Ühel väiksel lepatriinul olid roosad kummikud,
nendega ta lendas tiiru täna varahommikul.
Triinu lendas Sinu juurde,istus aknalaua peal,
piilus aknast tuppa suurde, aga Sind ei olnud seal.
Triinu tahtis näidata sul´ oma uusi kummikuid,
aga asi pole hull, ta tuleb jälle hommikul.
Kui sind homme kodus pole,
lepatriinul kurb on meel,
ja suurest kurvastusest teeb
väiksed jalajäljed sinu aknaklaasile.

Pëlqen! 4