Jõulude eel hakkasid kiiresti tõusma hinnad ja veelgi kiiremini yühjenwma kaubaletiid.Osteti kõike ja valikuta peaasi,et kiiresti odvenevatest rubladest lahti saaks.11.jaanuarist 1992.hakati leiba,piima,võid ja juustu müüma talongide eest.

------------------------------------------------------------------------------------------

Teel hüperinflatsiooni

Nõukoguliku majanduse üks alusmüüte oli jaehindade stabiilsus.Aastel 1960-1985 olevat ametliku statistika järgi kaupade jaehinnad tõusnud Eesits 11% sealhulgas toidukaubad 19 % ja tööstuskaupade hinnad vähem kui 1 %.T2-rublase vorsti hinna stabiisus saavutati näiteks liha vähendamisega vostis,teisalt oli Eestis üheks kõige suuremat,, majanduslikku efekti'' antud leiutiseks vee pumpamine võisse.Samal ajal suurenesid hindades riiklikud dotatsioonid ja sedamööda suurenes ka defiitsiit.1990.aasta alul dotrriti näiteks Vene NFSV riiklikus kaubanduses 3 rubla ja 60 kopikat makvat võid (kilohind) lausa 17 rubla ja 40 kopikaga.1990.aastal hakkas see müüt vähemalt Eestis kiiresi mõranema.Infaltsioon muutus 1991.aastal käibesõnaks.1990.aastal emiteeriti NSV Liidu Riigipanga Eesii Vabariiku Panga kaudu Eestis täiendavat 569 miljonit rubla,1989.aastal oli seda tehtud 3 miljoni rubla eest.Nii-öelda palgalised väljamaksed ( palgad,preemiad,stipendiuid jms) NSV Liidu Riigipanga Eesti Vabariikliku Panga kaudu suurenesid 1990.aastal 27 % ja seda langevate tootmismahtude juures.Hüppeliselt hakkasid palgad tõusma IV kvartlis,mil palglised väljamaksed suurenesid kõnealuse panga kaudu eelmise aasta sama ajavahimikuga võrreldes 62%,sealhulgas detsembris 71%.Paljudes tööstusettevõtetses keskmine palk aasta lõpuks 500-600 rublani kusjuures 1989.aastal oli keskmine kuupalk tööstuses olnud 293 rubla.1991.aastal suurnes Eestis välja makstud palkade kogusumma 1,9 korda sh riiklikes ettevõtetes 2 korda (Eesti rahvamajanduse arvepidamise näitajad 1991,1992:40).

Like!