Ma ei saa aru, miks peab alati midagi ilgelt sitasti minema, et meile meelde tuleks, kui vedanud meil tegelikult on! Miks on alati vaja õnnetusi, et inimesed hakkaksid elu väärtustama? Miks on vaja hoolida inimestest pärast surma, kui me pole seda teinud nende eluajal

 

Pëlqen!