Oli öö või oli päev,
ta oli sellega harjund,
et igalpool kui võluväel
jäidki teised ta varju.
Ta suveöödes hõljus kuningannana...
Neid aegu tagasi ei saa.

Ref:
Väikses köögis üksinda
istub vaikselt Annika,
väljas ulub tuul ja lehed on maas.
Sada tuhat pisarat
sajab alla vihmana;
suvi armutu on sügiseks saand.

Murtud saak ja südamed
jäid tast roiskuma maha.
Ei valind kohta ega vahendeid,
tal oli vaja vaid raha,
kuid kell käib kõigile ja aeg teeb oma töö -
kõik haihtus õhku üleöö.

Pëlqen! 2