salapärane savikettake leiti Kreeta saarelt Minose palee asukohast Phaistoses.Aga kes selle tegi ja milleks seda kasutati? Pronksiaja arenenud minose tsivilisatsioon jõudis
oma kõrgpukti ca 1700 eKr ja hakkas ligikaudu kolm sajandit hiljem lagunema,kui paljud nende palleed
hävitati.Phsitose ketta avavastasid 1903.aastal Itaalia arheoloogid,kes teostasid väljakeavamisi Phaistoses Minose palee loodetiiva keldris kummalisele leiule savitahvlikesele,kuhu oli sisse kaabitud
lineaarkiri A ( dešifreerimata kiri,mida kasutati Kreetal kuni 1450 eKr) ja neopalatiaalse perioodi ( ca
1700-1600 eKr) savinõukildudele.Palee oli kokku varisenud maavärina ajal,mida mõned teadalased
seostavad massiivse vulkaanipurskega ca 1628…

1.Ära lepi keskpärasusega - me kõik oleme erakordsed!
2.Armastus on jäägitu!
3.Me kõik peaksime tegema,mis meile kõige rohkem
rõõmu pakub!
4.Oleks väga rumal end ületöötamisega hauda ajada!
5.Igas ajahetkes peitub õnneiva!
6.Mõnikord piisab sellele mõtlemisest ja
ja ongi asi korras!
7.Hoolimata kõigist tagasilöökidest ära loobu
oma unistustest ja lootustest!

KAHEPAIKSED
Enamik kahepaiseid ehk amfiibe elab nii kuival maal kui ka vees." Amfiib tuleneb kreekakeelsest sõnast
"amphibios"",st kaksikelu elama.Kahepaiksed arenevad moondega üle vastsejärgu (kulleste)täiskavanuks.Kahepaiksete klass (Amphbia) jaguneb päriskonnalisteks(konnad ja kärnkonnad)
sabakonnalised (salamandrid ja triitonid) ning siugkonnalisteks(pimelikud).Kõik kahepaikseda on kõigusoojased:nende kahatempartuur oleneb keskkonna temperatuurist.Paaritumiseks ja kudemiseks naaseb enamik maismaakahepaikseid vette,vaid vähesed liigid rajavad oma pea kuivale maale.
JALUTUD SIUGKONNALISED
Siugkonnalised on jalutud ussitaolised kahepaiksed.Nnahk on enamasti paljas,vaid mõnel liigil kinnituvad
tillukesed soomused ringsooniste kohale.Siugkonnalised elavad troopikas,veetes oma päevi kas vees või
pinnasesse kaevunult.Oma tömpi pead kasutavad nad pinnase ja põhjamuda sisse peidetud usside,termiitide ja sisalike välja kaevamiseks.Saaagi tükeldamiseks ja hoidmiseks on neil teravad hambad.Osa siugkonnalisi koeb (munadest väljuvad…

MAGAD,NIRGID JA SAARMAD
Kärplaste sugukond.kuhu kuuluvad mägrad,nirgid ja saarmad,on üks suurimaid kiskjate seltsi sugukondi.
Kärplased(Mustekidae) asustavad eri elupaiku,sh jõgesi,järvi ja merd.Neid leidub kõikidel manditel,v.a
Austraalia ja Antartika.Kärplaste hulka kuulubad väiksemad kiskjad.Osal kärplastel on pikk silindriline
lühikeste jalgadega keha - sobilik jahiks puuvõrades,urgudes ja vee all.Mägrad,skungid ja ahmid on
suuremad ja jässakamad.Kärplaste pärakunäärmed eritavad terava lõhnalist nõret.millega tähistatakse
oma reviiri.Lõhnamärgid on tähtsad loomade omavahelisel suhtlemisel.
MÄGRAD
Mägrd on ööloomad.kes veedavad peaaegu kogu valge aja maa-alustes urgudes.Neil on jässakas keha
ja väike pea pika koonuga,millega tuhnitakse väla toitu.Söögi peenestamiseks on võimsad lõuad varustatud suurte eespurihammastega.Oma suurte küünistega tugevad eesjäsemeid kasutavad mägrad
urusüsteemide kaevamiseks.Nad näevad viletsalt ning toetunad touduotsinguil eelkõie haistmisele.
Mägrad…