Esimene reaktsioon oleks ju öelda, et muidugi olen 100% aus. Tegelikkus on see, et kõige tähtsam on ausus iseenese vastu. See aitab mõista paljutki ja ka seda, et meie tõde ei pruugi olla absoluutne ja seda tõde pole vaja valjuhäälselt kuulutada. Mis sellest, et see endale aus tundub. Enne tõe kuulutamist võiks küsida endalt, et kui oleksin teise asemel, kas tahaksin ja kuidas tahaksin sellest teemast või teost teada. See aitaks vältida kellelegi kas tahtlikult või tahtmatult haiget tegemist. Mõnikord on parem vaikida, sest elul on kombeks asjad ise paika loksutada ilma meie lahke abikäeta. Kõige tähtsam on mitte muutuda ükskõikseks ja hoolimatuks. Kui hoolida, siis ütleb süda ise, mis ja kas ja kuidas teha. Ja see ongi aus.
Nuk ka ende komente.
Lini komentin tuaj, filloni diskutimin!