Siis ühel päeval
hakkab su maailm otsast peale
ning uuesti puhkevad
seebililled ja angervaks
ainult õied su silmades
on sajandeid vanad
ja nende miljonkordsete
kroonlehtede värinal
võimendub möödunud aeg
milles ükshaaval
lendavad külmas tuules
puruksrebitud lehed
kuhu maailma looja
oli kirjutanud oma kõige hapramad
ja ilusamad read.

Pëlqen! 11